Harju Maakohus
Kohtu koosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuli 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-7977
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avaldus osaühing XXXX pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, epost: [email protected]); võlausaldaja esindaja Pirjo Toomsoo (e-post: [email protected]); võlgnik osaühing XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX, e-post: XXXX).
Keelduda menetlusse võtmast Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avaldust osaühing XXXX avaldust pankroti väljakuulutamiseks.
Saata käesoleva määruse ärakiri võlausaldajale.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlausaldaja kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
2-16-7977
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 20.05.2016 Harju Maakohtule avalduse osaühing XXXX pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing XXXX maksejõuetu, mistõttu palub võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu algatada pankrotimenetluse. Kohus jättis 24.05.2016 määrusega pankrotiavalduse Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu osaühing XXXX pankroti väljakuulutamiseks käiguta avalduses sisalduvate puuduste tõttu. Võlausaldaja esitas 26.05.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kohus jättis 31.05.2016 määrusega pankrotiavalduse Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu osaühing XXXX pankroti väljakuulutamiseks käiguta avalduses sisalduvate puuduste tõttu. Kohus kohustas avaldajat kõrvaldama pankrotiavalduse esinevad puudused 7 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates, s.o põhistama võlgniku maksejõuetuse ja tõendama nõude olemasolu. Kohus hoiatas avaldajat, et kui ta ei kõrvaldada avalduses esinevad puuduseid, siis jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. 07.06.2016 esitas avaldaja esindaja kohtule taotluse osaühing XXXX vastu esitatud pankrotiavaldusest loobumiseks, kuna võlgnikule kuuluvale korteriomandile aadressil Harju Maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXXXseatud hüpoteek summas 1 300 000 eurot on 27.05.2016 kustutatud, mistõttu arestib kohtutäitur nimetatud korteriomandi ja asub seda seejärel realiseerima. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetluses võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine ja avaldaja soovib loobuda võlgnik suhtes esitatud pankrotiavaldusest.
Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 07.06.2016 esitas avaldaja esindaja kohtule taotluse osaühing XXXX vastu esitatud pankrotiavaldusest loobumiseks, kuna võlgnikule kuuluvale korteriomandile aadressil Harju
2-16-7977 Maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXXXseatud hüpoteek summas 1 300 000 eurot on 27.05.2016 kustutatud, mistõttu arestib kohtutäitur nimetatud korteriomandi ja asub seda seejärel realiseerima. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetluses võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine ja avaldaja soovib loobuda võlgnik suhtes esitatud pankrotiavaldusest. Kohus ei ole avaldust menetlusse võtnud, mistõttu saab kohtu poolt teostatava toiminguna võimalikuks pidada avalduse menetlusse võtmisest keeldumist, mitte avaldusest loobumise vastuvõtmist TsMS § 429 kohaselt. TsMS § 3 lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kui hagi (avaldus) ei ole esitatud hageja (avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna avaldajal puudub 07.06.2016 avalduse kohaselt huvi asja menetleda ja avaldaja ei ole käesoleva ajani kohtu osundatud avalduse puudusi kõrvaldanud, siis tuleb TsMS § 3401 lg 2, PankrS § 10 lg 2 jaTsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see TsMS § 372 lg 4 alusel koos selle lisadega avaldajale. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab võlausaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.