OÜ Betoonpõrandad hagi OÜ E-Sild vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. aprilli 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E-Sild apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
6276 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
OÜ Betoonpõrandad (registrikood nende Hageja: 10880226), lepinguline esindaja Maia Ploom Kostja: OÜ E-Sild (registrikood lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Menetluse liik
12412899),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06. aprilli 2016 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja OÜ E-Sild kanda.
Välja mõista OÜ-lt E-Sild apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 292,50 eurot OÜ Betoonpõrandad kasuks.
5.Jätta asja juurde võtmata OÜ E-Sild poolt 19.05.2016 esitatud Ojasoo silla ümberehituse töömahuloend. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Betoonpõrandad esitas 30.04.2015 Harju Maakohtusse hagi OÜ E-Sild vastu 6276 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja hagejalt Kose vallas ehitatava Ojasoo silla parempoolse vundamendi valamise koos ettevalmistustöödega. Kirjalikku lepingut pooled ei sõlminud. Hageja teostas tööd vastavalt kostja tööde graafikule perioodil 25.08-17.09.2014.
3.Ettevalmistustöödena pidi hageja pumpama vundamendi valamise kohalt ära vee ja parandama tammi. Veepumpla ja kopplaaduri tõi objektile kostja, samuti tellis kostja killustiku ja kruusa. Lisaks parandas hageja silla juures ümbersõiduteed ja lammutas madalamaks projektile mittevastava ankru. Seejärel koristas hageja lammutusjäänused ja remontis uuesti ümbersõidutee. Pärast seda tellis kostja vundamendialuse killustikust padja ehitamise. Kostja tellis objektile kopplaaduri, vibraatori ja killustiku. Hageja tasandas ja tihendas killustiku. Hageja töötajate ülesandeks oli pidevalt abistada käsitsitööga mehhanisme, muuta pumba asukohta jms.
4.Vundamendi ehituse tööde aluseks oli kostja esitatud projekt, mille kohaselt oli vundamendi mahuks 8 m3 betooni. Selles osas vaidlus puudub. Betooni tellis ja ostis kostja. Hageja ehitas vundamendi valamiseks karkassi ja valas vundamendi. Töö lõppes 17.09.2014.
5.Kokkuleppe kohaselt pidi tööde maksumus olema 300 eurot ühe tööpäeva eest, mis vastab selliste tööde harilikule hinnale. Hageja töötas kokku 15 päeva. Kostja kutsus hageja välja veel ühel päeval pärast tööde lõppu ning kohustus sõidu ja kaotatud tööaja eest tasuma 100 eurot. Kostja kohustus hagejale tasuma seega 4600 eurot, millele lisandub kütte maksumus ja käibemaks, kokku 6276 eurot.
6.Hageja esitas 07.10.2014 kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr 493. Akti kostja ei allkirjastanud ja raha ei maksnud.
7.Kostja teostas igapäevast omaniku järelevalvet tööde kvaliteedi üle ja ei esitanud pärast vundamendi valmimist hagejale ühtegi pretensiooni. Kostja tagantjärgi, pärast arve saamist esitatud pretensioonid tööde kvaliteedi kohta on alusetud. Kostja keeldus hageja viimasest ettepanekust tööde vastuvõtmiseks ja akti allkirjastamiseks 19.04.2015. Kostja vastuväited
8.Kostja vaidles hagile vastu.
9.Hageja on valesti kuvanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Õige ei ole hageja väide, et puudub vaidlus vundamendi töö mahus. Pooled leppisid kokku betoonitööde mahus silla rajamisel 219 m3. Hageja teostas aga üksnes 8 m3 ja seda oluliste puudustega.
10.Kostja pidi tööde plaanijärgseks teostamiseks tegema lisakulutusi 2598,14 eurot, millele lisandub materjalide ja veo maksumus 477,40 eurot. Seega, kui arvestada kostja tehtud kulutustest, mille eest hageja vastutab, maha kostja kohustus 8 m3 ulatuses tehtud töö eest,
võlgneb hageja kostjale 1595,31 eurot. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 alusel.
11.Tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusest ja sellest, et tööde üleandmis- ja vastuvõtuaktis olid kajastatud tööd, mis ei olnud tegelikkuses teostatud, ei olnud kostjapoolne tööde vastuvõtmisest keeldumine alusetu. Samuti puudus asjas töö, mis oleks valmis. Seega ei ole hageja nõue sissenõutavaks muutunud. Kuna hageja esitas kostjale kreeditarve, siis ta nõustus ka ise tehtud tööde osas kostja pretensioonidega.
