Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
08.07.2016 Tallinnas 2-13-61892 OÜ BREM Kinnisvarahooldus hagi T. G., K. A., H. V., T. V-i, T. K-i, L. I., V. T-i, E. A., ASKO Investments OÜ ja Tallinna linna vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2405,18 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ BREM Kinnisvarahooldus apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ BREM Kinnisvarahooldus (registrikood 10327044), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Kostja T. G. (IK XXXXXXXXXXX) Kostja K. A. (IK XXXXXXXXXXX) Kostja H. V. 48104164917)
(endise
nimega
M,
IK
Kostja T. V. (IK XXXXXXXXXXX) Kostja T. K. (IK XXXXXXXXXXX) Kostja L. I. (IK XXXXXXXXXXX) Kostja V. T. (IK XXXXXXXXXXX) Kostja E. A. (IK XXXXXXXXXXX) Kostja ASKO Investments OÜ (registrikood 11199039) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Kostja Tallinna linn, esindaja Tõnu Polma
Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Jätta Harju Maakohtu 26.01.2016 otsus tsiviilasjas nr. 2-13-61892 muutmata, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastmega seotud menetluskulud OÜ BREM Kinnisvarahooldus kanda. Määrata kindlaks vastustajate I kuni IX menetluskulu ning mõista OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus T. G., K. A., H. M-i, T. V-i, T. K-i, L. I., ASKO Investments OÜ, V. T., E. A. kasuks solidaarselt välja 165 eurot apellatsioonimeneltusega seotud menetluskulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud OÜ BREM Kinnisvarahooldus esitas 31.12.2013 Harju Maakohtule hagi T. G., K. A., H. V., T. V-i, T. K-i, L. I., V. T-i, E. A., ASKO Investments OÜ ja Tallinna linna vastu võla kokku 2405,18 euro väljamõistmiseks. Hagi täpsustuses palus hageja 1) mõista kostjatelt solidaarselt välja terves ulatuses võlgnevus 2405,18 eurot; 2) kui kohus leiab, et kostjad vastutavad hageja ees osavõlgnikena, palus hageja alternatiivselt mõista kostjatelt välja võlgnevus: T. G.lt 8,72% põhivõlgnevusena 209,73 eurot; K. A.lt 4,63% põhivõlgnevusena 111,36 eurot; H. M-ilt 8,61% põhivõlgnevusena 207,09 eurot; T. V-ilt 8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot; T. K-ilt 8,68% põhivõlgnevusena 208,77 eurot; L. I-lt 8,79% põhivõlgnevusena 211,42 eurot; ASKO Investments OÜ-lt 8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot; V. T-ile 8,64% põhivõlgnevusena 207,80 eurot; E. A.lt 16,12% põhivõlgnevusena 387,72 eurot; Tallinna linnalt 18,81% põhivõlgnevusena 452,41 eurot. Kostjad olid Xxx asuvate korteriomandite omanikud seisuga detsember 2010.a ja 01.01.2011. Tallinna linn andis oma elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga OÜ BREM Kinnisvarahooldusele mh hooldada ja majandada XXX Tallinnas asuvat elamut. Korteriomanikest kostjatega oli hagejal sõlmitud valdavalt suulised lepingud, mille alusel hageja osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust, mh teostas hageja elamus ka remonditöid. Hageja poolt perioodil 01.01.2007 - 31.12.2010 teostatud remonttööd on
kajastatud remondirahade arvestuses ajavahemikul 01.01.2007 - 31.12.2010. Korteriühistu XXX kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 04.10.2010. Hoolimata korteriühistu asutamisest, jätkas hageja kostjate ja korteriühistu nõusolekul korteriomanikele haldusteenuse, sh vajadusel remonttööde, osutamist, esitades selle kohta arveid mitte korteriühistule, vaid kostjatele. 