Perekonnaõigus › Abielulahutus

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt xxxx.a. hageja ja kostja sõlmisid abielu. Kostja I. K. ja A. K. kooselust on sündinud V. K.. Laps elab koos kostjaga. Hageja elab Eestis ja kostja elab Eestis, mille tõttu soovib hageja lahutada abielu Eestis. Hageja esitab hagi kostja elukoha järgi. Avalduse esitamise seisuga abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu enam ei taasta. Hageja enam ei soovi elada kostjaga abielulistes suhetes. Seega abielu lahutamine on poolte huvides mõistlik ja vajalik. Hagi esitamine kostja vastu ei saa olla üllatuslik, sest hageja korduvalt pöördus kostja poole palvega lahutada abielu kohtuväliselt. Kostja ei nõustunud mõistliku hageja ettepanekuga ja soovis abielu lahutada ainult kohtus. Hageja soovib lahutada I. K. ja A. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Ukrainas Mikolaivski oblasti Južnoukrainski justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas, akt nr xxxx. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja vastus Kostja on vastanud, et on nõus abielu lahutamisega. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja avaldas, et Ukraina õiguse kohaselt abielu lahutus on välistatud siis, kui laps on kuni 1 aastane. Meil sellist olukorda ei ole, laps on juba xxxx aastane. Selgitas, et lahutuse põhjuseks see, et pooled otsustasid lahku minna, abielu taastada ei saa. Hagejal on teine elukaaslane ja sündis ka vabaabielust laps. Kostjal vastuväiteid ei olnud ja kinnitas, et on nõus abielu lahutamisega. Pooled leppimisaega ei soovinud. Kostja soovib jätta endale sama perekonnanime. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud hageja ja kostja kohtuistungil isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohus on hagi menetlusse võtmisel rahvastikuregistri andmete alusel tuvastanud, et mõlemad abikaasad on xxxx kodanikud, Pooled elavad Eestis (k.a poolte ühine alaealine laps V. K. elab kostja registrijärgsel aadressil). Hagile lisatud abielutunnistusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti Ukrainas, abielukannet rahvastikuregistrisse märgitud ei ole. Seetõttu tuleb nii kohtualluvuse kui ka kohalduva õiguse osas järgida 1995. a Eesti Vabariigi ja Ukraina lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (õigusabileping). Õigusabilepingu art 27 lg 1 kohaselt kohaldatakse abielu lahutamise asjades selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Seega kohaldub abielu lahutamisele abikaasade kodakondsuse järgse riigi ehk Ukraina õigus ning sätte teisest lausest järeldub, et kohtualluvuse mõttes on pädev ka Eesti Vabariigi kohus, kuna abikaasad elavad Eestis. Ukraina perekonnakoodeksi (Сімейний кодекс України: esitatud väljavõttena ja kättesaadav ka: https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/2947-14#Text) § 110 lg 1 kohaselt võib abielu lahutamise hagi esitada üks abikaasadest. Kohus selgitab abielu lahutamisel ühe abikaasa hagi alusel välja abikaasade tegelikud suhted, abielu lahutamise hagi tegelikud põhjused, võtab arvesse alaealise või puudega lapse olemasolu ning abikaasade elu muid asjaolusid (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 1). Kohus teeb otsuse abielu lahutamise kohta, kui on tuvastatud, et abikaasade edasine kooselu ja abielu säilitamine oleks vastuolus ühe abikaasa huvidega või nende laste huvidega,

millel on oluline tähendus (Ukraina perekonnakoodeksi § 112 lg 2). Hageja ja kostja abielu on registreeritud xxxx Ukrainas Mikolaivski oblasti Južnoukrainski justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas, akti nr xxxx. Hageja soovib abielu lahutada, sest hagi esitamise seisuga abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu enam ei taastata. Kostja on abielu lahutamisega nõus. Pooled jäid samadele seisukohtadele ka kohtuistungil. Pooled leppimisaega ei soovi. Hagiavaldusest ja poolte selgitustest tulenevalt on poolte abielusuhted lõppenud. Pooled ei soovi leppimisaega ega abielu taastada. Seega, poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Kohus on seisukohal, et on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhteid taastada ei soovita. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ja A. K. ja I. K. abielu, mis on registreeritud xxxx Ukrainas Mikolaivski oblasti Južnoukrainski justiitsvalitsuse perekonnaseisuaktide riikliku registreerimise osakonnas, akt nr xxxx tuleb lahutada. Ukraina perekonnakoodeksi § 114 lg 2 kohaselt lõpetatakse kohtupoolse abielu lahutamise korral abielu kohtuotsuse jõustumise päeval. Ukraina perekonnakoodeksi § 113 lg 1 näeb ette, et isikul, kes on muutnud oma perekonnanime seoses abielu registreerimisega, on õigus pärast abielu lahutamist olla edaspidi nimetatud selle perekonnanimega või taastada oma abielueelne perekonnanimi. Kostja ei ole soovinud oma abielueelset perekonnanime taastada. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse päises märgitud hagihind, so 3500 eurot, ei ole menetluskulu ega kuulu pooltelt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.