MA hagi AS-i E vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määrus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik MA määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: MA (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja: AS E (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Siiri Grünbaum
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 11.01.2016 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta MA kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MA (hageja) esitas 19.11.2015 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi AS-i E (kostja) vastu kutsehaigusega tekitatud kahju väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista perioodi 04.08.2013-31.10.2015 eest ühekordse hüvitise 8778,71 eurot ja alates 01.11.2015 igakuise hüvitise 341,40 eurot kuni töövõime kaotuse lõppemiseni. Samuti palus hageja kohustada kostjat hüvitist iga-aastaselt indekseerima.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 19.06.2012 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamiseks (tsiviilasi nr 2-12-27765) ja palus välja mõista hüvitise 7414,61 eurot ning alates 01.06.2012 igakuuliselt 291,17 eurot, mida tuleb indekseerida. Pärnu Maakohus rahuldas 01.08.2014 otsusega hagi osaliselt, mõistis kostjalt välja kuni 03.08.2013 kutsehaigusega põhjustatud kahju hüvitamiseks 21 460,77 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014 otsusega tühistati eelmärgitud maakohtu otsus osaliselt ja kostjalt mõisteti välja 8090,97 eurot. Kohus jättis rahuldamata nõude ajavahemiku 03.03.2010 - 03.08.2013 eest hüvitise saamiseks 8090,97 eurot ületavas osas ning täies ulatuses perioodilise hüvitise nõude alates 04.08.2013. Kohtuotsusest nähtuvalt jäeti igakuine hüvitis alates 04.08.2013 välja mõistmata põhjusel, et puudus Sotsiaalkindlustusameti otsus selle kohta, et alates 04.08.2013 põhjustab kutsehaigus hagejale püsivat töövõime kaotust.
3.Hageja esitas kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014 otsusele ning lisas kassatsioonkaebusele Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisikomisjoni 25.09.2013 otsuse selle kohta, tal on tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30% ulatuses alates 04.08.2013 kuni 31.08.2016. Hageja sai eelnimetatud Sotsiaalkindlustusameti otsuse kätte 28.01.2015. Riigikohus jättis 06.04.2015 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4.Riigikohus jättis 29.07.2015 menetlusse võtmata ka hageja teistmisavalduse. Teistmisavaldust põhjendas hageja asjaoluga, et talle sai alles pärast ringkonnakohtu otsuse tegemist teatavaks tõend, mille olemasolu korral oleks maa- või ringkonnakohus teinud teistsuguse lahendi ja mõistnud välja perioodilise hüvitise alates 04.08.2013. aastast.
5.Hageja leiab hagiavalduses, et sisuliselt jätsid kohtud tsiviilasjas nr 2-12-27765 tema nõude alates 04.08.2013 saamata jäänud tulu hüvitamiseks läbi vaatamata. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.11.01.2016 määrusega jättis Pärnu Maakohus hagiavalduse menetlusse võtmata ja jättis menetluskulud hageja kanda. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.
7.Käesoleva hagiavalduse asjaoludest ja tsiviilasjas nr 2-12-27765 tehtud kohtuotsustest nähtub, et hageja on varem esitanud kohtusse hagi kostja vastu ja nõudnud kutsehaigusega tekitatud kahju hüvitamist nii ühekordse hüvitisena kui alates 01.06.2012 igakuulise maksena, mida tuleb indekseerida. Nimetatud varasemas tsiviilasjas rahuldas maakohus 01.08.2014 kohtuotsusega hageja nõude osaliselt ning mõistis hageja kasuks välja hüvitise ühekordse maksena perioodi eest 03.03.2010 – 23.04.2012. Hageja nõude hüvitise saamiseks perioodi eest 24.04.2012 - 03.08.2013, samuti edasise igakuise indekseeritava hüvitise nõude, jättis maakohus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2014 otsusega tühistati Pärnu Maakohtu 01.08.2014 otsus osaliselt ja seda välja mõistetud ühekordse hüvitise suuruse ja perioodi osas. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et perioodi 03.03.2010–03.08.2014 eest tuleb ühekordne hüvitis välja mõista. Samas jättis Tallinna Ringkonnakohus muutmata Pärnu Maakohtu kohtuotsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude alates 04.08.2013 perioodilise igakuise hüvitise saamiseks. Nii Pärnu Maakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus hindasid oma otsustes hageja tervisekahju hüvitamise nõude põhjendatust kogu esitatud nõude ulatuses ja jõudsid järeldusele, et hageja töövõime ja sissetuleku kaotus pärast 03.08.2013 on tõendamata. Seega on kohtud lahendanud hageja nõude hüvitise saamiseks ka alates 04.08.2013 sisuliselt ning ekslik on hageja seisukoht, nagu oleks kohtud jätnud hageja nõude alates 04.08.2013 tekkinud saamata jäänud tulu hüvitamiseks läbi vaatamata.