12.Kuna lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja raske hooletuse tõttu, võib kostja sellele tugineda sõltumata sellest, kas ta teavitas hagejat lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Hagejapoolne lepingu rikkumine ja tööde lepingutingimustele mittevastavus oleks nähtunud ehitustööde päevikust ja kaetud tööde aktidest, kuid hageja neid ei pidanud. Esimese astme kohtu otsus
13.Maakohus rahuldas hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 2121 eurot ja kohustas kostjat tasuma menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
14.Vaidluse all ei ole asjaolud, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu Harjumaal Kose vallas Ojasoo silla objektil tööde teostamiseks; et hageja valas betooni 8 m3; et hageja tööperiood objektil oli 25.08.2014-17.09.2014 (15 päeva) ja sel ajal töötas objektil ainult hageja; kostja aktsepteerib hageja nõuet 630 euro ulatuses.
15.Pooled vaidlevad selle üle, kui suur oli lepingu maht, milline oli töö kvaliteet, kokkulepitud tasu suurus ja kas tasu on muutunud sissenõutavaks. Pooled on kinnitanud, et tõendamiskoormis on neile selge.
16.Kuna kostja tunnistab hageja nõuet 630 euro ulatuses töötajate vedamise eest viieteistkümnel päeval, tuleb 630 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista tulenevalt nõude osa omaksvõtust.
17.Vaidluse all on tellitud vundamendi maht. Hageja on seisukohal, et ta pidi valama 8 m3, kostja arvates 219 m3. Kuhu 219 m3 betooni tuli valada, kostja eelistungil selgitada ei osanud. Ka ei selgitanud kostja, kuidas oleks hageja saanud valada vundamenti 219 m3 kostja poolt toodud 10 m3 betoonist.
18.Kuna lepingu tingimustes leppisid kokku SG (hageja seaduslik esindaja), DO (kostja seaduslik esindaja) ja OÜ Asi Projekt (kes tegi töid enne hagejat ja lõpetas tööd) töödejuht VG, tuleb kokkulepitud tööde mahu kindlakstegemisel lähtuda nende ütlustest. Nimetatud isikute ütlustest järeldub, et tasus kokkulepet ei saavutatud. Nähtub küll, millise tasu pakkumise kummagi poole seaduslik esindaja tegi, mitte aga see, et üks pool oleks teise pakkumise vastu võtnud. Kuna selge tasukokkulepe puudub, tuleb 8 m3 vundamendi valamise tasu määrata lähtudes tavalisest tasust. Hageja esitatud võrdlevate hinnapakkumiste kohaselt on hageja poolt nõutud tasu suurus põhjendatud. Kostja ei ole oma vastuväiteid mahu 219 m3 ega hinna (14 000 + käibemaks) osas tõendanud.
19.Kostjal on kohustus valmis töö vastu võtta, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja poolt allkirjastatud 07.10.2014 tööde üleandmis-vastuvõtu aktile ei ole
kostja esindaja alla kirjutanud. Hageja tegi kostjale korduva ettepaneku tööde üleandmise vastuvõtu akti allkirjastamiseks. Kostja väitel on tööde vastu võtmata jätmise aluseks see, et hageja andis tööd üle oluliste puudustega. Samuti valas hageja kokkulepitud 219 m3 asemel 8 m3. Kostja väitel likvideeris ta puudused omal kulul 2598,14 euro eest ja ta tunnistas hagejale 26.01.2014 saadetud kirjas, et on kohustatud tasuma hagejale 8 m3 tehtud töö eest 1480,23 eurot ning arves nr 1351 märgitud materjalide ja veo maksumuse 477,40 eurot. Kostja esitas kirjas hagejale nõude 1595,31 euro tasumiseks.
20.Kaetud tööde 11.09.2014 ja 26.09.2014 aktidest nr 4 ja nr 5 nähtub, et tehtud tööd vastavad projektile, standardile, ehitusnormidele ja -eeskirjadele ja nende vastuvõtu nõuetele ning selle põhjal on lubatud edasiste tööde, milleks on märgitud kaldasamba vundamendi ja kaldasambaseina betoneerimine, tegemine. Kaetud tööde aktidele on alla kirjutanud töövõtja, alltöövõtja ja tellija järelevalve esindaja (töövõtja esindaja VV, alltöövõtja esindaja DO ja omanikujärelevalve esindaja ER). Seega on kostja seaduslik esindaja allkirjastanud kaetud tööde aktid ja selles tunnistanud tehtud tööd nõuetekohaseks ning lubanud edasiste tööde tegemist. Akti nr 4 järgi oli tööde lõpetamise ajaks 11.09.2014 ja akti nr 5 järgi 26.09.2014. Tunnistajate VH ja VG ütluste kohaselt valmistasid nad ette vundamendi valamist. VH ütluste kohaselt käisid kostja seaduslik esindaja ja S objektil tööde tegemist kontrollimas, S iga päev. Pretensioonidest ei räägitud. VG ütluste kohaselt kontrollisid tööde tegemist geodeet – raketise tegemist ja betooni valamist ning S (VG). Tööde tegemist kontrollisid seega poolte ülemused ja ka järelevalve.
