Võlaõigus › Töövõtulepingud

menetluskulude tasumiseni.

Hageja võlanõudele vastates kirjutas kostja, et 8 m3 betooni valamise eest kohustus ta maksma 1480,23 eurot. Selline hind ei vasta tegelikkusele. Turu keskmine hind betoonitööde eest on ca 380 eurot/m3. Tellitud tööde maksumust tõendab hageja hinnapakkumistega, mida pakkumiste esitajad võivad selgitada. Tööde graafiku koostas kostja ja tellis graafikuga määratud aegadeks objektile vajalikud mehhanismid ja materjali Kogu tööde teostamise ajal toimus igapäevane omaniku järelevalve ja kostjapoolne järelevalve tööde kvaliteedi osas. Kui tööd olid lõpetatud, vundament valatud, ei esitanud kostja hagejale mingeid pretensioone tööde maksumuse kohta. Pretensioonid tekkisid siis, kui hageja esitas kostjale tasumiseks arve. Hageja tehtud tööd olid kvaliteetse Tööde tellija Maanteeamet võttis tööd vastu pretensioonideta, mis nähtub ehitustööde päevikust ja kaetud tööde aktidest. Pärast vundamendi valamist kontrollis kostja selle nõuetele vastavust, kostja soovil tehti tööde käigus muudatusi ja alles siis tellis kostja vundamendi valamiseks betooni. Kui hageja töödes oleks olnud vigu, ei oleks saanud silla vundamenti valada, kostja ei oleks betooni tellinu Kui tööd oleksid olnud ebakvaliteetsed, oleks kostja esindaja kui spetsilist sellest kohe aru saanud ja oleks pidanud tööd peatama. Seda ta ei teinu Seega tööd on kostja poolt vastu võetu Ehitustööde päevikutest ja kaetud tööde aktidest (lk 67-68, 69; esitatud 22.06.2015), mis pärinevad tellijalt (Maanteeamet) nähtub tööde vastuvõtmine pretensioonideta. Seega on hageja tööde kvaliteetsus tõendatu Hageja taotleb kostjalt 6276 euro väljamõistmist (sh 15 päeva töötasu /15x300=4500 eurot/, töötajate vedamise kulu 630 eurot ja kulu tühja sõidu eest 25.08.2015 100 eurot ning käibemaks 1046 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja on hagiavalduses valesti kuvanud hagi aluseks olevaid asjaolusi Kostja ei nõustu hageja väitega, et puudub vaidlus vundamendi mahus. Pooled leppisid kokku, et betoontööde maht silla rajamiseks peab olema 219 m3. Hageja teostas betoneerimistööd üksnes 8 m3 ning oluliste puudustega. Puuduseid tõendavad foto Puudused kõrvaldas kostja hiljem. Sellest tekkis kostjal vastunõue, millest kostja teatas hagejale 26.01.2015 ja hageja esitas kostjale krediitarve, millega tühistas oma eelmise arve. See tähendab, et hageja nõustus sellega, et tal puudub kostja vastu nõue. Vundamendijooniselt (lk 37) nähtub, millele peab kvaliteetne töö vastama; puudused nähtuvad fotodelt (lk 40-42), fotode all on selgitav tekst. Tööde plaanijärgseks teostamiseks pidi kostja tegema lisakulutusi summas 2598,14 eurot, millele lisandub materjalide ja veo maksumus 477,40 eurot. Kokku võlgneb hageja kostjale 1596,31 eurot arvestades kostja tehtud kulutustest, mille eest vastutab hageja, maha kostja kohustus tasuda 8 m3 ulatuses tehtud tööde eest. Oma väiteid võib kostja tõendada tunnistajate ütlustega. Olukorras, kus hageja oleks teinud töid vastavalt lepingule ja projektile, oleks kostja pidanud tööd vastu võtma. Hageja ise on kinnitanud, et kostja hakkas pretensioone esitama. XXXXobjektil tuli betooni valada 219 m3. Muid ehitustöid kostja seal ei teinu Hinna sees olid eeltööde tegemine enne vundamendi valamist. Eeltööde tegemise maht tähtsust ei oma, kuna tasu oli kokku lepitud betoonimahu järgi. VÕS § 638 – töö loetakse vastuvõetuks üksnes juhul, kui tellija ei võta valmis tööd alusetult vastu töövõtja poolt talle antud mõistliku tähtaja jooksul. Tulenevalt töö lepingutingimustele mittevastavusest ja faktist, et tööde üleandmise vastuvõtmise aktis olid kajastatud tööd, mida polnud teostatud, ei olnud kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest alusetu. Ka puudus valmis töö (VÕS § 638). Seega pole alust eeldada, et kostja ei võtnud tööd vastu alusetult. Kuna kostja pole tööd vastu võtnud, ei ole hageja nõue sissenõutavaks muutunu Kuna hageja esitas kreedit-arve, nõustus ta ise kostja pretensioonidega.

