Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-15-10766

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229; aktsiaselts Nordea Bank – EE221700017003510302; aktsiaselts Danske Bank - EE513300333522160001. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

2-15-10766 TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Harju Maakohtu menetluses on Nordea Bank AB Eesti filiaali hagi XXXOÜ ja XXXvastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja I XXXOÜ vahel 02.03.2012 sõlmitud arvelduslaenu leping nr XXX, millele on seatud tagatiseks 02.03.2012 sõlmitud käendusleping. Käenduslepinguga kohustus laenulepingut isiklikult ning solidaarselt käendama kostja II 10 400 euro ulatuses. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 8 000 eurot, intressid 152.47 eurot, 16.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 755.96 eurot, pangakaardi kuutasu 4 eurot, teavituskirja võlgnevuse 6.40 eurot ning viivise alates 17.07.2015 kuni põhinõude täitmiseni määras 25% aastas põhinõudelt. Kohus on kostjale I edastanud menetlusdokumendid aadressil Punane 16-405, Tallinn, kuid dokumendid tagastati märkega, et ettevõte ei asu sellel aadressil. Kohus on kostjale I saatnud teavituse e-posti aadressile XXX 08.10.2015 ja 27.10.2015, millelt puudub vastus. Kohtutäitur Elin Vilippus on 21.04.2016 esitanud aruande, mille kohaselt proovis kohtutäitur 12.04.2016 menetlusdokumente kätte toimetada kostjale I aadressil XXX, Tallinn, kuid firma ei asu nimetatud aadressil. 15.04.2016 edastas kohtutäitur kostjale I teate menetlusdokumentide hoiustamise kohta menetlusdokumentide saaja e-posti aadressile XXX, kuid menetlusdokumentide saaja ei ole ettenähtud tähtaja jooksul menetlusdokumentide kättesaamiseks kohtutäituri büroosse ilmunud. Kohtule ei ole seega teada kostja I tegelik asukoht. Kostjale I on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 28.04.2016 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja I ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

2-15-10766 Kohus rahuldab hagi kostja I XXXOÜ suhtes Nordea Bank AB Eesti filiaali ja XXXOÜ vahel 02.03.2012 sõlmitud arvelduslaenu lepingust nr 17002708542 tuleneva võlgnevuse 8 918.83 euro nõudes, sh põhinõude 8 000 euro, intresside 152.47 euro, 16.07.2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 755.96 euro, pangakaardi kuutasu 4 euro ja teavituskirja võlgnevuse 6.40 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt I XXXOÜ hageja Nordea Bank AB Eesti filiaali kasuks välja viivise põhinõudelt (8 000 eurot) alates 17.07.2015 kuni põhinõude kohase viivisemääraga 25% aastas, ja mille tasumist saab hageja nõuda kuni summani 2 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 8 918.83 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, ja kostjaga II Jelena Antonovaga on hageja sõlminud kompromissi, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja I XXXOÜ kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 600 euro väljamõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab TsMS § 163 lg 1 alusel kostjalt I XXXOÜ välja hageja menetluskulud 600 eurot. Kostja I XXXOÜ ja kostja II XXXpoolt kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kostjatel on tsiviilasjas nr 2-15-10766 tekkinud menetluskulusid, kostjad ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu puudub võimalus kindlaks määrata hagejalt välja mõistetavaid kostjate menetluskulusid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.