Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

aktiga eluruumide haldamise ja majandamise üleandmisest KÜ-le XXX31.12.2010. Kuna hageja ja KÜ XXX remonditööde eest makstava summa ja vastava maksegraafiku osas 31.12.2010 maja üleandmisel kokkuleppele ei jõudnud, muutus hageja nõue kostjatelt enamtasutud remondiraha sissenõudmiseks tervikuna sissenõutavaks alates XXX elamu haldamise- ja majandamise üleandmisest, so 31.12.2010. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks välja kokku põhivõlgnevuse 2405,18 eurot selliselt, et igalt kostjalt mõistetakse välja põhivõlgnevus vastavalt tema osale: kostjalt I 8,72% põhivõlgnevusena 209,73 eurot; kostjalt II 4,63% põhivõlgnevusena 111,36 eurot; kostjalt III 8,61% põhivõlgnevusena 207,09 eurot; kostjalt IV 8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot; kostjalt V 8,68% põhivõlgnevusena 208,77 eurot; kostjalt VI 8,79% põhivõlgnevusena 211,42 eurot; kostjalt VII 8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot; kostjalt VIII 8,64% põhivõlgnevusena 207,80 eurot; kostjalt IX 16,12% põhivõlgnevusena 387,72 eurot; kostjalt X 18,81% põhivõlgnevusena 452,41 eurot. 26.02.2015 täpsustas hageja oma nõuet ja palus kohtul: 1) mõista hagiavalduses toodud alustel kostjatelt I – X solidaarselt hageja kasuks välja terves ulatuses võlgnevus 2405,18 eurot. 2) Juhul, kui siiski kohus leiab, et kostjad vastutavad hageja ees osavõlgnikena, palub hageja alternatiivselt kohtul mõista kostjatelt I-X hageja kasuks välja võlgnevus nendel alustel ja osades, millele hageja on tuginenud juba hagiavalduses. Kostjate 1-9 vastuväited Kostjad 1-9 ei võta hagi õigeks, XXX elamu haldamise ja majandamise üleandmise akt on koostatud 31.12.2010. Samas on kõnesolev akt KÜ XXX poolt allkirjastamata, seega on hageja väide, et kostjatega on sõlmitud suulised lepingud haldus- ja hooldustööde tegemiseks paljasõnaline, kostjad nimetatud fakti omaks ei võta. Kostjatel puudub teave, kas ja missugust teenust on hageja väidetavalt kostjatele osutanud. 12.12.2013 trükitud aruanne ei ole sisuliselt korteriomanikele jälgitav ja arusaadav, kostjad ei kinnita, et aruandes loetletud hooldustööd /remonttööd/ oleksid teostatud ja et tehtud tööde kohta oleksid saadetud arved. Hageja väidetel jätkas ta kostjate ja korteriühistu nõusolekul peale KÜ XXX asutamist korteriomanikele haldusteenuse (sh vajadusel remonttööde tegemine) osutamist, esitades selle kohta kostjatele arved. Hageja väitest ei nähtu mille eest, millal ja kellele arved esitati ning kas need arved on tasutud. Juba 31.12.2010 oli hagejale teada, et KÜ XXX kui "ülevõtja" ei tunnistanud elamu remondikulutuste nõuet 37 632,91 krooni alusdokumentide puudumise tõttu, hageja aga ei võtnud kolme aasta vältel midagi ette, et oma nõuet dokumentaalselt põhistada või selleks läbirääkimisi pidada. Hageja nõuded aegusid vastavalt esitatud arvetele, millede kõikide maksetähtaeg jõudis kätte enne 31.12.2010, s.o. enne hagi esitamist 31.12.2013. Kostja 10 vastuväited Tallinna linn ei pea OÜ BREM Kinnisvarahoolduse hagi võla nõudes õigeks ega põhjendatuks, vaid vaidleb sellele vastu ning on seisukohal, et see tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata. Hagiavalduses esitatud nõue on aegunud. Tallinna linn ei nõustu seisukohaga, et väidetav nõue muutus sissenõutavaks just 01. jaanuaril 2011. Küsimus sellest, kas OÜ XXX oli eluruumide erastamise kohustatud subjekt või mitte, ei ole antud juhul asjakohane. Eluruumide erastamise seaduse § 152 lõikele 1 võimaldas üle anda üksnes elamu haldamist koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega, see ei tee OÜ-d XXX erastamise kohustatud subjektiks. Erastamise kohustatud subjektiks XXX asuva elamu osas jäi endiselt Tallinna linn. Hageja ei ole välja toonud mitte ühtegi lepingu punkti, mille rikkumist ta saaks Tallinna linnale ette heita. Samuti ei ole hageja viidanud ühelegi arvele, mille linn on jätnud tasumata. Tallinna linn on tasunud kõik OÜ BREM Kinnisvarahoolduse poolt esitatud arved, mis muu hulgas puudutasid remonttööde teostamist, esitatud nõue on täies ulatuses alusetu ja põhjendamata. Hageja on esitanud kohtule täiendavalt remonttööde teostamise kinnituseks arveid, hooldus ja remonttööde tellimiskirje-akte, kuid tõendamata on hageja kohustus nimetatud remonttöid teha