Kostjal on õigus tugineda VÕS § 645 lg 1 p 1 kohaselt tööde lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja ei pidanud ehitustööde päevikut ega kaetud tööde akte, kuna neist oleks nähtunud, milles seisneb hagejapoolne lepingu rikkumine ja tööde lepingutingimustele mittevastavus. Seega tuleb asjas arvestada, et töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg-te1 ja 2 p 1 kohaselt. 3-2-1-73-10 otsuses Riigikohtu sedastatu ja VÕS § 111 lg 3 annavad õiguse keelduda teatud osas töövõtulepingus sätestatud tasu maksmisest, kui valminud asi ei vasta lepingutingimustele. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude jätmist hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja poolte poolt menetluse ajal esitatud seisukohtadega, tõenditega ning ülekuulanud tunnistajad ja poolte seaduslikud esindajad vande all, rahuldab hagi. Vaidluse all ei ole, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu Harjumaal XXXX vallas XXXXsilla objektil tööde teostamiseks; et hageja lepingu alusel valas betooni 8 m3; et hageja tööperiood objektil oli 25.08.2014-17.09.2014 (15 päeva) ja sel ajal töötas objektil ainult hageja; kostja aktsepteerib hageja nõuet 630 euro ulatuses. Vaidluse all on lepingu maht: 219 m3 (kostja arvamus) või 8 m3 (hageja arvamus); töö kvaliteet; kokkulepitud tasu suurus; tasu sissenõutavaks muutumine. Kuivõrd kostja tunnistab hageja nõuet 630 euro suuruses töötajate vedamise eest viieteistkümnel päeval, mõistab kohus 630 eurot kostjalt hageja kasuks välja nõude osa omaksvõtust tulenevalt (TsMS . Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu VÕS § 635 mõistes, mille järgi hageja pidi kostja tellimusel Harjumaal XXXX vallas XXXX silla vundamendi valama koos ettevalmistustöödega. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 635 lg 1 kohaselt töö tegemine, tellija põhikohustuseks töö eest tasumine. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu maksmist, tuleb kindlaks teha, kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ja kas kostja on esitanud nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisi, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohtustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtajas möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 nimetatud kohutuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja väitel pidi ta rajama Harjumaal XXXX vallas XXXX silla parempoolse vundamendi ja enne vundamendi valamist tegema ettevalmistustööd (ära pumpama vee vundamendi ehitamise kohast, parandama tammi ja ümbersõidutee, ankru madalamaks lammutama, koristama lammutusjäänused, vundamendialuse killustikust padja ehitama, tasandama ja tihendama killustiku, ehitama vundamendi karkassi. Projekti kohaselt oli vundamendi mahuks 8 m3 betooni. Tööde teostamist soovis hageja tõendada tunnistajate ütlustega. Vaidluse all on tellitud vundamendi maht. Hageja seisukoht on, et ta pidi vundamendi valama 8 m3, kostja arvates 219 m3. Kuhu 219 m3 betooni tuli valada, kostja eelistungil selgitada ei osanu Ka ei selgitanud kostja, kuidas oleks hageja saanud valada vundamenti 219 m3 kostja poolt

toodud 10 m3st betoonist. Kuivõrd poolte kinnitusel leppisid lepingu tingimustes kokku XXXX(hageja seaduslik esindaja) ja XXXX(kostja seaduslik esindaja) ning OÜ XXXX, milline tegi töid enne hagejat ja lõpetas tööd, töödejuht XXXX, lähtub kohus kokkulepitud tööde mahu kindlakstegemisel nimetatud isikute kohtuistungil antud ütlustest. Kokkulepitud tööde eest tasu suuruse kindlakstegemiseks kuulas kohus üle poolte seaduslikud esindajad XXXXja XXXX ning tunnistaja XXXXi. XXXXvande all antud ütluste kohaselt suhtes ta telefoni teel XXXXsilla kui võimaliku tööobjekti suhtes XXXXiga, kellelt ta sai teada, et firma juht on XXXX. XXXX ütles, et on vaja teha vundament, selleks ajaks lepingut sõlmitud ei olnu Järgmisel päeval sõitis XXXX XXXX silla objektile kohale koos XXXX ja XXXX. XXXX nägi, et kõik on üle ujutatud, koht, kuhu pidi tulema vundament, oli üle ujutatu XXXX tegi ettepaneku tasuda töömahu järgi, konkreetset hinda ei öelnud, hinnas kokku ei lepitu XXXX ütles, et töötab päevatariifi järgi – 300 eurot päev, XXXXsellele ei reageerinu XXXXpidas XXXXiga nõu ja ütles, et maksavad, nende poolt on elamine, treiler objektil. XXXX ütluste kohaselt pöördus ta juulikuu keskel oma tuttava V. XXXXi poole XXXXsilla betoonitööde tegemiseks alltöövõtu korras töö tegija leidmiseks. XXXXi poolt küsitud töö mahu ja hinna kohta vastas XXXX, et maht on 219 m3 ja tasu 14 000 eurot+käibemaks. Juuli lõpus XXXX helistas ja ütles, et XXXXon huvitatu Augusti alguses kohtusid objektil XXXX, XXXXja XXXXi tuttavana XXXX. XXXXi ütluste kohaselt pidi hageja tegema kogu kontstruktsiooni 2019 m3, vundament on konstruktsiooni osa. Hageja töös olid puudused, millele kostja seaduslik esindaja objektil osundas, sisuliselt lõpetas kostja hagejaga lepingu ning tööd lõpetas teine alltöövõtja. Tunnistajana üle kuulatud XXXXi, kes on varasemalt suhelnud nii hagejaga (on hagejalt korduvalt tööd tellinud) kui kostjaga ( kostja on tunnistaja firmale - XXXXOÜ - tööd pakkunud), kohtuistungil antud ütluste kohaselt osales ta XXXX silla ehitamisel augustisseptembris 2014 alltöövõtja firmana. XXXXOÜ tegi mingeid töid – betoonitöid, mullatöid, alfaldi paigaldamise ettevalmistustöid, haljastustöid ja veel väikseid töid, mida ei mäleta. Betoonitöödeks oli ankru valamine, hiljem tegi osa töid hageja. Lõputööd enne ekspluatatsiooni andmiste tegi tunnistaja (st XXXXOÜ). Tööde tegemise aluseks oli suuline leping kostjaga Hageja kõiki töid ei teinud, ühel hetkel hageja otsutas, et ei soovi töid jätkata. Ülalmärgitud ütlustest, millega hageja soovis tõendada lepingu tingimusi, eriti poolte poolt kokkulepitud tasu, ei selgu lepingu tingimuste ega kokkulepitud tasu kohta midagi olulist. Hageja seadusliku esindaja XXXXütlustest järeldub, et tasus kokkulepet ei saavutatu Sama tuleneb kostja seadusliku esindaja XXXX ütlustest. Mõlema poole seadusliku esindaja ütlustest järeldub vaid, millise tasu pakkumise kumbki tegi, mitte aga seda, et üks pool oleks teise pakkumise vastu võtnu VÕS § 637 lg 1 järgi kuulub selge tasukokkuleppe puudumise korral maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Pooled on kinnitanud, et tõendamiskoormis on neile selge. Kohus lähtub tavalise tasu määramisel hageja poolt esitatud hinnapakkumistest arvestades hageja poolt valatud vundamendi mahuks 8 m3. Teistsuguse järelduse tegemiseks puudub alus, sest kostja ei ole oma vastuväiteid mahu 219 m3ega hinna (14 000+ käibemaks) osas tõendanu Hageja poolt esitatud hinnapakkumistest nähtuvalt on XXXXOÜ 19.08.2014 hinnapakkumises XXXXsilla tööde kohta (lk 17), Sama OÜ 30.09.2015 hinnapakkumises (lk 79) märgitud hinnad kõrgemad hageja poolt nõutust ja samas suurusjärgus XXXXOÜ 27.09.2015 hinnapakkumises (lk 82), AS XXXX26.09.2015 ja 9.09.2014 hinnapakkumistes (lk 83, 85) märgitud hindadega. Seega on hageja poolt nõutud tasu suurus põhjendatu

VÕS § 638 sätestab tellijale (kostjale) kohustuse valmis töö vastu võtta, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kuivõrd kostja väidab, et ta tööd vastu ei võtnud, loeb hageja töö vastuvõetuks. Hageja poolt allkirjastatud 07.10.2014 tööde üleandmis-vastuvõtu aktile (lk 9) ei ole kostja esindaja alla kirjutanu Akti kohaselt on teostatud põrandavalamistööd 8 m3 summas 5230 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Akti märkuste osas on märgitud tööpäevad 25.08, 27.08, 29.08, 01.09, 02.09,04.09,05.09, 08.09, 10.09,11.09, 12.09, 15.09, 16.09, 17.09, e-mail 30.09.2014. Hageja 19.04.2015 e-kirjast kostjale selgub, et hageja tegi kostjale korduva ettepaneku tööde üleandmise vastuvõtu akti allkirjastamiseks ning kostja pretensiooni ei aktsepteeri ning esitas oma seisukoha ja vastupretensiooni hagejale 26.01.2014 (lk 9-11, 14). Kostja teatas hagejale, et ei tunnista hageja võlanõuet ning esitab hagejale oma võlanõude teostamata tööde eest. Vastuses märgitu kohaselt tegi hageja töid puudusega – kokkulepitud oli valada vundamenti 219 m3, hageja valas 8 m3 ning kostja ei võtnud töid vastu ja tal puudus selleks kohustus, kuna tööd anti üle olulise puudusega, mis on aluseks töö vastuvõtmata jätmisele. Kirja kohaselt likvideeris kostja puudused omal kulul 2598,14 euro eest ning kirjas tunnistab kostja, et kohustub tasuma hagejale 8 m3 tehtud töö eest 1480,23 eurot ning arves nr 1351 märgitud materjalide ja veo maksumuse 477,40 eurot. Kostja esitas kirjas hagejale nõude 1595,31 euro tasumiseks. Kaetud tööde 11.09.2014 ja 26.09.2014 aktidest nr 4 ja nr 5 (lk 69 pöördel ja lk 69) nähtub, et tehtud tööd vastavad projektile, standardile, ehitusnormidele ja –eeskirjadele ja nende tööde vastuvõtu nõuetele (p 5) ning selle põhjal on lubatud edasiste tööde, milleks on märgitud kaldasamba vundamendi ja kaldasambaseina betoneerimine, tegemine. Kaetud tööde aktidele on alla kirjutanud töövõtja, alltöövõtja, tellija järelevalve esindaja ning komisjoni, milline akti koostas ja mille koosseisu kuulusid töövõtja esindaja XXXX, alltöövõtja esindaja XXXXja omanikujärelevalve esindaja XXXX. Seega on kostja seaduslik esindaja allkirjastanud kaetud tööde aktid ning selles tunnistanud tehtud tööd projektile, standardile, ehitusnormidele ja – eeskirjadele ja nende tööde vastuvõtu nõuetele vastavaks ning edasise kaldasamba vundamendi ja kaldasambaseina betoneerimise lubatuks. Akti nr 4 järgi oli tööde lõpetamise ajaks 11.09.2014 ja akti nr 5 järgi 26.09.2014. Tunnistajad XXXXja XXXXandsid ütlusi selle kohta, milliseid töid nad XXXXl sillaehitusel tegid- valmistasid ette vundamendi valamist (protokolli lk 6-7). XXXXütluste kohaselt kostja seaduslik esindaja ja XXXX - tellijafirma tööline), kelle perekonnanime tunnistaja ei teadnud, käisid objektil tööde tegemist kontrollimas, XXXX iga päev. Pretensioonidest ei räägitu Ka XXXXütluste kohaselt kontrollis tööde tegemist - geodeet raketist ja pärast betooni valamist ning Slavik ( tunnistaja XXXX), kontrollisid poolte ülemused ja ka järelevalve Kostja leiab, et kuna hageja esitas talle 31.01.2015 kreeditarve nr 498 (lk 32), puudus tal kohustus hageja ees. Kohus kostja seisukohtadega ei nõustu. Kuigi üleandmis-vastuvõtu aktis on märgitud teostatud tööks põrandavalamistööd, on muudest akti märgitud andmetest (maht, töötamise ajad) selge, et akt on koostatud hageja poolt teostatud tööde kohta. Tööd teostas hageja augustis-septembris 2014, pretensiooni esitas kostja hagejale alles siis kui sai tasumiseks arve. Septembrist 2014 kuni jaanuarini 2015 ei leidnud kostja, et hageja tehtud tööd ei vasta nõuetele ning kostja nende eest tasuma ei peaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kuivõrd arvest iseenesest ei teki kohustust, ei tähenda ka hageja poolt kostjale esitatud nn kreeditarve esitamine, et kostja ei peaks hageja poolt tehtud tööde eest tasuma. Kostja ei ole tõendanud, ise hageja poolt väidetavalt nõuetele mittevastava töö parandamist ega sellega seotud kulu. Ka ei ole kostja tõendanud asjaolu, et tal võiks olla hageja vastu nõue, mida hageja nõudega tasa arvestada. Kostja poolt hageja nõude tasaarvestamine oma väidetava nõudega hageja vastu tõendab iseenesest, et tegelikult kostja tunnistab hageja nõuet. Ülalmärgitud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks hageja poolt töö tegemise mahus, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, nõutud tasu suuruse mõistlikuks, töö vastuvõetuks ning tasunõude sissenõutavaks. Kostja

ei ole ümber lükanud ka hageja 100 eurost nõuet tühisõidu eest. Tühisõidu kohta anddid ütlusi tunnistajatena ülekuulatud XXXXja XXXX. Asjas tõenditena esitatud fotod ei lükka ümber kohtu poolt tuvastatud kostja kohustust töö vastu võtta ning töö vastuvõetuks lugemise võimalikkust. Ülalmärgitud põhjendutel kohus rahuldab hagi. Vastavalt TsMS § 133 lg 1 on hagihind 6276 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda seoses hagi rahuldamisega. Menetluskulud TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (lk 104-105) kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 450 eurot ja õigusabi tasu 2391 eurot. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 450 eurot. Lepinguline esindaja on teinud hageja esindamiseks järgmisi toiminguid: konsultatsioon kliendile, asjaoludega tutvumine – ajakulu 2 tundi 15 min; õigusliku hinnangu andmine, hagi koostamine – ajakulu 3 tundi 15 min; konsultatsioon kliendile, dokumentidega tutvumine, 22.06.2015 taotluse koostamine – ajakulu 45 min; kostja vastusega ja selle lisadega tutvumine, konsultatsioon kliendile - ajakulu 1 tund 30 min; ettevalmistus kohtuistungiks – ajakulu 1 tund 45 min; osavõtt 17.09.2015 kohtuistungist – ajakulu 55 min; konsultatsioon kliendile, dokumentidega tutvumine, taotluse koostamine – ajakulu 1 tund 15 min; ettevalmistus kohtuistungiks – ajakulu 1 tund 35 min; osavõtt kohtuistungist 03.12.2015 – ajakulu 1 tund; ettevalmistus kohtuistungiks 25.02.2016 – ajakulu 2 tundi. Kokku kulus õigusabile 15 tundi 15 minutit. Tunnitasumäär on 120 eurot, õigusabikulu kokku 1830 eurot. Peale selle kulus esindajal sõidule Tartust Tallinna ja tagasi aega 15 tundi tunnitasuga 30 eurot. Kokku sõidukulu 450 eurot. Küttekulu sõidule 111 eurot (37x3) arvestades 3 sõidukorda ja vahemaad 372 km. Hageja menetluskulu kokku on 2841 eurot (450+1830+111+450). Hageja menetluskulu seoses 25.02.2016 kohtuistungiga on 620 eurot arvestades istungi pikkust 5 tundi ja 10 minutit (26.02.2016 nimekiri). Kohtuistungil kinnitas hageja, et kulu on käibemaksuta. Kokku on hageja menetluskulu 39111 eurot, millest esindajatasu on 2450 eurot, sõidukulu 1011 eurot ja riigilõiv 450 