01.01.2011 lahkus XXX korteriühistu OÜ BREM Kinnisvarahooldus haldamiselt. Kostjate poolt on hagejale hüvitamata teostatud ja/või vahendatud remonttööde eest kokku 37 632,91 krooni, s.o 2405,18 eurot. Elamu haldamise üleandmisel korteriühistule või eluruumide omanikele pidid pooled mh kokku leppima rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus, kokkulepe on saavutamata. Hagejal on kostjate vastu tulenevalt haldus- ja hoolduslepingutest rahaline lepingu(te) täitmise nõue. Poolte vahelise praktika kohaselt tasusid kostjad hagejale teostatud remonttööde eest hageja poolt esitatud arvete alusel, kusjuures remonttööde eest tasumisele kuuluvad summad olid määratud haldus- ja hooldusteenuse tasu sees. Hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja kohustus hallata XXX elamut tulenes eluruumide erastamise seadusest (EES), olles eluruumide erastamise kohustatud subjektiks. Poolte kokkuleppel teostas hageja XXX maja hageja haldamist, sh remonditöid, ka pärast korteriühistu moodustamist, s.o kuni 31.12.2010. Hageja ei nõua kostjatelt arvete alusel tekkinud võimalike võlgnevuste tasumist või konkreetsete kulutuste hüvitamist, vaid Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 p-i 92 tulenevalt hageja poolt enamtasutud remondirahade tasumist VÕS § 108 lg-e 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1027 jj ja VÕS § 1042 alusel. Need nõuded muutusid tervikuna sissenõutavaks alates vastava aktiga eluruumide haldamise ja majandamise üleandmisest korteriühistule 31.12.2010. Kuna hageja ja KÜ XXX remonditööde eest makstava summa ja vastava maksegraafiku osas 31.12.2010 maja üleandmisel kokkuleppele ei jõudnud, muutus hageja nõue kostjatelt enamtasutud remondiraha sissenõudmiseks tervikuna sissenõutavaks alates XXX elamu haldamise- ja majandamise üleandmisest, s.o 31.12.2010. Kostjate vastus Kostjad hagi ei tunnistanud. XXX elamu haldamise ja majandamise üleandmise akt on koostatud 31.12.2010, kuid KÜ XXX poolt allkirjastamata, seega on hageja väide, et kostjatega on sõlmitud suulised lepingud haldus- ja hooldustööde tegemiseks paljasõnaline. Kostjatel puudub teave, kas ja missugust teenust on hageja väidetavalt kostjatele osutanud. 12.12.2013 trükitud aruanne ei ole sisuliselt korteriomanikele jälgitav ja arusaadav, kostjad ei kinnita, et aruandes loetletud hooldustööd /remonttööd oleksid teostatud ja et tehtud tööde kohta oleksid saadetud arved. Hageja väidetel jätkas ta kostjate ja korteriühistu nõusolekul pärast KÜ XXX asutamist korteriomanikele haldusteenuse (sh vajadusel remonttööde tegemine) osutamist, esitades selle kohta kostjatele arved. Hageja väitest ei nähtu mille eest, millal ja kellele arved esitati ning kas need arved on tasutud. Juba 31.12.2010 oli hagejale teada, et KÜ XXX kui "ülevõtja" ei tunnistanud elamu remondikulutuste nõuet 37 632,91 krooni alusdokumentide puudumise tõttu, hageja aga ei võtnud kolme aasta vältel midagi ette, et oma nõuet dokumentaalselt põhistada või selleks läbirääkimisi pidada. Hageja nõuded aegusid vastavalt esitatud arvetele, millede kõikide maksetähtaeg jõudis kätte enne 31.12.2010, s.o. enne hagi esitamist 31.12.2013. Tallinna linn leidis, et nõue on aegunud. Kostja ei nõustunud, et väidetav nõue muutus sissenõutavaks just 01.01.2011. Küsimus sellest, kas hageja oli eluruumide erastamise kohustatud subjekt või mitte, ei ole asjakohane. Eluruumide erastamise seaduse § 152 lõikele 1 võimaldas üle anda üksnes elamu haldamist koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega, see ei tee OÜ-d BREM Kinnisvarahooldus erastamise kohustatud subjektiks. Erastamise kohustatud subjektiks XXX asuva elamu osas jäi endiselt Tallinna linn.
