Perekonnaõigus › Abielulahutus

Tsiviilasi nr 2-24-14700 jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kohtuotsuse resolutsiooni punkt 3 peale ei saa kaebust esitada (TsMS § 150 lg 8) Sisulised asjaolud 29.09.2024 esitas XX kohtule hagiavalduse XX vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud 25.03.2014 Vietnamis Ho Chi Minhi linnas. Kostja on Vietnami kodanik. Poolte abielulised suhted lõppesid 4 aastat tagasi, kui hageja asus elama Eestisse. Kostja jäi elama Vietnami. Kostja ei soovinud Eestisse elama asuda. Kostja on nõus abielu lahutamisega, kuid ei soovi lahutamiseks Eestsse sõita. 31.01.2025 vastas kostja hagile. Kostja on abielu lahutamisega nõus ja kinnitas, et hagis esitatud asjaolud on õiged. 19.02.2025 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja soovis lahutust. Kohus kuulas kostja ära virtuaalruumi vahendusel. Kostja kinnitas, et on abielu lahutusega nõus. Abielulised suhted on pöördumatult lõppenud vähemalt kolm aastat tagasi. Kostja kinnitas, et ei soovi kohtulahendi tõlkimist. Kohtuotsuse põhjendused Eesti ja Vietnami vahel ei ole kahepoolseid kokkuleppeid, mis reguleeriksid abielulahutusele kohaldatavat õigust. Vastavalt Euroopa Nõukogu 25.06.2019 määruse nr 2019/1111 artikkel 3 p a) viiendale taandele on abielulahutusega seotud asjad selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kuis on taotleja harilik viibimiskoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Hageja on naasnud ja elanud Eestis vähemalt 3 aastat. Seega kuulub hagi Eesti kohtu alluvusse. Vaidlus puudub selles, et pooled ei ole sõlminud kokkulepet abielulahutusele kohaldatava õiguse kohta vastavalt Euroopa Nõukogu määruse nr 1259/2010 artiklitele 5 – 7. Kohus on seisukohal, et kohaldada ei saa sama määruse artikkel 8 alapunkte a) – c), sest abikaasadel ei ole ühist elukohta. Abikaasad elavad eri riikides juba vähemalt kolm aastat ja nad on eri riikide kodanikud. Seega tuleb kohaldada Euroopa Nõukogu määruse nr 1259/2010 artikkel 8 alapunktile d kohaldatakse abielulahutusele selle riigi õigust, kus kohtusse pöördutakse. Hageja pöördus kohtusse Eestis, mistõttu tuleb lahutusele kohaldada Eesti õigust. Kostja avaldas 19.02.2025 toimunud kohtuistungil, et ta on nõus, et lahutus toimub vastavalt Eesti õigusele. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS § 67 lg 3). Perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutamiseks olukorras, kus üks pooltest ei oma alalist elukohta Eestis (PKS § 64). 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-24-14700

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Mõlemad pooled soovivad oma abielu lahutada. Nad on elanud eraldi ja eririikides vähemalt kolm aastat, mistõttu tuleb eeldada, et abielulised suhted on lõppenud. Seega rahuldab kohus hagi. Hageja tasus 22.01.2025 kohtumääruse alusel kohtu deposiiti tõlke tasu ettemakse summas 143,70 eurot, mille arvelt tasuti 04.02.2025 kohtumääruse alusel tõlgi tasu summas 108,86 eurot tõlkebüroole. Kostja on 19.02.2025 toimunud kohtuistungil avaldanud, et ei soovi kohtulahendi tõlkimist inglise keelde, talle võib saata eestikeelse lahendi. Hageja on 25.02.2025 taotlenud enamtasutud tõlkekulu, s.o 34,84 euro tagastamist. Kohus leiab, et taotlus enamtasutud tõlkekulu tagastamiseks tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 7 kohaselt kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Tasutu tagastatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4–6 sätestatud korras. Hageja on 22.01.2025 määruse alusel tasunud tõlkekulude katteks ettemaksu Rahandusministeeriumi kontole nr EE062200221059223099 summas 143,70 eurot, kuid tegelik tõlketöö maksumus oli 108,86 eurot. Eeltoodu ja TsMS §-i 150 lg 4 alusel tuleb tagastada hagejatele enamtasutud tõlketasu summas 34,84 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus tõlketasu ettemaksu summas 34,84 eurot XX arvelduskontole nr xxx Swedbank AS-s. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks on hageja tasutud riigilõiv. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.