21.Kuigi üleandmis-vastuvõtu aktis on märgitud teostatud tööks põrandavalamistööd, on muudest akti märgitud andmetest selge, et akt on koostatud hageja poolt teostatud tööde kohta. Tööd teostas hageja augustis-septembris 2014, pretensiooni esitas kostja hagejale alles siis, kui sai tasumiseks arve. Septembrist 2014 kuni jaanuarini 2015 ei leidnud kostja, et hageja tehtud tööd ei vasta nõuetele. Kuna arvest iseenesest ei teki kohustust, ei tähenda ka hageja poolt kostjale esitatud kreeditarve esitamine, et kostja ei peaks hageja poolt tehtud tööde eest tasuma. Kostja ei ole tõendanud hageja poolt väidetavalt nõuetele mittevastava töö parandamist ega sellega seotud kulu ega asjaolu, et tal võiks olla hageja vastu nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Kostja poolt hageja nõude tasaarvestamine oma väidetava nõudega hageja vastu tõendab iseenesest, et tegelikult kostja tunnistab hageja nõuet. Hageja on tõendanud töö tegemist mahus, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, nõutud tasu suurus on mõistlik, töö tuleb lugeda vastuvõetuks ja tasunõue sissenõutavaks. Kostja ei ole ümber lükanud ka hageja 100 eurost nõuet tühisõidu eest. Tõenditena esitatud fotod ei lükka ümber kostja kohustust töö vastu võtta ja töö vastuvõetuks lugemise võimalikkust.
22.Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg-st 1 alusel kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 2121 eurot (sh riigilõiv 450 eurot). Hageja esindaja tunnitasumäär on põhjendatud suuruses 90 eurot (käibemaksuta). Hageja menetlustoimingutele ajakulu on osaliselt ülepaisutatud.
23.Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku on 17 tundi ja 20 minutit ning tasu suurus seega 1560 eurot. Põhjendatud on hageja esindaja kütuse kulu Tartust Tallinnasse ja tagasi (kolmele istungile) sõitmiseks 111 eurot, arvestades kütusekuluga 10 l/100 km.
Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub 06.05.2016 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi 630 euro ulatuses ja ülejäänud osas jätta rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
25.19.05.2016 kaebuse täpsustuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus menetluskulude osas ja teha uus otsus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks 1537,50 eurot.
26.Maakohus ei ole poolte vastuväiteid ja tõendeid põhjalikult analüüsinud, ei ole õigesti tuvastanud asjaolusid ja teinud nendest õigeid järeldusi. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja faktiliste väidetega.
27.Arusaamatu ja üllatuslik on maakohtu väide, et kostja ei osanud selgitada, kuhu tuli 219 m3 betooni valada ega selgitanud seda, kuidas oleks hageja saanud valada vundamenti 219 m3 kostja poolt toodud 10 m3 betoonist. Kostja selgitas oma vastuses ja tema seaduslik esindaja oma seletuses, et 219 m3 oli kogu betoonimaht silla rajamiseks, millest hageja tegi 8 m3. Maakohus ei küsinud kostjalt, kuhu tuli 219 m3 valada. Kohus pidi nõude kvalifitseerimisel ise selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled tõendama, ja seda pooltele ka selgitama (3-2-1-145-14).
28.Ekslik ja vastuolus tõenditega on maakohtu järeldus, et pooled ei saavutanud tasus kokkulepet. Kostja seadusliku esindaja seletuse ja tunnistaja VG ütlustega on tõendatud, et hageja nõustus kostja pakkumusega valada betooni üldmahus 219 m3 ja et selle mahu eest tasub kostja 14 000 eurot (lisandub käibemaks). Seega ei olnud põhjendatud VÕS § 637 lg 1 kohaldamine. Hageja poolt esitatud allkirjastamata teiste firmade hinnapakkumised ei ole asjakohased tõendid.
29.Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, ei ole hageja nõue muutunud sissenõutavaks. Kostjal oleks olnud kohustus võtta töö vastu siis, kui hageja oleks teostanud tööd vastavalt lepingule ja projektile. Kostja ei ole keeldunud tööde vastuvõtmisest alusetult – töö ei vastanud lepingutingimustele ja tööde üleandmis- ja vastuvõtuaktis olid kajastatud tööd, mis ei olnud tegelikkuses teostatud, samuti puudus asjas töö, mis oleks valmis. Hageja ise nõustus kostja pretensiooniga tehtud tööde osas, kuna esitas kreeditarve.
