2-16-8368/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 27.05.2016 kohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt ta on püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma kohustusi täita. Võlgniku hinnangul on maksejõuetus tingitud rasketest terviseprobleemidest, narkosõltuvusest ja töötusest. Võlad võlausaldajate ees on kokku summas 12 800.60 eurot, millele lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud. XXXl puudub sissetulek, tal puudub kinnisvara, tema vallasvaraks on kodused tarbeesemed ja ta elab oma ema ülalpidamisel. XXX majanduslik olukord on väga raske, terviseprobleemide ja haiguste tõttu on tema töövõime piiratud, kuid ta on registreeritud Töötukassas töötuna ja ta taotleb töövõimetuspensioni. Võlgnik ei suuda oma maksekohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt palub XXX nimetada ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja füüsilisest isikust võlgniku XXX pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtu 03.06.2016 määrusega on kohus võtnud XXX pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt koosneb puudub võlgnikul vara, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 13 952.96 euro ulatuses. Võlgnikul puudub sissetulek, mille arvelt oma kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku teadaolevast varalisest seisust tulenevalt võlgnike kõigi kohustuste täitmine võlgniku vara arvelt võimalik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo toimepanemisega, kohtuvaidlustest tekkinud menetluskuludega ja politsei määratud trahvidega seotud nõuded, samuti kiirlaenude võtmine, mille põhinõue on suurenenud kõrvalnõuete arvelt. Võlgnikul puudus sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna enamus võlgniku kohustusi on tekkinud riigi ees, siis on võlgnik ise põhjustanud oma maksejõuetuse.

2-16-8368 II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 13 952.96 euro ulatuses. Võlgnikul puudub sissetulek, ta on töötuna arvel Töötukassas. Võlgniku selgituste kohaselt ei võimalda tema tervislik seisund töötada ja ta taotleb töövõimetuspensioni määramist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara ja igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse

2-16-8368 raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste kohaselt tekkisid tal täitmata kohustused tulenevalt tema narkosõltuvusest, sest kogu olemasoleva raha kasutas ta narkoainete ostmiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo toimepanemisega, kohtuvaidlustest tekkinud menetluskuludega ja politsei määratud trahvidega seotud nõuded, samuti kiirlaenude võtmine, mille põhinõue on suurenenud kõrvalnõuete arvelt. Võlgnikul puudus sissetulek, mille arvelt kohustusi täita. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna enamus võlgniku kohustusi on tekkinud riigi ees, siis on võlgnik ise põhjustanud oma maksejõuetuse. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku läbimõtlematu kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana. Kohus selgitab XXX ́le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks.