Osaühingu Hexanor kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 4. jaanuari 2016. a otsusele täiteasjas nr 022/2010/10624
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. aprilli 2016. a määrus täituri tegevuse kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Hexanor määruskaebus Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Avaldaja (võlgnik): Osaühing Hexanor (registrikood 11156277), lepinguline esindaja advokaat Kristel Valk Puudutatud isik 1 (kohtutäitur): Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik 2 (sissenõudja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), lepinguline esindaja Janek Alvela Kolmas isik: Osaühing Hexanor Haldus (registrikood 11175263), seaduslik esindaja HR Kolmas isik: OÜ Bravotex (registrikood 11607691), seaduslik esindaja SS Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 26. aprilli 2016. a määrus muutmata ja Osaühingu Hexanor määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Osaühingu Hexanor kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Avaldaja nõue ja menetluse käik
1.Osaühingu Hexanor (avaldaja/võlgnik) suhtes on AS-i SEB Pank (sissenõudja) avalduse alusel kohtutäitur Elin Vilippuse algatanud täitemenetluse nr 022/2010/10624 hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks.
Täitemenetluse objektideks on kinnisasjad, asukohaga Punane 52, Tallinn (registriosa nr 62501) ja Pae 80, Tallinn (registriosa nr 193101), mida koormavad sissenõudja kasuks seatud hüpoteegid ja keelumärked. Avaldaja informeeris kohtutäiturit asjaolust, et kinnisasjad on koormatud võlaõiguslike lepingutega kolmanda isiku Osaühingu Hexanor Haldus kasuks, kes osutab nimetatud kinnistutel opereerimise teenust. Osaühing Hexanor Haldus on sõlminud kinnistute üürimiseks mitmeid võlaõiguslikke lepinguid.
3.Avaldajale teadaolevalt pöördus kohtutäitur 11. detsembril 2015. a järelepärimisega Osaühingu Hexanor Haldus poole, paludes viimasel edastada viivitamatult kohtutäiturile võlgniku või kolmandate isikutega sõlmitud üüri- ja rendilepingute koopiad, millega on koormatud eelpool nimetatud kinnistud või nendes asuvad ruumid. Kuigi kohtutäitur määras dokumentide edastamise tähtajaks 29. detsember 2015. a, pöördus kohtutäitur enne viidatud tähtaja saabumist teabe saamiseks ka Osaühingu Hexanor Haldus lepingupartnerite (üürnike) poole. Osaühing Hexanor Haldus teatas avaldajale, et Osaühingu Hexanor Haldus lepingupartnerid (äriruume üürivad üürnikud) on väljendanud segadust ja rahulolematust seoses kohtutäituri pöördumistega.
4.Avaldaja esitas 18. detsembril 2015. a kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kohtutäitur tegi
4.jaanuaril 2016. a täiteasjas nr 022/2010/10624 otsuse, millega jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas 15. jaanuaril 2016. a Harju Maakohtule kohtutäituri otsusele kaebuse, jäädes oma 18. detsembril 2015. a esitatud kaebuses toodud seisukoha juurde, mille kohaselt kohtutäituri tegevus kolmandate isikute poole pöördumisel ületab kohtutäiturile seadusest tulenevat pädevust. Avaldaja hinnangul on kohtutäituri toiming ebavajalik ja rikub ebaproportsionaalselt võlgniku õigusi. Kohtutäituri õigus teabe nõudmiseks ei ole piiramatu. Osaühingu Hexanor Haldus üürnikud, kelle poole kohtutäitur teabe saamiseks pöördus, ei ole avaldaja suhtes kohustatud isikuteks.
5.Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 4. jaanuari 2016. a otsuse täiteasjas nr 022/2010/10624, rahuldada võlgniku 18. detsembri 2015. a kaebus ja kohustada kohtutäiturit lõpetama Osaühingu Hexanor Haldus üürnikelt üüri-/rendilepingute esitamise nõudmine ning kohustada kohtutäiturit teatama üürnikele, et üüri/rendilepingute esitamine ei ole vajalik. Menetluskulud palus jätta kohtutäituri kanda.
6.Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata ning märkis, et kaebuse objekt on lihtsasti kõrvaldatav nõutavate dokumentide esitamisega avaldaja poolt. Avaldaja ei ole kohtutäituriga teinud koostööd, et kohtutäitur saaks kinnisasja võimalikult täpselt hinnata. Kohtutäitur esitas päringud vaid isikutele, kes võlgnikule kuuluvaid kinnisasju valdavad või väidavad, et on nende valdamisega seotud. Kuivõrd täitemenetluse seadustik (TMS) annab võimaluse ka kirjaliku teabe nõudmiseks, siis palus kohtutäitur esitada kinnisasju koormavad võlaõiguslikud lepingud, mis on kinnisasja puudutavaks kirjalikuks teabeks. Nimetatud teabe alusel soovis kohtutäitur kindlaks teha asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, s.o mille alusel ning millistel tingimustel Osaühing Hexanor Haldus või kolmandad isikud avaldajale kuuluvaid kinnisasju valdavad ning neid igapäevaselt kasutavad.
7.Sissenõudja märkis, et kohtutäitur oli tegutsenud seaduslikult, mistõttu puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
8.OÜ Bravotex toetas avaldaja kaebust ning leidis, et kohtutäituri tegevus oli õigusvastane ning asjaosaliste (sealhulgas OÜ Bravotex) õigusi kahjustav.
Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis 26. aprilli 2016. a määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
10.Maakohtu põhjenduste kohaselt on TMS § 26 lg 1 järgi kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Puudub vaidlus, et kohtutäitur on võlgnikult küsinud täitemenetluseks vajalikku kirjalikku teavet ja määranud teabe esitamiseks tähtaja. Võlgnik ei ole kohtutäiturile teavet andnud. Kohtutäitur vajas andmeid, et saaks kinnisasja võimalikult täpselt hinnata ning on seda võlgnikule korduvalt selgitanud. Maakohus järeldas, et võlgnik oli asunud täitemenetluse läbiviimist takistama, kuna ei toonud esile ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei täitnud teabe esitamise kohustust.
11.Olukorras, kus kohtutäituril on kahtlus võlgniku koostöötahte osas või võlgnik ei ole nõutavat teavet esitanud, on tal võimalik küsida teavet ka kolmandatelt isikutelt. TMS § 26 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku suulise ja kirjaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole, sealhulgas nõuda andmeid võlgniku elu- või asukoha ning kontaktandmete kohta, kui on alust arvata, et kolmas isik sellist infot omab. Seadus ei piira kolmandate isikute ringi, kellelt teavet nõuda, st nad ei pea olema tingimata võlgnikuga otseselt seotud. Samuti ei sea seadus eeldust, millisel juhul võib teavet nõuda. Kohtu hinnangul tuleb lähtuda eelkõige sellest, kas kohtutäituri poolt nõutud informatsioon oli kohtutäituri poolt läbiviidavaks täitemenetluseks vajalik või mitte. Käesoleval juhul pidas kohtutäitur vajalikuks kinnistut koormavate võlaõiguslike üürilepingute kogumist, et oleks võimalik kinnistute väärtust õigesti hinnata. Kohtutäitur esitas päringud vaid isikutele, kes võlgnikule kuuluvaid kinnisasju valdasid või väitsid, et on nende valdamisega seotud. Seega on kolmandad isikud üldjuhul kohustatud andmeid esitama. Etteheiteid, et kohtutäitur oleks jätnud teabenõudmise vajalikkust selgitamata esile toodud ei ole. Sissenõudja õigustatud huvi nõude rahuldamisele kaalub üles üürnike võimalikud ebameeldivused, mis neile teabe nõudmisega väidetavalt on tekkinud. Määruskaebus
12.Avaldaja palus Harju Maakohtu 26. aprilli 2016. a määruse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
13.Avaldaja möönis, et kohtutäituril on seadusest tulenev õigus nõuda andmeid nii võlgnikult kui ka kolmandalt isikult, kuid selline teave peab olema täitemenetluseks vajalik. Kohtutäituril puudus vajadus küsida täitemenetluseks teavet Osaühingu Hexanor Haldus sõlmitud üürilepingute kohta.