30.Kuna lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja raske hooletuse tõttu, võib kostja tugineda tööde lepingutingimustele mittevastavusele VÕS § 645 lg 1 p 1 alusel ka siis, kui kohus leiab, et kostja ei teatanud hagejale tööde lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Ehitustööde päevikut ja kaetud tööde akte, mis on ehitusseaduse kohaselt ehitamise tehnilised dokumendid, hageja ei pidanud, kuna sellest oleks nähtunud, milles seisneb hagejapoolne lepingu rikkumine ja tööde lepingutingimustele mittevastavus.
31.VÕS § 111 lg 3 kohaselt on kostjal õigus keelduda teatud osas töövõtulepingus sätestatud tasu maksmisest, kui valminud asi ei vasta töövõtulepingu tingimustele (3-2-1-73-10). Seega on kostjal õigus osaliselt keelduda oma kohustuse täitmisest.
32.Kuna töövõtja peab tõendamata, et tellija keeldus töö vastuvõtmisest alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (3-2-1-93-15). Hageja ei ole seda tõendanud. Kuna töö lepingutingimustele vastavus on tõendamata, ei pea kostja selle eest tasuma.
33.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses. Kuna hageja ei ole sõidukulude osas kuludokumente esitanud, tuleb hageja nõue
561 euro osas jätta rahuldamata. Menetluskulude hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas menetlustoiming on tehtud lepingulise esindaja või hageja enda poolt ning võtta arvesse esitatud vastuste ja muude dokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et hageja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja. Kostjalt väljamõistmisele saab kuuluda tasu vaid selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt mõistlikuks. Menetluskulude avalduse koostamise kulud ei kuulu väljamõistmisele.
34.Lähtudes sellest, et hageja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja, on esindaja ajakulu tehtud toimingutele põhjendatud 14,5 tunni ulatuses. Ajakulu 03.12.2015 ja 25.02.2016 kohtuistungiteks ettevalmistumiseks ei ole üldse põhjendatud, sest kõik vaidluse asjaolud olid esindajale juba teada. Hageja lepingulise esindaja tasu on liiga kõrge. Kuna hageja esindaja on ilma advokaadi kutsetunnistuseta, siis on põhjendatud mõista õigusabikulud välja väiksemas määras, so arvestades tunnihinnana 75 eurot (lisandub käibemaks). Seega võiks antud juhul olla põhjendatud hageja menetluskulud õigusabile mitte rohkem kui 1087,50 eurot (14,5*75). Vastus apellatsioonkaebusele
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Apellatsioonkaebuses kordab kostja suures osas maakohtu menetluses esitatud väiteid. Maakohus on käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
37.TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Maakohtu 03.12.2015 istungil aktsepteeris kostja hageja nõuet 630 euro suuruses (kulu seoses töötajate vedamisega 15-nel päeval lk 91 pöördel esimene lõik). Sama summa nõustus kostja hagejale maksma ka esialgses apellatsioonkaebuses. Täpsustatud apellatsioonkaebuses kostja selle summa maksmisega enam nõus ei olnud, kuid kaebuses ei ole märgitud, mis põhjusel kostja oma seisukohta muutis. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja hagi 630 euro ulatuses õigeks võtnud (maakohus märkis ekslikult, et on hagi osaliselt omaks võtnud) ja ta ei saa seda tagasi võtta.
38.Maakohus märkis otsuses iseenesest õigesti, et kostja ei osanud seletada, kuhu tuli 219 m3 betooni valada (17.09.2015 korraldava istungi protokoll lk 71 pöördel, alt kolmas lõik). Samas ei oma asja lahendamisel tähtsust, milline oli kogu objekti betoonitööde maht. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et hageja valas parempoolse vundamendi mahuga 8 m3 (kostja kinnitus 17.09.2015 korraldaval istungil - lk 71 pöördel 8. lõik) ja selleks tõi kostja kohale 10 m3 betooni (03.12.2015 istungi protokoll lk 91 alt 5. rida). Kostja seaduslik esindaja DO seletas 25.02.2016 kohtuistungil, et ta lõpetas hagejaga lepingu ja ei lubanud hagejal töid jätkata ning paari nädala pärast tuli objektile teine alltöövõtja (lk 109 pöördel 2.lõik). Hagejal on õigus nõuda tasu tehtud töö eest ja kulutuste hüvitamist.
