2-24-4601/19 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Tarbekaupade ja teenuste hinnamuutus on olnud sisuliselt kahekordne. Hagejate seaduslikule esindajale teadaolevalt on kostjal lisaks hagejatele käesolevaga vaid üks alaealine ülalpeetav. Kostjale on maksnud töötasu XXXXXX OÜ, mille ainuosanik on kostja abikaasa ning juhatuse liige on kostja ise. Seega kujundab kostja oma töötasu ise endale sobivalt. Kostja väited tema sissetuleku suuruse kohta ei ole eluliselt usutavad. Vähem kui 300 euro suurune sissetulek ei kataks isegi eluasemekulusid, rääkimata lisanduvatest toidu-, transpordi- ja sidekuludest. Kostja avaldatu, nagu ta ei ole kordagi teeninud alammäärast suuremat töötasu, on eksitav. Esitatud andmetest nähtub, et 2017. a-l teenis kostja alammäärast 25% suuremat sissetulekut. Kostja peaks olema võimeline teenima vähemalt keskmist sissetulekut. Kostjal on kõrgharidus. Isegi kui Egiptuses omandatud kõrgharidus ei ole Eestis rakendatav, viitab see keskmisest suuremale võimekusele. Kostja töötab taksojuhina ning taksojuhi töötasud on vahemikus 859–2612 eurot ehk keskmiselt 1735 eurot. Kostja maksejõuetus ja käimasolev kohustustest vabastamise menetlus, kostja ajutine töövõimetus ning kostja viidatud diagnoosid, samuti kostja etniline ja kultuuriline päritolu ning keeleoskuse puudumine ei anna alust elatise vähendamiseks alla seadusjärgset määra. Kostja ei ole tõendanud, et kostja täisealine tütar õpib ja nõuab temalt elatist ja et kostjal on kohustus tütart toetada. Kostja tunnistab, et ta ei pea oma teist alaealist last reaalselt üleval ega ole esitanud tõendeid elatise tasumise kohta enne 2023. aasta juunit. Hagejate seadusliku esindaja konto väljavõttest nähtuvast algsaldost 69 107 eurot 71 senti moodustab 30 000 eurot päranduseks saadud summa ning 20 000 eurot metsamüügist saadud tulu. Hagejate seaduslik esindaja on saanud Linnusaare talu kinkena oma emalt, kes koos hagejate ja hagejate seadusliku esindajaga ühiselt seal elab. Samalt kinnistult on tehtud ka matsaraie ning saadud müügitulu 20 000 eurot on mõeldud kinnisasja parendamiseks. Hagejate seaduslik esindaja kasvatab lapsi üksi ja tal on laste ülalpidamisel suurem rahaline ja ajaline koormus kui kostjal. Elades maal, peab hagejate seaduslik esindaja katma laste transpordikulud ja omama töökindlat sõidukit. Hagejate seadusliku esindaja parem majanduslik seisund ei anna alust kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Isegi kui kohus peaks tuvastama, et kostja ei ole võimeline maksma elatist miinimummääras, ei tohiks väljamõistetav elatis olla väiksem kui 200 eurot ülalpeetava kohta, samas ulatuses tasub riik ka elatisabi. Kostja ei ole tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on selgelt soovinud oma elustandardit varjata, kuivõrd on esitanud kohtule filtreeritud pangakonto väljavõtte osalistest sissetulekutest. Hagejad vaidlesid vastu kostja taotlusele jätta tema menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Menetluskulude tasumine kinnitab kostja võimekust tasuda hagejatele elatist seadusjärgses määras.

tumedanahaline välimus, kultuuriline päritolu, tervislik seisund, keeleoskus ja haridustaust takistavad tal Eestis paremini tasustatud või täiendavat tööd leida. Kostja on omandanud kõrghariduse, kuid seda Egiptuses 20 aastat tagasi ja kostja ei ole kunagi töötanud valdkonnas, kus tal on kõrgharidus omandatud. Kostja ei räägi piisaval tasemel eesti keelt, et siin kõrgemalt tasutatud töökohta leida. Hagejate seaduslik esindaja on avaldanud Õhtulehes kostja kohta laimu, mis on kostjale otsest negatiivset mõju avaldanud ning mistõttu ei ole kostjal olnud võimalik Eestis paremat töökohta leida. See, et taksojuhtidel on keskmine töötasu 1735 eurot, ei tähenda, et kostja oleks võimeline sellist töötasu teenima. Kostja on püsivalt maksejõuetu. Harju Maakohus kuulutas 22. novembri 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-14934 välja kostja eraisiku pankroti ja algatas kohustustest vabastamise menetluse. Harju Maakohtu 8. märtsi 2023. a määrusega samas tsiviilasjas lõpetati kostja pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kostja ülalpidamisel on endiselt viis last, kellest kaks osutuks elatise suurendamisel varaliselt vähem kindlustatuks kui nõude esitajad. Kostja tütar on saanud vahepeal täisealiseks (19aastane), ta elab Egiptuses ja jätkab õpinguid. Egiptuse õiguse kohaselt on lastel õigus saada ülalpidamist kuni täisealiseks saamiseni või õpingute jätkamisel kuni 25. eluaastani. Tütardel on õigus elatist saada sõltumata vanusest senikaua, kuni nad ei ole abiellunud või neil puudub sissetulek. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust alates 2023. a juunist täita saanud. Kostjal on laste emaga kokkulepe, et hüvitab laste kulud tulevikus. Kostjal on diagnoositud radikulopaatia ja südamekahjustusega hüpertooniatõbi ning kukkumise tagajärjel meniski (võruketta) rebend. Kostja peab tarbima igapäevaselt ravimeid ning viimase haiguse tõttu oli kostja töövõimetuslehel 16. maist 2024–14. juulini 2024. Haigus piirab kostja võimekust tööd teha, mistõttu ei ole kostjal võimalik täiendavat tulu teenida. Kostja plaanib esitada Töötukassale töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse. Kostja ei varja oma sissetulekuid ning tema elustandard vastab tema sissetulekule. Kostja ei maksa ise oma eluaseme kulusid. Hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tema kontol 45 877 eurot 61 senti. Arvestades hagejate seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisu, peaks hagejate seadusliku esindaja ülalpidamiskohustus olema oluliselt suurem kui kostja oma. Hagejate seadusliku esindaja väide, mille kohaselt tema kontol olevat raha ei saa kasutada laste ülalpidamiseks, on paljasõnaline. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab hageja seaduslik esindaja oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hagejate vajadused on osaliselt kaetud ka peretoetustega. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda, kuivõrd hagejate seaduslik esindaja oleks võinud juba enne käesoleva hagiga kohtusse pöördumist pöörduda kohtuväliselt ja iseseisvalt kostja poole, et selgitada välja kostja majanduslik olukord.

2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni – hageja I kasuks 250 eurot 22 senti, hageja II kasuks 212 eurot 69 senti ja hageja III kasuks 204 eurot 20 senti. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumisel alates lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad on kostja alaealised lapsed, kelle elukoht on nende ema juures. Hagi kohaselt ei piisa tsiviilasjas nr 2-21-2095 kostjalt välja mõistetud elatisest (s.o 80 eurot kuus igale lapsele) enam hagejate ülalpidamiskulude katmiseks. Hagejatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ja § 497 alusel. Maakohus leidis, et hagejate nõue on õigustatud arvestades elukalliduse tõusu ja sellest tulenevat kulude suurenemist. Kohtuotsus, millega määrati igale hagejale elatiseks 80 eurot, on tehtud seitse aastat tagasi, mistõttu on eluliselt usutav, et hagejate igakuised kulud on selle aja jooksul märkimisväärselt suurenenud. Elukalliduse tõus, mis hõlmab kulusid toidule, eluasemele, haridusele, transpordile, mõjutab otseselt hagejate võimet katta oma põhivajadusi. Seetõttu on oluline, et kohus arvestaks muutusi, sh inflatsiooni mõju elutingimustele, tagamaks hagejate õiglane ja piisav ülalpidamine. Seaduses sätestatud miinimumelatise suurus on aastate jooksul muutunud. Kostja ei ole iseenesest vaidlustanud asjaolu, et hagejate igakuised kulud vastavad vähemalt kahekordsele miinimumelatisele. Maakohus märkis, et hagejate poolt taotletud elatise suurus on esitatud kooskõlas elatiskalkulaatori arvutustega ja see vastab PKS § 101 miinimumelatise määrale. Sõltumata sellest, kas tegemist on elatise suuruse muutmise või esmakordse nõudega, ei ole miinimumsummas elatise nõudmisel vaja laste enda igakuiste kulutuste suurust tõendada. Maakohus leidis, et kuigi PKS § 105 lg 3 kohaselt võivad vanemad vastavalt oma sissetuleku ja varalise seisu erinevustele kanda ülalpidamiskohustust erinevas ulatuses, ei anna see konkreetne olukord alust vähendada kostjalt nõutavat miinimumelatist. Ka kostja väide, et hagejate seadusliku esindaja pangakontol on märkimisväärne summa, ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagejate seaduslik esindaja selgitas, et kontol olev vara on saadud pärandina ja on suunatud kinnisvara parendamiseks, mis omakorda aitab parandada hagejate elukvaliteeti. Seega ei ole õigustatud lugeda pärandvara hagejate igapäevase ülalpidamise vahendiks, vaid eraldiseisvaks investeeringuks, mille eesmärk on kõigi pereliikmete pikaajaline heaolu. Kostja järjepidev elatise maksmata jätmine on tinginud olukorra, kus laste igapäevase ülalpidamise põhikoormus langeb täielikult hagejate seaduslikule esindajale. Seetõttu võib eeldada, et seaduslik esindaja panustab laste ülalpidamisse oluliselt enam kui seaduses nõutud miinimumsummas. Sellises olukorras on põhjendatud, et kohus määrab kostja kohustuseks miinimumelatise maksmise, et kanda vähemalt osa laste igapäevakuludest. Kui hagejate seaduslik esindaja taotleb miinimumelatist, ei ole tal kohustust täpselt tõendada, kui suur on tema panus laste ülalpidamisse. Miinimumelatise määramine on seadusega tagatud ja selle vähendamine oleks õigustatud üksnes erandlike asjaolude korral. Kohus saab vähendada elatist alla seadusega kehtestatud miinimummäära seaduses sätestatud eelduste, s.o mõjuva põhjuse esinemisel (PKS § 102 lg 2). Mõjuv põhjus võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on avaldanud, et tal on lisaks hagejatele kaks last Egiptuses, kellest üks on alaealine ja teine on õppiv täisealine, kuid mõlemal on väidetavalt õigus ülalpidamisele. Kostja ei maksa kokkuleppel laste emaga oma Egiptuses elavatele lastele elatist ning elatise maksmine toimub ainult siis, kui kostja majanduslik olukord paraneb. Kostja ei ole tõendanud elatise maksmise

kohustuse olemasolu ja selle täitmist. Kahe riigi elatusstandardid on eelduslikult erinevad. Kohus peab toetuma faktidele ja tõenditele, mis on menetluses esitatud. Kostja on avaldanud, et tema sissetulekud on ajas kahanenud ning tema töötasu ei ole olnud suurem seadusejärgsest töötasu alammäärast. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötab kostja töölepingu alusel alates 1. veebruarist 2024 XXXXXX OÜ-s, mh nähtuvad töötamise kanded juba alates 28. juulist 2014, kus kostja on töötanud erinevates äriühingutes, seega on kostja puhul tegemist töövõimelise isikuga. Kostja esitas kohtule terviseseisundi kohta infot, milles on toodud tema diagnoosid – radikulopaatia, südamekahjustusega hüpertooniatõbi ja meniski rebend. Neist viimase põhjuseks on kukkumine, mille tagajärjel on ta olnud töövõimetuslehel perioodil 16. mai 2024 kuni 14. juuli 2024. Seoses haigusseisundiga vajab kostja enda sõnul ka igapäevast medikamentoosset ravi. Maakohus leidis, et kostja diagnoosid ja ajutine töövõimetus ei tõenda tema pikaajalist ja püsivat töövõimetust. Kui puudub tõend, mis kinnitaks isiku täielikku ja kestvat töövõimetust, lähtutakse seadusest tulenevast eeldusest, et isik on töövõimeline, st võimeline tegema täistööajaga oma terviseseisundile vastavat tööd. Kuivõrd kostjale anti selge juhis esitada kõikide pangakontode väljavõtted perioodil 3. jaanuar 2024 kuni 3. september 2024 ning tõendid majandusliku ja varalise seisundi kohta (sealhulgas sissetulekute ja kohustuste kohta), kuid kostja pole seda nõuet täitnud, on alust nõustuda hagejatega, et kostja võib soovida varjata oma tegelikku elustandardit. Kostjal oli võimalus oma väiteid dokumentaalselt tõendada ja kuna kostjal on lepinguline esindaja, pidi ta mõistma, et kohus ootab pangakonto väljavõtteid täies mahus ja filtreerimata kujul. Seega on tõendamata kostja väide, et ta jääb hagejate kasuks elatise väljamõistmisel olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostja on möönnud, et on võimeline teenima töötasu seadusega sätestatud alammääras, seega võib kostja käituda hea usu põhimõtte vastaselt ning soovida eemale hoida alaealistele hagejatele elatise maksmise kohustustest. Käesoleval aastal on töötasu alammäär 820 eurot. Arvestades sellest summast maha Statistikaameti arvutatud 2024. aasta arvestusliku kostjale mõeldud elatusmiinimumi 338 eurot 20 senti, jääb järele 481 eurot 80 senti. Seega jaguneks ülejäänud summa kolme lapse vahel selliselt, et igale lapsele jääks 160 eurot 60 senti, mis on kaks korda rohkem hagejatele hetkel kohtuotsusega määratud elatisest. Maakohus tuvastas kohtute infosüsteemist, et Harju Maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-22-14934 kostja pankrotimenetluse raugemise tõttu ja kostja suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus. Kohustustest vabastamise menetluse kestel peab võlgniku sissetulekutest kinnipidamiste tegemisel arvestama seaduses sätestatud piirangutega. Kuigi arvestades füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-tes 4 ja 5 ning täitemenetluse seadustiku § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ei teeni võlgnik käesolevalt väidetavalt sellist sissetulekut, millest oleks kohustustest vabastamise menetluse kestel võimalik kinnipidamisi teha, siis on maakohtu hinnangul kostja väide, justkui kohustustest vabastamise menetlus oleks takistuseks elatise maksmiseks, alusetu. Kohustustest vabastamise menetluses on kostjal õigus jätta oma käsutusse 1844 eurot ja see summa arvestab elatise maksmise kohustust. Ka FIMS 47 lg 1 kohaselt tuleb võlgnikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda aktiivselt otsida. Kohus tuvastas kostja esitatud aruandest, et kostja töötasu ei ole 8. märtsist 2023 kuni 17. novembrini 2023 olnud piisav, et teha võlausaldajatele väljamakseid. Võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe FIMS § 50 lg 2 kohaselt lapsele elatise maksmise kohustus. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud ükski mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, seega ei ole põhjendatud ka kostja väide, et ta on suuteline üksnes alampalka teenima. Hagejad on õigesti märkinud, et kui kostja iseenda tööandjana ei suuda maksta töötasu, mis kataks ära ka hagejate ülalpidamiskulud, tuleb kostjal leida tasuvam töö.

4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna on olulisi asjaolusid ebaõigesti ja ebapiisavalt tuvastanud. Maakohus on kohaldanud valesti ka materiaalõigust. Ringkonnakohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 80 eurot kuus, mis oli sel ajal kehtinud miinimumelatisest ligikaudu kolm korda (2,94 korda) väiksem. Hetkel kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni kohaselt on miinimumelatis hagejatele 250 eurot 22 senti (hageja I), 212 eurot 69 senti (hageja II) ja 204 eurot 20 senti (hageja III). Seega ei ole seadusejärgne miinimumelatis hagejate osas ajas suurenenud, vaid on kokku pigem vähenenud või jäänud sisuliselt samaks, seega ei ole põhjendatud tugineda elukalliduse tõusule. Miinimumelatise suurus seoti alampalgast lahti seetõttu, kuna muidu oleks miinimumelatise suurus põhjendamatult kõrgeks tõusnud. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga PKS § 105 lg 3 kohta. Elatise vähendamisel vanemate varalist seisu arvestades ei ole kohtupraktika kohaselt vahet, kas tegemist on miinimumelatise või sellest suurema elatisega. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei anna alust elatise vähendamiseks kostja väide, et hagejate seadusliku esindaja pangakontol on märkimisväärne summa. Hagejate seaduslik esindaja on üksnes paljasõnaliselt selgitanud, et tegemist on pärandina saadud vahenditega, mis on suunatud kinnisvara parendamiseks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab hagejate seaduslik esindaja oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo 3-2-1-118-12). Laste ülalpidamise põhikoormus ei lange täielikult hagejate seaduslikule esindajale, kuivõrd lapsed saavad lisaks kostjalt välja mõistetud elatisele ka peretoetusi, s.o lapsetoetust ja lasterikka pere toetust, mis on igakuiselt kokku 690 eurot (3x80+450). Lisaks maksab riik hagejatele elatisabi, mis tuleb kostjal riigile tagasi maksta. Maakohus ei ole põhjendamatult arvestanud kostja poolt välja toodud erandlike asjaoludega, mis annavad alust elatise vähendamiseks, s.o kostja tervislik seisund, töövõimetus, äärmiselt halb majanduslik olukord, pankrot ning hagejate seadusliku esindaja oluliselt parem majanduslik olukord. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja on maakohtule avaldanud, et ta kavatseb esitada töötukassale avalduse töövõime hindamiseks ja töövõimetuse otsuse saamiseks, et tõendada oma töövõimetust. Kostja esitas Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse, mille kohta ei olnud apellatsioonkaebuse esitamise ajaks veel otsust tehtud. Kostja on esitanud maakohtule kõik oma pangakonto väljavõtted filtreerimata kujul perioodil 3. jaanuar 2024 kuni 3. september 2024 ning tõendid majandusliku ja varalise seisundi kohta

(sealhulgas sissetulekute ja kohustuste kohta). Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on alust nõustuda hagejate väitega, et kostja võib soovida varjata oma tegelikku elustandardit, on oletuslik ja tõendamata. Kostja on tõendanud oma majanduslikku seisu ja esitanud ka tsiviilasja nr 2-22-14934 raames koostatud ja kohtule esitatud usaldusisiku ja pankrotimenetluse lõpparuande. Esitatud tõenditest nähtub kostja majanduslik ja varaline seis, maakohus ei ole neid tõendeid arvestanud. Pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse käigus on üksikasjalikult ja täielikult uuritud kostja majanduslikku seisu. Maakohtul oli seadusest tulenev võimalus koguda ise tõendeid ja teha selleks päringud kostja sissetulekute ja varade väljaselgitamiseks. See, et kostja on ise möönnud, et on võimeline teenima töötasu, mis on seadusega sätestatud alammääras, ei tähenda, et kostja võib käituda hea usu põhimõtte vastaselt ning soovida eemale hoida alaealistele hagejatele elatise maksmise kohustustest. Maakohus on oma otsuses ekslikult leidnud, et arvestades töötasu alammäärast maha Statistikaameti arvutatud 2024. aasta arvestusliku kostjale mõeldud elatusmiinimumi 338 eurot 20 senti, jääb järele 481 eurot 80 senti, mis jaguneb kolme lapse vahel selliselt, et igale lapsele jääb 160 eurot 60 senti, mis on kaks korda rohkem hagejatele hetkel kohtuotsusega määratud elatisest. Praegusel juhul ei ole kostjal mitte ainult kolm alaealist last, vaid kostjal on lisaks Eestis elavatele lastele veel kaks Egiptuses elavat last, s.o üks alaealine ja üks täisealine laps, kellele kostjal on Egiptuse seaduste kohaselt elatise maksmise kohustus. Kostjale jäävad arusaamatuks maakohtu seisukohad seoses tema kohustustest vabastamise menetlusega. Kostja ei ole väitnud, et kohustustest vabastamise menetlus oleks takistuseks elatise maksmisel. Kostja on tuginenud füüsilise isiku maksejõuetuse menetlusele ja esitanud vastavasisulisi tõendeid üksnes selleks, et tõendada oma äärmiselt kehva majanduslikku olukorda ja võimetust seda parandada. Kostja esitas 19. detsembril 2024 Eesti Töötukassa otsuse, mille kohaselt tema töövõime ei ole vähenenud. Kostja teatas, et ei nõustu otsusega ja kavatseb selle vaidlustada.

rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 2-15-15909, p 12). Maakohus on õigesti tuvastanud ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et hagejate vajadused vastavad vähemalt kahekordsele miinimumelatisele. Hagejate vajadused ühes kuus on kokku vähemalt 1130 eurot 2 senti, hageja I vajadused 500 eurot 44 senti (250,22 x 2), hageja II vajadused 425 eurot 38 senti (212,69 x 2) ja hageja III vajadused 408 eurot 40 senti (204,20 x 2). Sellest kostja panus on hetkel 240 eurot (80 x 3), mida tasub elatisabi raames riik. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja diagnoosid ja ajutine töövõimetus (viibimine haiguslehel) ei tõenda tema pikaajalist ja püsivat töövõimetust ega anna alust elatise vähendamiseks. Maakohus ei pidanud vähendama elatist alla miinimummäära seetõttu, et esines hüpoteetiline võimalus, et kostjale määratakse tulevikus puuduv töövõime. Maakohtul ei olnud kohustust määrata omal algatusel kostjale täiendavat tähtaega puuduvat töövõimet tõendavate dokumente esitamiseks. Kostja poolt ringkonnakohtule esitatud töövõime hindamise otsus kinnitab, et kostja on täielikult töövõimeline. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja võib soovida oma elustandardit varjata. Kostja 1. oktoobril 2024 esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostjal on ainult sissetulekud. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja 1. oktoobri 2024. a menetlusdokumendist nähtub, et kostja ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. Ebaõige on kostja etteheide, et kohus oleks pidanud ise tõendeid koguma. Maakohus on seda ka teinud, kohustades pooli esitama oma konto väljavõtted. Samuti kogus maakohus andmeid, tehes kostja kohta päringu töötamise registris. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja võib käituda hea usu põhimõtte vastaselt ning soovida eemale hoida alaealistele hagejatele elatise maksmise kohustustest. Maakohus asus õigesti seisukohale, et teiste laste olemasolu ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostja ei tõendanud, et tal on kohustus oma täisealist last üleval pidada ning millises ulatuses on tal kohustus oma Egiptuses elavat alaealist last üleval pidada.

13.Asja materjalidest nähtuvalt on väidetavalt muutunud ka eelmise kohtulahendiga tuvastatud asjaolu, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks alaealist last, keda ta on ülal pidanud. Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel kaks Egiptuses elavat last, kellest üks on alaealine ning teine on saanud pärast eelmist kohtulahendit täisealiseks. Kostja väitel täisealine tütar õpib ja tal on Egiptuse õiguse kohaselt mõlema lapse ülalpidamiskohustus. Maakohus palus 3. septembri 2024. a määrusega kostjal selgitada, kuidas kostja on andnud ülalpidamist Egiptuses elavatele lastele ja esitada selle kohta tõendid. Kostja selgituste kohaselt ei ole ta saanud ülalpidamiskohustust täita alates 2023. a juunist ning tal on laste emaga kokkulepe, et laste ema dokumenteerib laste kulud ning kostja hüvitab kulutused nõutud ulatuses tulevikus, siis kui kostja tervislik ja majanduslik seisund paraneb. Kui ülalpidamist õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis PKS § 98 lg 1 järgi tuleb eelistada alaealist last täisealisele lapsele. Seega ei ole hagejatele elatise väljamõistmisel põhjendatud enam arvestada kostja väidetavat kohustust anda ülalpidamist tema nüüdseks täisealiseks saanud tütrele. Ringkonnakohus tuvastas 2017. a-l elatist välja mõistes kostja esitatud pangakonto väljavõtte põhjal, et kostja on oma Egiptuses elavaid lapsi üleval pidanud. Asja materjalidest nähtuvalt on ka see asjaolu praeguseks muutunud. Kostja väitel ei ole ta saanud ülalpidamiskohustust täita alates 2023. a juunist. Kostja ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid ka selle kohta, kuidas ta on enne 2023. a juunit lastele ülalpidamist andnud. Samuti ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit laste emaga sõlmitud kokkuleppe kohta. Kostja ei ole toonud ka esile mistahes andmeid ega esitanud tõendeid oma Egiptuses elava alaealise lapse ülalpidamiskohustuse suuruse kohta. Eeltoodut arvestades ei ole kohtul võimalik arvestada elatise suurendamisel kostja kohustusega oma Egiptuses elavat alaealist last üleval pidada.