8.Eeltoodut arvestades asus kohus seisukohale, et olemas on jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Sellest tulenevalt jättis maakohus hagiavalduse TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata. Määruskaebus
9.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse.
10.Maakohtu määrus on vastuoluline. Maakohus on leidnud, et hagiavalduses esitatud nõue on materiaalõiguslikult põhjendatud, kuid samas jätnud hagiavalduse menetlusse võtmata. Hagi menetlusse võtmata jätmisega välistatakse aga hagejal võimalus nõuda kahju hüvitamist alates 04.08.2013.
11.Hageja sai Sotsiaalkindlustusameti 25.09.2013 otsuse kätte 28.01.2015, mistõttu ei olnud tal võimalik vastavat tõendit tsiviilasja nr 2-12-27765 sisulise arutamise ajal esitada. Nimetatud dokument kinnitab üheselt, et kutsehaigus tekitab hagejale jätkuvalt püsivat töövõime kaotust.
12.Asjas on võimalik kohaldada TsMS § 459 lõiget 1, kuna tsiviilasja aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast eelmise asja arutamise lõppemist. Vastus määruskaebusele
13.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Edasine menetluse käik
14.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
16.Tsiviilasjas nr 2-12-27765 tugines hageja asjaolule, et tal on kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 30 % ning palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 7414,61 eurot ja alates 01.06.2012 igakuiselt 291,17 eurot, mis kuulub indekseerimisele. Tsiviilasjas nr 2-1227765 tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsustest nähtuvalt oli vaidluse all ka see, kas kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus alates 04.08.2013 on tõendatud. Kohtud leidsid, et töövõime kaotus alates 04.08.2013 on tõendamata ning hagi perioodilise kahjuhüvitise väljamõistmiseks alates 04.08.2013 jäeti rahuldamata. Käesolevas tsiviilasjas nõuab hageja kostjalt kahjuhüvitist alates 04.08.2013 kuni püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni, tuginedes asjaolule, et temal on kutsehaigusest tingitud töövõime kaotus 30 %.
17.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on käesolevas asjas esitanud samadel asjaoludel sama nõude, mis oli esitatud ka tsiviilasjas nr 2-12-27765. Hageja väide, et ta sai Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekpertiisikomisjoni 25.09.2013 otsuse, mille kohaselt on tal tuvastatud kutsehaigusest tingitud püsiv töövõime kaotus 30 % ulatuses 04.08.201331.08.2016, kätte 28.01.2015, ei ole aluseks selle tsiviilasja uueks menetlemiseks. Tegemist ei ole uue asjaoluga, kuna eelmises tsiviilasjas tugines hageja samuti sellele, et töövõime kaotus esineb ka pärast 03.08.2013. Väidetava uue tõendi olemasolu ei õigusta aga nõude uut menetlemist.
18.Ebaõige on hageja seisukoht, et maakohus pidas hageja nõuet materiaalõiguslikult põhjendatuks. Maakohus ei ole seda väitnud, vaid on määruse põhjendavas osas kirjeldanud hagiavalduse väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud juhul kohaldada ka TsMS § 459 lg 1, mis reguleerib jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. See norm kuulub kohaldamisele juhul, kui kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi. Tsiviilasjas nr 2-12-27765 ei mõistetud kostjalt välja perioodilisi makseid ega kohustatud täitma muid korduvaid kohustusi.
19.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.