39.Alusetud on kostja etteheited maakohtu eelmenetluse läbiviimise kohta. 03.12.2015 korraldaval istungil selgitas kohus välja, milliste asjaolude üle pooltel vaidlust ei ole ja
milliste üle on ning milliseid asjaolusid tuleb pooltel tõendada (t lk 91-92). Pooled ei vaielnud selle üle, et nende vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Maakohus kvalifitseeris nõude õigesti
40.Maakohus leidis põhjendatult, et tõendite (poolte seaduslike esindajate seletused ja tunnistajate ütlused) alusel ei saa kindlaks teha kokkulepet tasu suuruse kohta. Maakohus kohaldas VÕS § 637 lg-t 1 õigesti. Kohus sai tasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda ainult hageja poolt kohtule esitatud teiste analoogset tööd tegevate firmade hinnapakkumistest, milliste aluseks oli neile esitatud Ojasoo silla projekt ja teostatud tööde kirjeldus. Maakohus tuvastas õigesti, et teised firmad oleks samasuguse töö eest nõudnud suuremat või samaväärset tasu. Ebaõige on kostja seisukoht, et teiste firmade hinnapakkumised ei ole asjakohased tõendid.
41.Hageja on tõendanud, et vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja töö tuleb lugeda vastuvõetuks ja hageja tasunõue on sissenõutav. Asjaolu, et kostja keeldus tööde üleandmis-vastuvõtmisaktile alla kirjutamast, ei vabasta teda tehtud töö eest tasu maksmise kohustusest. Selleks ei anna alust ka eksimus üleandmisvastuvõtuakti vormistamisel (ekslikult on märgitud teostatud tööks põrandavalamistööd), nagu leidis tõendeid hinnates õigesti ka maakohus. Kaetud tööde aktidega on tõendatud, et hageja tehtud tööd vastasid projektile, standardile, ehitusnormidele ja –eeskirjadele ning nende tööde vastuvõtu nõuetele. Kostja seaduslik esindaja on need aktid allkirjastanud (t lk 69). Pretensioone hakkas kostja esitama alles pärast hagejalt arve saamist. Selline käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitatud kreeditarve ei tõenda hageja nõustumust kostja pretensioonidega, nagu leidis õigesti ka maakohus. Kostja viidatud VÕS § 645 lg 1 p 1 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele.
42.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ka menetluskulude väljamõistmise osas. Hageja ei pidanud esitama autokütuse ostmise kohta kuludokumenti. Kuna hageja esindaja töökoht on Tartu linnas, oli tal vaja sõita kolmel korral Tallinna kohtuistungile. Maakohtul oli õigus arvestada keskmist kütusekulu 100 km kohta ja teha sellel alusel kindlaks otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on autokütuse maksumus.
43.Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole esindaja kulude hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ainuüksi menetlusosalise arvamus, et teise menetlusosalise esindajal oleks menetlustoimingute tegemiseks pidanud kuluma vähem aega ja kohtuistungiteks ettevalmistamise ajakulu on ebavajalik, ei anna alust teistsuguse otsustuse tegemiseks, kui tegi maakohus. Maakohus on menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel põhjalikult hinnanud hageja esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust iga toimingu osas. Maakohtu otsuse põhjendused on selles osas selged ja jälgitavad. Hageja esindaja tunnitasu suuruse määramisel lähtus maakohus sellest, et esindaja ei ole advokaat ja arvestas tunnitasu suurusega 90 eurot, mitte 120 eurot, nagu hageja soovis. Puudub põhjus tunnitasu vähendamiseks 75 euroni, nagu kostja soovib. Ka kostja esindaja, kes ei ole samuti advokaat, märkis oma tunnitasuks 90 eurot. Menetluskulude avalduse koostamise kulusid maakohus välja ei mõistnud, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab.
44.Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, jääb kaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.
45.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 652 lg 4 alusel tõendina asja juurde kostja poolt 19.05.2016 ringkonnakohtule esitatud Ojasoo silla ümberehituse töömahuloendit. Kostja ei
ole põhjendanud uue tõendi esitamise lubatavust ega märkinud, mida ta selle tõendiga tõendada soovib. Menetluskulud
46.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
47.Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 390 eurot esindaja 3 tunni 15 minuti töö eest, mis kulus apellatsioonkaebuse analüüsile ja vastuse koostamisele. Esindaja tunnitasu on 120 eurot.
48.Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse ja selle täpsustusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks on 3 tundi 15 minutit. Samas tuleb pidada esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot, millest lähtus ka maakohus. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 175 lg 1 alusel välja mõista põhjendatud ja vajalike apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 292,50 eurot.