ja kostja X kohustus selle eest tasuda. Hagejal tuleb tõendada nimetatud tööde teostamiseks osapoolte kokkuleppe olemasolu, käesoleval juhul sellist kokkulepet esitatud ei ole. Tallinna linn kuuleb märgitud kulutustest esimest korda seoses käesoleva hagiavaldusega. Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 „Eluruumide erastamise korraldamine“ (edaspidi EEK) p 92 sätestab muuhulgas asjaolud, mis aktis täpsemalt fikseeritakse. Nimetatud säte reguleerib üksnes elamu haldamise ja majandamise üleandmist, mitte ei ole aluseks kohustuse sissenõutavuse või kohustusest teadsaamise kindlaks tegemisel. Poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut XXX elamu haldus-ja hooldusteenuse osutamiseks, hageja pole esitanud tõendeid vaidlusaluse lepingu sõlmimise kohta. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kostjad olid perioodil detsember 2010 Tallinnas asuva XXX korteriomandite omanikud (I kd tl 20-30); 2) Tallinna linn andis oma elamute haldamise kohustuste täitmise lepinguga OÜ BREM Kinnisvarahooldusele (OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus õigusjärglane) muuhulgas hooldada ja majandada XXX asuva elamu (I kd tl 41-44); 3) XXX elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akt 31.12.2010 ja selle lisa 1 (maksegraafik) on jäänud poolte vahel allkirjastamata (I kd tl 34-36); 4) 04. oktoober 2010 kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse korteriühistu Õle 16; 5) OÜ XXX haldas Tallinnas XXX asuvat elumaja kuni 31.12.2010. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete tõenditega. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kas hageja nõue on aegunud; 2) kas poolte vahel oli sõlmitud suuline Tallinnas XXX hooldus- ja remonditööde leping. Hageja palub kostjatelt välja mõista hageja kasuks välja kokku põhivõlgnevus summas 2405,18 eurot solidaarselt või alternatiivselt selliselt, et igalt kostjalt mõistetakse välja põhivõlgnevus vastavalt tema osale: kostjalt I 8,72% põhivõlgnevusena 209,73 eurot; kostjalt II 4,63% põhivõlgnevusena 111,36 eurot; kostjalt III 8,61% põhivõlgnevusena 207,09 eurot; kostjalt IV 8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot; kostjalt V 8,68% põhivõlgnevusena 208,77 eurot; kostjalt VI 8,79% põhivõlgnevusena 211,42 eurot; kostjalt VII 8,50% põhivõlgnevusena 204,44 eurot; kostjalt VIII 8,64% põhivõlgnevusena 207,80 eurot; kostjalt IX 16,12% põhivõlgnevusena 387,72 eurot; kostjalt X 18,81% põhivõlgnevusena 452,41 eurot. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 6 lg 1 p 2 kohaselt on eluruumide erastamise kohustatud subjektiks munitsipaalomandusse kuuluvate eluruumide puhul juriidiline isik, kelle valduses (bilansis) on erastatav eluruum. EES § 152 lg-s 1 kohaselt võis eluruumide erastamise kohustatud subjekt anda eluruumide haldamise lepingu alusel üle avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Samuti sätestas EES § 152 lg 1 teine lause, et elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Tsiviilasjas on hageja esitanud tõendina „Elamute haldamise kohustuste täitmise lepingu“ (I kd tl 41-44). Kohus on eelnimetatud tõendi alusel tuvastanud, et Tallinna linn andis EES § 152 lg 1 kohaselt lepinguga hagejale üle Õle 16, Tallinn elamu haldamise, tegemist oli hageja õiguseellasega (I kd tl 45-46). EES § 6 lg 1 p 2 kohaselt on seega ekslik hageja väide, mille