Hageja ei ole välja toonud mitte ühtegi lepingu punkti, mille rikkumist ta saaks Tallinna linnale ette heita. Samuti ei ole viidanud ühelegi arvele, mille linn on jätnud tasumata. Tallinna linn tasus kõik OÜ BREM Kinnisvarahoolduse poolt esitatud arved, mis mh puudutasid remonttööde teostamist. Hageja esitas kohtule täiendavalt remonttööde teostamise kinnituseks arveid, hooldus- ja remonttööde tellimiskirje-akte, kuid tõendamata on hageja kohustus nimetatud remonttöid teha ja kostja kohustus selle eest tasuda. Hagejal tuleb tõendada nimetatud tööde teostamiseks osapoolte kokkuleppe olemasolu, praegusel juhul sellist kokkulepet esitatud ei ole. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ p 92 sätestab muuhulgas asjaolud, mis aktis täpsemalt fikseeritakse. Nimetatud säte reguleerib üksnes elamu haldamise ja majandamise üleandmist, mitte ei ole aluseks kohustuse sissenõutavuse või kohustusest teadsaamise kindlaks tegemisel. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut XXX elamu haldus- ja hooldusteenuse osutamiseks, hageja pole esitanud tõendeid lepingu sõlmimise kohta. Maakohtu põhjendused Harju Maakohus jättis 26.01.2016 otsusega hagi rahuldamata ja mõistis hagejalt kostjate T. G., K. A., H. V., T. V.i, T. K.i, L. I., V. T-i, E. A. ja ASKO Investments OÜ kasuks välja kostjate menetluskulude katteks 495 eurot. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostjad olid detsembris 2010.a XXX korteriomandite omanikud. Tallinna linn andis oma elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga OÜ BREM Kinnisvarahooldusele (OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus õigusjärglane) mh hooldada ja majandada XXX asuva elamu. Elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt 31.12.2010 ja selle lisa 1 (maksegraafik) on jäänud poolte vahel allkirjastamata. 04.10.2010 kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse korteriühistu XXX. OÜ Brem Kinnisvarahooldus haldas Tallinnas XXX asuvat elumaja kuni 31.12.2010. Vaidlus oli selles, kas hageja nõue on aegunud ning selle üle, kas poolte vahel oli sõlmitud suuline Tallinnas XXX hooldus- ja remonditööde leping. „Elamute haldamise kohustuste täitmise lepingu“ alusel tuvastas kohus, et Tallinna linn andis EES § 152 lg 1 kohaselt lepinguga hagejale üle XXX elamu haldamise, tegemist oli hageja õiguseellasega. EES § 6 lg 1 p 2 kohaselt on seega ekslik hageja väide, mille kohaselt oli OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus eluruumide erastamise kohustatud subjektiks, kuivõrd selleks oli siiski Tallinna linn. EES § 152 lg 1 kohaselt oli Tallinna linnal võimalik delegeerida hagejale vaid eluruumide haldamisega seonduvaid kohustusi. Vabariigi Valitsuse „Eluruumide erastamise korraldamise“ määruse p 11 kohaselt jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule. EES § 151 lg 5 kohaselt eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui elamu haldamine on õigusaktides sätestatud korras üle antud kolmandale isikule, antakse elamu haldamine korteriühistule üle korteriomandiseaduses sätestatud korras. EEK p 92 kohaselt annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt (üleandja) kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel
tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumist elamu haldamise ja majandamise üle käesoleva korra lisas 8 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistu või lepingu alusel tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule. Kohustatud subjekt ja korteriühistu või korteriomanike volitatud esindaja võivad kokku leppida elamu haldamise ja majandamise üleandmise teistsuguses tähtajas. Akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 01.07.1994 ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus. EEK p 9 (3) kohaselt loetakse eluruumide haldamine ja majandamine korteriühistule üleantuks akti allakirjutamisel. Lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks. Korteriühistu XXX kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 04.10.2010. Kohus leidis, et kuni 04.10.2010 osutas hageja XXX elamus haldusteenust, s.h remonditöid, EES § 152 lg 1, EEK p 11 ja Tallinna Linnaga sõlmitud „Elamute haldamise kohustuste täitmise lepingu“ alusel. Juhindudes EES § 151 lg 5 ja EEK p 92 andis hageja korteriühistule XXX hoone haldamise üle 31.12.2010 Elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Sama kuupäeva seisuga on koostatud maksegraafik ja lahkarvamuste protokoll, mille kohaselt korteriühistu ei nõustunud remondirahade jäägi – 37 632,91 krooni arvestusega ega võlgnevusega 115 886,95 krooni, korteriühistu kinnitas oma mittenõustumist võlgnevuse ja maksegraafikuga. Kohus leidis, et EEK p 9 (3) kohaselt lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks, seega on hageja poolt XXX hoone haldamine üle antud 31.12.2010. Kohus leidis, et hageja ei ole tõendanud poolte vahel EEK p 11 sätestatud XXX elamu hoolduslepingu sõlmimist. Hageja esitas haldus- ja hooldusteenuse lepingu tõendamiseks pangakontode väljavõtted, millest nähtub erinevate arvete tasumine hagejale, kuid selgusetuks jääb esitatud arvete sisu. Samuti esitas hageja XXX elamu remondirahade arvestuse ajavahemikul 01.01.2007 - 31.12.2010, remondifondi aruande 31.12.2006 – 31.08.2014, remondirahade saldo seisuga 31.12.2006, teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid, millest nähtus, et hageja on kostjatele haldus- ja hooldusteenust osutanud, ei ole see toimunud EEK p 11 kohaselt lepingulise kokkuleppe alusel, pooled ei ole remondifondi jääksummade tasumise ja suuruse osas kokkuleppele jõudnud ka EEK p 92 kohaselt XXX hoone haldamise üleandmisel/ vastuvõtmisel 31.12.2010. Hagejal oleks võimalik kostjate vastu esitada hagi üksnes alusetu rikastumise VÕS § 1028 või VÕS § 1042 õiguslikul alusel. Kohus leidis, et praegusel juhul ei kohaldu TsÜS § 154 lg 1, hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte kostjate poolt tasutud arvete kohta ei tõenda vaidlusaluste remondiarvete perioodilist esitamist, sest nimetatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, millise teenuse eest on kostjatele arve esitatud. Seega ei ole hageja tõendanud, et tegemist oli korduvate kohustustega TsÜS § 154 lg 1 tähenduses. Hageja ei esitanud tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks vaidlusalustes nõuetes üldse arveid kostjatele esitanud. Aegumise puhul on ekslik hageja seisukoht, mille kohaselt nõuded muutusid EEK p-i 92 kohaselt tervikuna sissenõutavaks alates eluruumide haldamise ja majandamise üleandmisest korteriühistule 31.12.2010. EEK p-i 92 sätestab üksnes hallatava maja KÜ-le üleandmise tähtaja, samuti üleandmise tähtaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse. Seega EEK p-i 92 puhul ei ole tegemist hageja remondifondi nõude aegumistähtajaga. Kohus leidis, et hageja poolt XXX elamule sooritatud hooldus-/remonditöödest tulenevad võlanõuded, mis on teostatud kuni 31.10.2010, on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks 31.12.2013 aegunud, kuivõrd hageja pidi teadma, et tal on alates elamu hooldus/remonditöö tegemisest alusetust rikastumisest tulenev nõue kostjate vastu. 31.12.2010 elamu