14.Kohus leidis ekslikult, et avaldaja ei ole esitanud ühtegi objektiivset põhjust, miks ta ei ole teabe esitamise kohustust täitnud. Avaldaja teatas kohtutäiturile, et kohtutäituril puudub igasugune vajadus täitemenetluse tarbeks üürilepingute kohta infot küsida. Seega tõi avaldaja välja objektiivse põhjuse, miks ta ei ole kohtutäituri nõuet täitnud.
15.Seadusandja eesmärgiks on sätestada kohtutäiturile täpsed piirid teabe nõudmisel. Kolmandalt isikult saab nõuda üksnes võlgnikku puudutavat ja täitemenetluseks vajalikku teavet. Sealjuures peab teabe nõudmine kolmandalt isikult olema täitemenetluse läbiviimiseks vältimatult vajalik ja ei tohi põhjendamatult kahjustada võlgnikku ja teisi isikuid. Võlgniku põhjendamatu kahjustamine toimub ka siis, kui kohtutäitur küsib kolmandatelt isikutelt täitemenetluseks ebavajalikku infot, mis toob aga kaasa võlgniku huvide kahjustamise kolmandate isikute otsese või kaudse tegevuse kaudu.
16.Kohtutäitur on asunud teabe nõudmise õigust liialt laialt sisustamata, ületades sellega talle seadusest tuleneva pädevuse piire. Kohtutäitur oli sama teavet küsinud juba
Osaühingult Hexanor Haldus ja andnud viimasele teabenõudele vastamiseks tähtaja. Kuivõrd kohtutäituril oli võimalus saada teavet võlgnikuga lepingulistes suhetes olevalt Osaühingult Hexanor Haldus, oli täiendav Osaühingult Hexanor Haldus üürnike poole pöördumine ebavajalik ja õigusvastane. Seda olukorras, kus Osaühingu Hexanor Haldus teabenõudele vastamise tähtaeg ei olnud üürnike poole pöördumise ajal veel möödunud. Kohtutäitur tekitas teabenõudega üürnikes üksnes asjatut segadust ja ebakindlust ja kahjustas seeläbi ebaproportsionaalselt avaldaja huve, seades ohtu nii üürilepingute kehtivuse ja jätkamise kui ka operaatorlepingu jätkamise. Vastus määruskaebusele
17.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata ning menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Menetluse edasine käik
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituril oli kõnealusel juhul õigus pöörduda isikute poole, kes valdavad väidetavalt kinnistuid, millele on pööratud sissenõue. Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäituri õigus üürnikelt teabe nõudmiseks tuleneb TMS § 26 lg-st 2, mis sätestab, et kohtutäituril on õigus pöörduda täitemenetluseks vajaliku teabe saamiseks kolmanda isiku poole. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kuna avaldaja ega Osaühing Hexanor Haldus ei ole kohtutäiturile kinnistute väärtuse määramiseks vajalikku infot andnud, on täituri tegevus üürnikelt info küsimiseks olnud põhjendatud. Õige on maakohtu seisukoht, et sissenõudja huvi täitemenetluses kinnistutele õige hinna määramiseks kaalub üles võimalikud ebameeldivused, mida kohtutäituri pöördumine üürnike poole avaldajale väidetavalt kaasa võis tuua.
21.Avaldaja seisukoht, et kohtutäituri küsitud info ei ole kinnistute väärtuse hindamiseks vajalik, on vastuolus tema enda väitega, mille kohaselt seab täituri tegevus ohtu kinnistute suhtes sõlmitud üürilepingute kehtivuse ja sellega seoses üüritulu saamise. Üüritulu suurus mõjutab kahtlemata kinnistute väärtust ja seetõttu on selline teave kinnistute õige väärtuse määramiseks olulise tähtsusega.
22.Kaebuse väite osas, et kohtutäitur on küsinud üürnikelt teavet enne Osaühingule Hexanor Haldus teabe esitamiseks antud tähtaja möödumist, märgib ringkonnakohus, et täitur võis teha järelepärimise Osaühingule Hexanor Haldus ja tema üürnikele samaaegselt, kuna seadus ei sea TMS § 26 lg 2 mõttes kolmandaid isikuid info andmise kohustuse suhtes järjekorda.
23.Maakohtu määruse muutmata jätmise tõttu ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.