kohaselt oli OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus eluruumide erastamise kohustatud subjektiks, kuivõrd selleks oli siiski Tallinna linn. EES § 152 lg 1 kohaselt oli Tallinna linnal võimalik delegeerida hagejale vaid eluruumide haldamisega seonduvaid kohustusi. Vabariigi Valitsuse „Eluruumide erastamise korraldamise“ määruse (EEK) p 11 kohaselt jääb kohustatud subjekt elamu edasiseks haldajaks kuni korteriühistu registrisse kandmiseni. Eluruumi omanik tasub kohustatud subjektile haldamis- ja majandamiskulud kuni korteriühistu moodustamiseni või haldamise üleandmiseni valla- või linnavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule vastavalt sõlmitud eluruumi hoolduslepingule. EES § 151 lg 5 kohaselt eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui elamu haldamine on õigusaktides sätestatud korras üle antud kolmandale isikule, antakse elamu haldamine korteriühistule üle korteriomandiseaduses sätestatud korras. EEK p 92 kohaselt annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt (üleandja) kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumist elamu haldamise ja majandamise üle käesoleva korra lisas 8 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistu või lepingu alusel tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule. Kohustatud subjekt ja korteriühistu või korteriomanike volitatud esindaja võivad kokku leppida elamu haldamise ja majandamise üleandmise teistsuguses tähtajas. Akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 1. juulist 1994. a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus. EEK p 9 (3) kohaselt loetakse eluruumide haldamine ja majandamine korteriühistule üleantuks akti allakirjutamisel. Lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kanti korteriühistu XXX(registrikood xxx) mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse 04.10.2010. Kohus on seisukohal, et kuni 04.10.2010 osutas hageja XXX elamus haldusteenust (s.h remonditöid) EES § 152 lg 1, EEK p 11 ja Tallinna Linnaga sõlmitud „Elamute haldamise kohustuste täitmise lepingu“ alusel. Juhindudes EES § 151 lg 5 ja EEK p 92 andis hageja korteriühistule XXXhoone haldamise üle 31.12.2010 Elamu XXX haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise aktiga (I kd tl 112). Sama kuupäeva seisuga on koostatud maksegraafik (I kd tl 114) ja lahkarvamuste protokoll (I kd tl 111), mille kohaselt korteriühistu XXX ei ole nõustunud remondirahade jäägi summa -37632,91 krooni arvestusega ega võlgnevusega summas 115 886,95 krooni, korteriühistu on selgelt kinnitanud oma mittenõustumist võlgnevusega ja maksegraafikuga (I kd tl 111, 114). Kohus märgib, et EEK p 9 (3) kohaselt lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks, seega on hageja poolt XXX hoone haldamine üle antud 31.12.2010. Hageja on 26.02.2015 menetlusdokumendis selgitanud, et ei nõua kostjatelt arvete alusel tekkinud võlgnevuse tasumist või konkreetse kulutuse hüvitamist, vaid Vabariigi Valitsuse 01.07.1993 määruse nr 198 p-i 92 tulenevalt hageja poolt enamtasutud remondirahade tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg-e 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1028 jj ja VÕS § 1042 alusel. Hageja on seisukohal, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping, mille alusel hageja osutas ja vahendas kostjatele elamu haldus- ja hooldusteenust (s.h remonditeenust). Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole pooled lepingut XXX elamu haldus- ja hooldusteenuse osutamiseks sõlminud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja tõendanud hageja ja kostjate vahel EEK p 11 sätestatud XXX elamu hoolduslepingu sõlmimist. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud XXX elamu haldus- ja hooldusteenuse lepingu tõendamiseks pangakontode väljavõtted (I kd tl 166-190), millest nähtub erinevate arvete tasumine hagejale, kuid selgusetuks jääb esitatud arvete sisu, samuti on hageja esitanud kohtule XXX elamu remondirahade arvestuse ajavahemikul 01.01.2007-31.12.2010 (I kd tl 32-33), remondifondi aruande 31.12.2006 – 31.08.2014 (I kd tl 150-151), remondirahade saldo seisuga 31.12.2006 (I kd tl 191-192), teostatud tööde üleandmise- vastuvõtmise aktid (I kd tl 152-165). Kuigi hageja poolt esitatud tõenditest nähtub kohtule, et hageja on kostjatele haldus- ja hooldusteenust osutanud ei ole see toimunud EEK p 11 kohaselt lepingulise kokkuleppe alusel, pooled ei ole remondifondi jääksummade tasumise ja suuruse osas kokkuleppele jõudnud ka EEK p 92 kohaselt XXX hoone haldamise üleandmisel/ vastuvõtmisel 31.12.2010. Kohus on seisukohal, et sellises nõudes on hagejal võimalik kostjate vastu esitada hagi üksnes alusetu rikastumise VÕS § 1028 või VÕS § 1042 õiguslikul alusel. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt juhul, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Arvestades, et kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite kontrollib kohus järgnevalt hageja nõude võimalikku aegumist. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kohaldu TsÜS § 154 lg 1, hageja poolt esitatud pangakonto väljavõte (I kd tl 166-188) kostjate poolt tasutud arvete kohta ei tõenda vaidlusaluste remondiarvete perioodilist esitamist, sest nimetatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, millise teenuse eest on kostjatele arve esitatud. Seega ei ole hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud, et tegemist oli korduvate kohustustega TsÜS § 154 lg 1 tähenduses. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta oleks vaidlusalustes nõuetes (st hooldus-ja remonditeenuste eest) üldse arveid kostjatele esitanud. Lisaks märgib kohus, et aegumise puhul on ekslik hageja seisukoht, mille kohaselt nõuded muutusid EEK p-i 92 kohaselt tervikuna sissenõutavaks alates eluruumide haldamise ja majandamise üleandmisest KÜ-le XXX 31.12.2010. Kohus juhib hageja tähelepanu, et EEK p-i 92 sätestab üksnes hallatava maja KÜ-le üleandmise tähtaja, samuti üleandmise tähtaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse. Seega EEK p-i 92 puhul ei ole tegemist hageja remondifondi nõude aegumistähtajaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 sätestatu kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kohus on seisukohal, et hageja poolt XXX elamule sooritatud hooldus-/remonditöödest tulenevad võlanõuded, mis on teostatud kuni 31.10.2010 on TsÜS § 151 lg 1 kohaselt hagi esitamise ajaks 31.12.2013 aegunud, kuivõrd hageja pidi teadma, et tal on alates elamu