haldamise üleandmise akti on märgitud andmed XXX remondirahade saldo kohta ajavahemikul 29.01.2007 - 30.11.2010, seega pidi hageja kõikidest elamu remondirahade nõuetest saama teadlikuks hiljemalt 30.11.2010, mistõttu on hageja alusetu rikastumise nõue aegunud hiljemalt 30.11.2013. Hagi esitati kohtule 31.12.2013. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hageja nõude rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas kostjate 1-9 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määras kindlaks menetluskulud kogusummas 495 eurot (4,5 h x 110 eurot = 495 eurot) ja jättis rahuldamata kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 55 euro ulatuses (õigusabikulud). Apellatsioonkaebus OÜ BREM Kinnisvarahooldus palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada, menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellant nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja alternatiivne nõue tulnuks lahendada VÕS § 1028 või VÕS § 1042 toodud alusetu rikastumise sätete alusel. Apellant on seisukohal, et praegusel juhul oli aegumise kohaldamine kostjate I – IX suhtes ebaõige. Kostjad tuginesid 14.02.2014 vastuses aegumisele üksnes lepingulise kohustuse täitmise nõude osas. Hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude osas nimetatud dokumendis ega muudes kohtule saadetud seisukohtades kostjad aegumisele tuginenud ei ole. Veelgi enam, kostjate II – IX lepinguline esindaja märkis 14.02.2014 vastuses selgesõnaliselt, et temal puuduvad volitused kostja I esindamiseks (aegumise vastuväide esitatud nimetatud dokumendis). Seetõttu ei ole kostja I maakohtu menetluses aegumisele kunagi tuginenud. Maakohus eksis ka sisuliselt hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumise kohaldamisel, märkides, et hageja nimetatud nõue aegus hiljemalt 30.11.2013. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ning selle nõude aegumistähtaeg algab ajast, mil õigustatud isik sai oma nõudest teada või pidi sellest teada saama. Hageja sai nimetatud nõudest teada alles 31.12.2010, mil kostja keeldus Vabariigi Valitsuse määruse nr 198 p 92 kohase kohustuse täitmisest, s.o elamu remondiks kasutatud rahaliste vahendite üleandmisest või vastava maksegraafiku sõlmimisest. Seega oleks hageja nõue aegunud alles 01.01.2014 ja hagi esitamise ajaks 31.12.2013 see aegunud ei olnud. Maakohtu käsitlus, nagu alusetust rikastumisest tuleneva nõude puhul tuleks lähtuda ajast, mil elamu remonditöid tehti, oleks ka praktiliselt teostamatu, kuna olukorras, kus majahaldja on pikemaajaliselt eluruumide erastamise seadusest tulenevalt kortermajadele remonditöid teostanud, puuduks tal korteriomanike aegumise vastuväite tõttu igal juhul võimalus oma remondiraha jääki elamu haldamise ja majandamise üleandmisel korteriomanikelt kätte saada. Kostjate II – IX esindaja avaldas 14.02.2014 menetlusdokumendis, et tal puudub volitus kostja I esindamiseks. Nimetatud avaldusest võib järeldada, et tõenäoliselt pöördusid osa füüsilistest isikutest kostjatest vandeadvokaat Alar Neilandi poole kostjate I – X ühiseks esindamiseks. Kostjatega II – X sõlmiti ka vastav kliendileping, kostja I aga ei olnud advokaadiga lepingut sõlminud ja volitust oma esindamiseks ei andnud. Eelnevast järeldub omakorda, et ka 26.02.2014 esialgse hagivastuse esitamise ajal puudus suure tõenäosusega lepingulisel esindajal kostja I esindamiseks volitus.
Eelneva tõttu esitas hageja 26.02.2015 menetlusdokumendis TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 ning § 227 lg-e 5 teise lause alusel kohtule taotluse kostja I suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus jättis selle 15.10.2015 määrusega rahuldamata. Vaatamata sellele, et hageja toonitas advokaadi esindusõiguse kontrollimise vajadust, maakohus seda sisuliselt ei teinud. Maakohus küsis üksnes vastuväite kohta kostjate arvamust. Kostjate II-IX lepinguline esindaja selgitas seepeale, et kostja I esindusõigus ei ole üldse lõppenud ja volikiri on endiselt kehtiv ja see, et 11.05.2015 kostjate kirjas asetsesid kostja andmed nimekirja all, olevat üksnes tehniline eksimus. Eelnevale tuginedes jättis maakohus 18.012.2016 määrusega hageja vastuväite rahuldamata. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, et kuigi advokaadi puhul eeldatakse TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi esindusõiguse olemasolu, ei tähenda see, et kahtluse korral ei tuleks ka advokaadi esindusõigust TsMS §-de 226 ja 227 järgi kontrollida. Kahtluse tekkimiseks nimetatud tähenduses tuleb mh lugeda piisavaks teise menetlusosalise põhistatud väiteid esindusõiguse puudumise kohta. Seetõttu on apellant jätkuvalt seisukohal, et maakohus oleks pidanud praegusel juhul kontrollima, kas advokaadil oli algselt kostja I esindamiseks esindusõigus olemas ja hiljem see lõppes või puudus see algusest peale. Juhul kui oleks selgunud, et ka algselt esindajal kostja I esindamiseks õigus puudus, pidanuks kohus TsMS § 227 lg 5 alusel kostja I suhtes, arvestades samas paragrahvis sätestatud eeldusi, tagaseljaotsusega hagi rahuldama. Vastustajate seisukoht Kostjad paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Hageja esitas kostjate vastu raha saamise nõude, tuginedes nii lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele kui ka alternatiivselt alusetult rikastumisele. Kostjate taotlus kohaldada hagi saamise nõudele aegumist kehtib nõude mõlema õigusliku aluse suhtes. Maakohus on õigesti kohaldanud TsÜS §-i 151 lg. 1, mille kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. S.t. oluline on teadmine (või teadma pidamine) nõude aluseks olevatest asjaoludest, esmajoones rikastumise toimumisest tema arvel ja rikastuja isikust, mitte neile antav õiguslik hinnang. Seega ei saa hagejat lugeda rikastumisest teadlikuks alles siis, kui loodud korteriühistu keeldus nõuet aktsepteerimast ja elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise 31.12.2010 akti alla kirjutamast. Nagu maakohus tuvastas, nõudis hageja kostjatelt raha tööde eest, mis olid teostatud perioodil 29.01.207 kuni 30.11.2010, mistõttu on õige maakohtu seisukoht, et hageja pidi olema alusetust rikastumisest teadlik hiljemalt 30.11.2010. Kuna hagi esitati alles 31.12.2013, siis on maakohus õigesti kohaldanu aegumist. Kaebuse väide, mille kohaselt kostjal I puudus menetluses esindaja, mistõttu maakohus oleks pidanud tema suhtes tagaseljaotsuse tegema, on ainetu juba seetõttu, et maakohus ei ole tagaselja otsust teinud, vaid vaatas hagi sisuliselt läbi, seejuures ka kostja I suhtes. Ringkonnakohus märgib, et vastuses apellatsioonkaebusele kinnitab kostjate I kuni IX esindaja, et aegumise kohaldamine oli õige.
Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetlusosaliste apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg. 1 järgi apellandi kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastustajad I IX palusid OÜ-lt BREM Kinnisvarahooldus välja mõista vastustajate lepingulise esindaja tasu 198 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus, tutvunud menetluskulude nimekirjas toodud töö sisulise kirjeldusega, leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aeg, kokku 1,5 tundi, on kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu. Vastustaja esindaja ühe töötunni maksumus 110 eurot ei ületa tavapärast esindajatasu määra. Et Advokaadibüroo AE Consult on käibemaksukohustuslane, mõistab ringkonnakohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta, s.o kokku 165 eurot. Vastustaja X menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ja väljamõistmist ei taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.