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt menetluskulu mittetasumise korra. Kostja esitas seisukoha hageja menetluskulude kohta 03.03.2016. Hageja ei ole esitanud kuludokumente sõidukulude osas. Kostja arvates peaks sellised dokumendid esitama. Kostja palub jätta rahuldamata menetluskulud seoses sõidukuluga 561 eurot (111+450). Kostja ei nõustu ajakuluga: 1) konsultatsioonile kliendile, asjaoludega tutvumisele 2 tundi 15 min, kui toimingud tegi esindaja. Põhjendatud ajakulu on mitte rohkem kui 1 tund; 2) õigusliku hinnangu andmisele, hagi koostamisele 3 tundi 15 min. Tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga. Arvestades hagiavalduse mahtu võiks põhjendatud ajakulu olla mitte rohkem kui 2 tundi; 3) konsultatsioonile kliendiga, dokumentidega tutvumisele, taotluse koostamisele 45 min. Põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 0,5 tundi. 4) kostja vastusega ja selle lisadega tutvumisele, konsultatsioonile kliendiga 1 tund 30 min. Põhjendatud ajakulu võiks olla mitte rohkem kui 1 tund;

5) ettevalmistusele kohtuistungiks ajakulu 1 tund 45 min. Põhjendatud ajakulu võiks olla mitte rohkem kui 15 minutit; 6) 17.09.2015 kohtuistungist osavõtu ajakulu 55 minutit on põhjendatud; 7) konsultatsioonile kliendiga, dokumentidega tutvumisele, taotluse koostamisele ajakulu 1 tund 15 min. Põhjendatud ajakulu võiks olla mitte rohkem kui 0,5 tundi; 8) ettevalmistusele kohtuistungiks ajakulu 1 tund 35 min ei ole üldse põhjendatud, kuna kõik vaidluse asjaolud olid esindajale teada; 9) osavõtule kohtuistungist 03.12.2015 ajakulu 1 tund on põhjendatud; 10) ettevalmistusele 25.02.2016 kohtuistungiks ajakulu 2 tundi ei ole üldse põhjendatud, kuna kõik vaidluse asjaolud olid esindajale teada; 11) 25.02.2016 kohtuistungil osalemise ajakulu on põhjendatu Kostja arvates võik olla põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 14,5 tundi. Menetluskulud on üle paisutatud, arvesse tuleb võtta esitatud vastuste ja muude dokumentide mahtu ja sisu. Asjaolu, et hageja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja hageja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda, et kogu tasu tuleks kostjalt välja mõista. Kuna hageja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja, ei saa tal kuluda nii palju aega kui märgitud hageja avalduses. Menetluskulude avalduse koostamise kulu väljamõistmisele ei kuulu (3-2-1-77-14, p 12). Kostja ei ole nõus ka tunnitasu suurusega tulenevalt Riigikohtu seisukohast asjas 3-2-1-115-13. Arvestada tuleb, kas esindaja on vandeadvokaat või mitte. Hageja esindaja ei ole advokaat, mistõttu on põhjendatud tunnihind 75 eurot (käibemaksuta). Kokku võiks hageja menetluskulud õigusabile olla mitte rohkem kui 1087 eurot (14,5x75). TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskuludeks on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muuhulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Menetlusosaliste esindajate kulud on kohtuvälised kulud (TsMS § 144 p 1) ja menetlusosaliste sõidukulud, mis on kantud seoses menetlusega (§ 144 p 2). Menetluskuluna mõistab kohus kostjalt välja hageja poolt tasutud riigilõivu 450 eurot. Nimetatud kulu ei ole kostja vaidlustanud, riigilõivu suurus tuleneb riigilõivu seadusest. Arvestades kohtupraktikat loeb kohus hageja esindaja tunnitasumääraks 90 eurot (käibemaksuta). Toimikust nähtuvalt on hagiavalduse allkirjastanud hageja lepinguline esindaja. Lepinguline