lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-17588/10

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 03.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-17588/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
655
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-24-17588

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03.03.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Ülle Raag

Tsiviilasja number

2-24-17588

Tsiviilasi

R.R. hagi K.R. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: R.R. (isikukood XXX); Hageja seaduslik esindaja: T.L. (isikukood: XXX; aadress: xxxxxxxxtalu, XXX-i, xxxxx XXX; e-post:

XXX);

Kostja: K.R. (isikukood XXX; aadress: xxxxxxtalu, xxxxxküla,xxxxx vald, xxxxxxxxxxxxu maakond; epost: ).

Menetlustoiming

Kompromissi lõpetamine

kinnitamine

ja

asja

menetluse

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada poolte taotlus ja kinnitada R.R.-i seadusliku esindaja T.L. ja kostja K.R. vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1 Kostja K.R. maksab hagejale R.R.-ile alates 15.02.2025. a igakuiselt elatist 320 (kolmsada kakskümmend) eurot ning seda kuni R.R.-i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx. a. 1.2 Kostja K.R. tasub elatise hageja seadusliku esindaja T.L. arveldusarvele nr EE922200221015488616 AS-s Swedbank hiljemalt arvestusliku kuu 15.kuupäevaks. 1.3 Hageja seaduslik esindaja T.L. kasutab elatist lapse huvides, ülalpidamiskulude katteks. 1.4 Kui hageja R.R. viibib koos kostja K.R.-iga, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud ajaga, päevade arvuga. Arvestuse aluseks on päevatasu, mis arvutatakse välja elatise summa jagatud 15 päevaga. 1.5 Kui kostjal K.R.-il ei ole võimalik elatise makset sooritada, annab ta sellest kirjalikult teada hageja seaduslikule esindajale ja lepitakse kokku ajutine kokkulepe. 1.6 Eriolukorras, kus kostja K.R. peaks jääma töötuks, kehtib samuti kirjalik teavitus hagejale. Hagejal ja kostjal on võimalus sõlmida sel põhjusel ajutine maksepuhkus. 1.7 Maksepuhkuse ajal tasumata maksed tasutakse pärast maksepuhkuse lõppemist perioodi jooksul, mis on sama pikk, kui oli maksepuhkus.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
2.Lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-17588 menetlus R.R. hagis K.R. vastu elatise nõudes.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.R. (hageja) esitas 20.11.2024. a kohtule hagiavalduse K.R. (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise miinimumsummas. Pooled esitasid 10.02.2025. a kohtule allkirjastatud kompromisslepingu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Pooled esitasid kompromissi kohtule kinnitamiseks esmalt 27.01.2025. Kohus selgitas seejärel pooltele vajadust kompromissi tingimusi täpsustada, samuti selgitas kohus sellekohaseid seadusesätteid, et kompromiss oleks täidetav. Pooled täiendasid kompromissi ja allkirjastasid, kinnitades sellega, et kokku lepitu on neile ühetaoliselt arusaadav. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval