Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
6. juuli 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-52557
Tsiviilasi
Rainer Vainola hagi Harri Varepi ja Sirje Kivistiku vastu müügilepingu alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ning 1 415,32 euro suuruse kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rainer Vainola määruskaebus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja (hageja): Rainer Vainola (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnu Mets
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustajad: 1) Harri Varep (kostja I) (isikukood XXXXXXXXXX) 2) Sirje Kivistik (kostja II) (isikukood XXXXXXXXXX) Vastustajate esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik
RESOLUTSIOON
1.1. Jätta määruskaebus rahuldamata
2.2. Jätta Tartu Maakohtu 25. aprilli 2016. a määrus muutmata. Menetluskulude jaotus
3.Menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda TsMS § 178 lg 4 järgi.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Tartu Maakohtu menetluses oli Rainer Vainola (hageja) hagi Harri Varepi (kostja I) ja Sirje Kivistiku (kostja II, ühiselt kostjad) vastu müügilepingu alusel saadud 34 000 euro tagastamiseks ning 1 415,32 euro suuruse kahju hüvitamiseks. 19. novembri 2013 kohtuotsusega jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Ringkonnakohus jättis 10. novembri 2014 otsusega Tartu Maakohtu 19. novembri 2013 otsuse muutmata ning maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Riigikohus tühistas 27. mai 2015 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 10. novembri 2014 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. septembri 2015 otsusega Tartu Maakohtu 19. novembri 2013 otsuse ning tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas hageja hagi kostjate vastu osaliselt. Tartu Ringkonnakohus jättis menetluskulud kõigis kohtuastmetes solidaarselt kostjate kanda. Riigikohus jättis 14. detsembri 2015 määrusega kostjate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja Tartu Ringkonnakohtu 28. septembri 2015 otsus jõustus 14. detsembril 2015.
2.Hageja esindaja esitas 12. jaanuaril 2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude suurus kokku on 8278 eurot (maakohtus 3156 eurot, ringkonnakohtus (esimene kord) 2890 eurot, Riigikohtus 1392 eurot ja ringkonnakohtus (teine kord) 840 eurot, sellest õigusabikulud kokku 6528 eurot (sisaldab käibemaksu) ja tasutud riigilõivud 1750 eurot). Hageja taotles õigusabi arvetelt käibemaksu hüvitamist. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulude katteks hüvitis 8272 eurot. Samuti palus hageja määrata, et kostjatel tuleb solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
3.Kostjad vaidlesid osaliselt hageja taotlusele vastu ja leidsid, et tegemist on ebamõistlikult suure menetluskuluga. Esmalt märkisid kostjad, et nende endi menetluskulud on hageja menetluskuludest tunduvalt väiksemad. Kostjad asusid seisukohale, et menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aja põhjendatust ning vajalikkust ei määra mitte menetlusdokumentide pikkus, vaid tegemist on objektiivse kategooriaga. Kostjad leidsid, et hageja põhjendatud menetluskulu on tasutud riigilõivud ning esindajakulud mitte suuremas summas kui kolmandiku ulatuses hageja poolt esitatust.
4.Hageja leidis, et kostjad ei ole arvesse võtnud asjaolu, et hageja menetluskulude suurusest 1750 eurot moodustavad riigilõivud. Hageja on tasunud käesolevas menetluses advokaadist esindajale 6528 eurot. Kostjate poolt tehtud võrdlus hageja ja nende endi menetluskuludega on
asjakohatu, kuna hageja oli see, kes oli kohustatud alama astme kohtu otsuseid vaidlustama ning alles Riigikohtus ja ringkonnakohtus asja teisel läbivaatamisel oma õiguse saavutas. Sellest tulenevalt ongi hageja menetluskulud suuremad.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus tegi 25. aprillil 2016. a lahendi, millega: 1) rahuldas Rainer Vainola menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt; 2) määras kindlaks Rainer Vainola menetluskulud tsiviilasjas nr 2-12-52557 summas 6370 eurot (tasutud riigilõivud 1750 eurot ja hageja õigusabikulu 4620 eurot); 3) mõistis solidaarselt Harri Varepilt ja Sirje Kivistikult välja Rainer Vainola kasuks menetluskulu 6370 eurot; 4) jättis rahuldamata Rainer Vainola avaldus lepingulise esindaja kulu 1908 euro osas; 5) kohustas Harri Varepit ja Sirje Kivistikku tasuma solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
6.Maakohus märkis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.
7.1.TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 kohaselt on menetluskuluks menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas antud asjas TsMS § 218 lg 1 punktile 1 vastav lepinguline esindaja, vandeadvokaat Tõnu Mets. Hageja lepingulise esindaja tunnitasuks oli 100 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et vandeadvokaatide tunnitasud jäävad vahemikku 130-150 eurot (ilma käibemaksuta), leidis maakohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli põhjendatud ning vajalik.
7.2. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 54,4 tundi ning hageja kandis õigusabikulusid summas 6528 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: maakohtus 18,8 tundi, ringkonnakohtus (esimene kord) 17 tundi, Riigikohtus 11,6 tundi ja ringkonnakohtus (teine kord) 7 tundi. Maakohus, arvestades tsiviilasja vaidluse sisu, hageja nõude olemust, menetluse käiku ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga (kokku 54,4 tundi), leidis, et hageja õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud.
7.3. Maakohtu hinnangul ei ole kohtul õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel vajalik analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna
vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei pidanud maakohus vajalikuks anda detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas iga väljatoodud üksiku toimingu põhiselt. Maakohus märkis, et hagimenetluses seonduvad hageja menetluskulud üldjuhul eelkõige hagiavalduse koostamise, põhjendatud taotluste esitamise, põhjendatud seisukohtade koostamise, kohtuistungil esindamise (selle toimumise korral) või lõppseisukohtade koostamisega. Veel leidis maakohus, et hinnates vaidlusaluse asja asjaolusid, hageja kirjalikke dokumente ja toimunud kohtuistungeid, et materjalidega tutvumiseks, menetlusdokumentide koostamiseks ja istungitel osalemiseks ei olnud õigusabi osutamisele põhjendatud kulutada kõikides kohtuastmes kokku üle 38,5 tunni.
8.Maakohus märkis, et põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele (konsultatsioonidele). Üldjuhul peaks kliendiga suhtlemisele ja menetluse kestel menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuulub üksnes vajalik ja põhjendatud ajakulu. Seega pidas maakohus põhjendatuks õigusabile osutatud ajast 14 tundi (materjalidega tutvumine 2,5 tundi, kirjalike seisukohtade/ taotluste koostamine kokku 5 tundi, istungitel osalemine 4 tundi, istungiteks ettevalmistumine kokku 2,5 tundi), ringkonnakohtus (esimene kord) 10,5 tundi (apellatsioonkaebuse ja kirjaliku seisukoha koostamine kokku 9 tundi, istungiks ettevalmistumine 0,5 tundi ja istungil osalemine 1 tund), Riigikohtus 9 tundi (kassatsioonkaebuse ja kirjaliku seisukoha koostamine) ja ringkonnakohtus (teist korda) 5 tundi (kirjaliku seisukoha koostamine 4 tundi, istungiks ettevalmistumine 0,5 tundi ja istungil osalemine 0,5 tundi). Maakohus luges põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 38,5 tundi ja menetluskulu 4620 eurot (38,5 h x 100 eurot/h+ 20% käibemaks). Kohtutoimikust nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 850 eurot, hagi tagamise avalduse esitamisel 50 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 850 eurot, kokku 1750 eurot. Maakohus asus seisukohale, et hageja on tasunud riigilõivusid õigesti.
9.Arvestades eeltoodut, määras maakohus hageja menetluskuluks ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks lepingulise esindaja kulu 4620 eurot ja riigilõivud 1750 eurot, kokku 6370 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Rainer Vainola esitas maakohtu määrusele määruskaebuse. Hageja vaidlustab maakohtu määruse osaliselt, see tähendab osas, millega jäeti rahuldamata Rainer Vainola avaldus 1908 euro ulatuses. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega Rainer Vainola avaldus rahuldati 6370 euro ulatuses. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohtu seisukoht, et kohtul puudub vajadus põhjalikult analüüsida õigusabile tehtud kulutuste põhjendatust ja vajalikkust, ebaõige. Olukorras, kus kohus jätab hageja poolt õigusabile tehtud kulutused kostjalt välja mõistmata, on kohus kohustatud seda TsMS § 436 lg 1-4 järgi põhjendama. Maakohus seda ei teinud. Vaidlustatud määrusest ei ole võimalik aru saada, milliseid toiminguid ei ole kohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks;
2) kuna maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, milliste toimingute eest kantud kulud ei kuulu kohtu arvates TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele, siis puudub Rainer Vainolal võimalus ennast teise astme menetluses kaitsta ning määruskaebust konkretiseerida. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega TsMS § 669 lg 1 p 5 mõttes; 3) ei nõustu määruskaebuse esitaja maakohtu seisukohaga selles, et ajakulu kliendiga nõupidamistele ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Maakohtu seisukoht ei ole kooskõlas õigusabi osutamise tavapärase sisuga ega advokaadile AdvS § 44 lg 1 punktidest 1 ja 2 tulenevate kohustustega. Põhjendamatu on maakohtu arvamus, mille kohaselt peab kliendiga suhtlemisele ja menetluse kestel menetlusdokumentidega tutvumisele kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille ainsaks võimalikuks väljendiks loeb maakohus kohtule esitatava menetlusdokumendi.
11.Vastustajad leiavad, et määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Vastustajad paluvad ringkonnakohtul jätta Rainer Vainola määruskaebuse rahuldamata, kuna menetluskulude rahaline kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsus. Vastustajate seisukohtade järgi ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu lähenemine menetluskulude kindlaksmääramisele on põhjendatud, mõistlik ja õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebustes esitatud väide ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
13.Riigikohus on 26. oktoobri 2011 määruse nr 3-2-1-88-11 p-s 11 selgitanud, et TsMS § 175 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikku hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust kulude põhjendatuse ning vajalikkuse ümberhindamiseks. Maakohus on määruses piisavalt põhjendanud väljamõistetavate menetluskulude vajalikkust ning õigesti lugenud hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 38,5 tundi ja menetluskulu 4620 eurot. Maakohus mõistis kostjatelt välja põhjendatult riigilõivus summas 1750 eurot. Seega tuleb kostjatel hüvitada hageja menetluskulud summas 6370 eurot.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvaks ei saa vältimatult pidada ajakulu kliendiga nõupidamistele, kuna reeglina peaks see olema hõlmatud menetluse kestel menetlusdokumentidega tutvumisele ja nende koostamisele kuuluva ajaga. Õige on maakohtu järeldus, et esindaja ja esindatava suhtlemine võib olla ajamahukam, kuid hüvitamisele kuuluvad TsMS § 175 lg 1 alusel ainult need kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.