esindaja on teinud ka kõik hilisemad menetlustoimingud hageja nimel. Seega on asjakohatu kostja viide justkui ei oleks mingeid toiminguid teinud lepinguline esindaja. Kostja poolt viidatud menetluskulude nimekirjas oleva esimese positsiooniga seoses märgib kohus, et hagiavalduse koostamiseks oli põhjendatud kliendiga konsulteerida j asjaoludega tutvuda. Kohus nõustub kostjaga menetlustoimingutele kulunud aja osalise ülepaisutatusse väitega. Samas ei nõustu kohus kostjaga selles, et menetlusdokumendi pikkus saab olla kriteeriumiks selle koostamisele kulunud aja põhjendatuse määramisel. Kohtu arvates võib lühema menetlusdokumendi koostamisele kuluda rohkem aega kui üleliia pika dokumendi koostamisele, sest lühema dokumendi koostamine eeldab andmete eelnevat põhjalikumat analüüsi ja läbitöötamist. Käesoleval juhul on hagiavalduses sisalduv selle pikkusele vaatamata asjakohane, sest poolte vahel puudus kirjalik leping ning hagiavalduses kirjutatust saavad selgeks nii hageja nõue kui ka selle aluseks olevad asjaolu Kohus võttis hagi menetlusse esialgselt esitatud kujul (hagejalt polnud vajalik nõuda enne hagi menetlusse võtmist puuduste kõrvaldamist). Hagiavalduse koostamine on hageja jaoks kõige ajamahukam töö, sest see eeldab asjaoludega tutvumist, kliendiga suhtlemist, kohtupraktikaga ja kohaldamisele kuuluva seadusandlusega tutvumist ja nende analüüsi. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks seoses hagiavalduse koostamisega, sh sellele eelnenud tööga 5 tundi. Konsultatsioonile kliendiga, dokumentidega tutvumisele ja 22.06.2015 taotluse ( seisukoht kompromissi osas) koostamisele kulunud 45 minutit on põhjendatu

Arvestades kostja vastuse sisu, peab kohus põhjendatud ajakuluks sellega tutvumisele ja kliendiga suhtlemisele 1 tundi. Kohtuistungiteks (kolm istungit) ettevalmistamisele on põhjendatud kulutada kokku 1 tund ja 30 minutit arvestades, et istungite toimumise ajaks pidid olema esindajale selged vaidluse asjaolu Istungitest osavõtule kulus kokku 7 tundi 5 minutit (55 minutit+1 tund+5 tundi 10 minutit). Kliendiga konsultatsiooni, dokumentidega tutvumise ja 6.10.2015 taotluse koostamise ajakuluna on põhjendatud 1 tun Kohtule esitatud dokumendist nähtub, et hageja esitas kohtule taotluse lisana 4 dokumenti, mis eeldas nendega eelnevat tutvumist, kliendiga nõupidamist ja taotluse vormistamist. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 17 tunni 20 minuti ulatuses. Lähtudes tunnitasumäärast 90 eurot, on lepingulise esindaja tasu suurus ajakulu arvestades 1560 eurot ja sõidukulu (kütuse kulu) 111 eurot. Vastavalt Riigikohtu seisukohale 12.06.2013 määruses (3-2-1-64-13, p-d 13, 14) võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. Riigikohtu seisukoha kohaselt ei võimalda TsMS regulatsioon mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Seega ei mõista kohus kostjalt välja hageja esindaja istungitele sõitmise ajakulu 450 eurot, küll aga kütuse kulu Tartust Tallinna ja tagasi (esindaja käis kolmel istungil), s.o 111 eurot arvestades, et 100 km kohta kulub kütust keskmiselt 10 l. Menetluskulude avalduse koostamise eest ei ole hageja menetluskulude nõuet esitanu Kokku on hageja menetluskulude suurus 2121 eurot (sh riigilõiv 450 eurot), mis tuleb hageja kasuks välja mõista kostjalt . TsMS § 177 lg 4 alusel kohustab kohus kostjat tasuma hagejale viivist menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.