hooldus-/remonditöö tegemisest alusetust rikastumisest tulenev nõue kostjate vastu. Lisaks märgib kohus, et 31.12.2010 elamu haldamise üleandmise akti (I kd tl 34-35) on märgitud andmed XXX remondirahade saldo kohta ajavahemikul 29.01.2007 kuni 30.11.2010, seega pidi hageja kõikidest XXX elamu remondirahade nõuetest saama teadlikuks hiljemalt 30.11.2010, mistõttu on hageja alusetu rikastumise nõue aegunud hiljemalt 30.11.2013. Samas on hagi esitatud kohtule 31.12.2013. Kohus asub seisukohale, et antud juhul tuleb hageja nõue jätta eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus ja TsMS § 124 lg-s 1 sätestatust, mille kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga, seega on hagi hind antud juhul 2405,18 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjad 1-9 esitasid 10.11.2015 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning hagejalt väljamõistmiseks. Kostjad 1-9 paluvad hagejalt välja mõista menetluskulu kokku summas 550 eurot käibemaksuta. Kostja 10 teatas 28.10.2015 kohtule, et Tallinna linn menetluskulude nimekirja ei esita. Hageja esitas vastuväited kostjate 1-9 menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele 18.11.2015. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 01.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostjatel 1-9 olnud tsiviilprotsessis esindajaks vandeadvokaat Alar Neiland, kelle tunnitasu oli 110 eurot käibemaksuta. Hageja on seisukohal, et kostjate 1-9 lepingulise esindaja õigusabi tunnihind 110 eurot on kohane. Juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjate 1-9 lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks kostjate 1-9 esindajatasu maksimumsuuruseks tunnihinda 110 eurot käibemaksuta. Kostjate 1-9 õigusabikulud on menetluskulude nimekirja kohaselt järgmised: -

Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-61892 hagi, hagi 17-ne lisa ja kohtu 06.01.2014 määrusega tutvumine 2,5h ulatuses (275 eurot). Hageja leiab, nimetatud tegevustele kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Arvestades hagiavalduse ning selle lisade sisu ja mahtu, on hageja arvates mõistlikuks ajaks, millega oleks võimalik nendega tutvuda ja seisukohad kujundada, maksimaalselt 1,5 tundi. 06.01.2014 kohtumäärus on aga tüüpiline hagi menetlusse võtmise määrus, millega tutvumiseks professionaalsel esindajal võis kuluda maksimaalselt 10 minutit. Seega on hageja arvates eelnevate toimingute tegemiseks kulunud mõistlikuks ajaks maksimaalselt 1 tund ja 40 minutit. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulud hagiavaldusega ja 06.01.2014 kohtumäärusega tutvumisega seonduvalt ei ole põhjendatud ja vajalikud kokku rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades hagiavalduse ja selle lisade sisu.

-

OÜ Brem Kinnisvarahoolduse hagis 26.01.2014 kohtule vastuse koostamine ühes taotlusega vastamise tähtaja pikendamiseks 0,5h ulatuses (55 eurot). Arvestades, et nimetatud dokument sisaldab peale menetlusosaliste andmete veel üksnes kostjate lühikesi hagi vastuses ette nähtud menetluslikke teateid, tsitaati XXX hoone haldamise- ja majandamise üleandmise –vastuvõtmise aktist ning neljarealist taotlust täiendava vastuse esitamiseks tähtaja pikendamiseks, peab hageja mõistlikuks ajakuluks umbes 20 minutit. Kohus ei nõustu siinjuures hageja vastuväitega ja on seisukohal, et 26.01.2014 kohtule vastuse koostamine ühes taotlusega vastamise tähtaja pikendamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu.

-

OÜ Brem Kinnisvarahoolduse hagis toimiku materjalidega E-toimiku kaudu tutvumine, 14.02.2014 kohtule täiendatud vastuse 4-l lehel koostamine ning digitaalselt allkirjastatuna koos lahkarvamuste protokolliga kohtule esitamine 2 h ulatuses (220 eurot). Hagejal puuduvad kõnealusele menetlusele kulunud aja kohta vastuväited. Kohus on seisukohal, et toimiku materjalidega E-toimiku kaudu tutvumine, 14.02.2014 kohtule täiendatud vastuse 4-l lehel koostamine ning digitaalselt allkirjastatuna koos lahkarvamuste protokolliga kohtule esitamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 2 h ulatuses, arvestades sooritatud menetlustoimingute sisu.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostjate 1-9 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja määrab kindlaks kostjate 1-9 menetluskulud kogusummas 495 eurot (4,5 h x 110 eurot= 495 eurot), mis tuleb hagejalt kostjate 1-9 kasuks välja mõista ja jätab rahuldamata kostjate 1-9 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 55 euro ulatuses (õigusabikulud). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.