Avaldaja: Osaühing Hexanor (registrikood 11156277), esindaja vandeadvokaat Kristel Valk Puudutatud isik I: kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik II: AS SEB Pank (registrikood 10004252) Puudutatud isik III: OÜ Bravotex (registrikood 11607691)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 12.04.2016 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta osaühingu Hexanor 14.03.2016 kaebus rahuldamata.
7.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.14.03.2016 esitas osaühing Hexanor (avaldaja, võlgnik) Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 29.02.2016 otsuse peale täiteasjas nr 022/2010/10624 ning taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
2.Täiteasja nr 022/2010/10624 algatas kohtutäitur avaldaja suhtes sissenõudja AS SEB Pank avalduse ja täitedokumentideks olevate notariaalsete dokumentide nr 4221 ja 8782 alusel hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. 25.01.2016 koostas kohtutäitur kinnisasjade registriosa numbriga 62501 (Pae 80, Tallinn) ja 193101 (Punane 50 ja 52, Tallinn) arestimise aktid, milles märkis kinnisasjade hindadeks vastavalt 2 060 000 eurot ja 1 700 000 eurot.
3.06.02.2016 esitas võlgnik kohtutäiturile kaebuse, taotledes 25.01.2016 arestimise aktiga määratud kinnisasja alghinna tühistamist, kohtult eksperdi määramise taotlemist kinnisasja tegeliku hinna määramiseks ja kinnisasjale uue alghinna määramist, mis ei oleks madalam kui 4,2 miljonit eurot. Ühtlasi taotles võlgnik täitemenetluse peatamist kaebuse menetlemise ajaks. Kaebuse põhjenduste kohaselt määras kohtutäitur ekslikult kinnisasja hinna ligi kaks korda väiksemaks turuhinnast, arvestamata kinnisasja harilikku väärtust. Kohtutäitur on arvestanud Pindi Kinnisavara AS-i arvamusega, kuid selle arvamuse kohta andmed puuduvad. Võlgniku poole kohtutäitur seoses hinna määramisega ei pöördunud, mistõttu ei määratud kinnisasja hinda seaduses ettenähtud kokkuleppe alusel.
4.Kohtutäitur lahendas võlgniku kaebuse 29.02.2016 otsusega, millega otsustas esitada Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks ning jättis rahuldamata taotluse täitemenetluse peatamiseks. Otsuse kohaselt esitas kohtutäitur 12.02.2016 maakohtule taotluse eksperdi määramiseks kinnisasjade uue hindamise korraldamiseks. Kaebaja väited, et hinna määramisel ei ole arvestatud kinnisasja harilikku väärtust ning ei ole arvestatud kõiki olulisi asjaolusid, mistõttu on kinnisasja hind määratud põhjendamatult madalaks, on arusaamatud. Kohtutäitur on teinud kõik endast oleneva, et tagada kinnisvarahindajale võimalikult palju informatsiooni hinnatavatest objektidest, kuid kaebaja ei ole palutud informatsiooni väljastanud. Võlgniku taotlus täitemenetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtutäitur on esitanud maakohtule avalduse eksperdi määramiseks, ning kuni avalduse lahendamiseni ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasjade müügiga jätkata. Samuti on Harju Maakohus 13.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-46775 (OÜ Hexanor hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks) keelanud hagi tagamiseks kohtutäituril OÜ-le Hexanor kuuluva vara võõrandamise.
5.14.03.2016 maakohtule esitatud kaebuses kohtutäituri 29.02.2016 otsuse tühistamiseks taotles võlgnik kohustada kohtutäiturit tühistama kinnisasjade arestimisaktid ning jätkama võlgniku kaebuse menetlemist kuni on määratud kinnisasjade tegelik hind. Ühes kaebusega esitas võlgnik esialgse õiguskaitse taotluse, paludes kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse peatada. Avalduse kohaselt ei lahendanud kohtutäitur kaebuse esitaja kaebust sisuliselt, vaid tegi esimese toimingu kaebuse lahendamise suunas (ekspertiisi määramine). Kaebusega ei taotlenud kaebuse esitaja mitte üksnes eksperdi määramist, vaid kinnisasja hindamist selliselt,
et määratud hind oleks kooskõlas kinnisasja tegeliku väärtusega. Eksperdi poole pöördumine ei lahenda kaebuse esitaja kaebust ja selles märgitud taotlusi. Kohtutäitur oleks pidanud jätkama kaebuse menetlemist siis, kui on selged kinnisasja õiged hinnad. Peale ekspertiisiakti saamist tuleb määrata kinnisasjade asjakohane hind, võimaldades kaebuse esitajal osaleda toimingute tegemise juures. Seni, kuni hinnad ei ole määratud, on kohane täitemenetlus peatada. Puudutatud isikute seisukohad
6.AS SEB Pank märkis kohtule esitatud seisukohas, et võlgnik vaidlustas kohtutäituri poolt arestimisel määratud hinna ning kohtutäitur on pöördunud kohtu poole eksperdi määramiseks. Sellist õiguskaitsevahendit nagu kaebaja on taotlenud, seadus ette ei näe. Samuti puudub mistahes alus täitemenetluse peatamiseks, seni kuni määratakse uus hind.
7.Kohtutäitur palus vastuses kaebusele jätta võlgniku kaebus rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul ei esine kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ja kohtutäiturile esitatud kaebus on sisuliselt lahendatud. Esimese astme kohtu määrus
8.Maakohus rahuldas võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäituri 29.02.2016 otsuse. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda, rahuldades võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistes kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskuludena riigilõivu hüvitise summas 65 eurot ning õigusabikulude hüvitise summas 485 eurot. Eelnevalt rahuldas maakohus 16.03.2016 määrusega avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning peatas esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse täitemenetluse kaebuse lahendamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
9.Maakohtule esitatud kaebuses on avaldaja selgitanud, et avaldajale jääb kinnisasjade arestimise aktide põhjal selgusetuks, kuidas ja mille põhjal on kinnisasjade hind määratud. Avaldaja viitab TMS § 74 lg 3 sätestatule ja põhjendab, et kohtutäitur ei ole võlgniku poole seoses hinna määramisega pöördunud, mistõttu ei ole hinda seaduses ettenähtud kokkuleppe alusel määratud. Kohtutäitur on enda 28.03.2016 vastuses asunud seisukohale, et kaebaja väited, et tema poole ei ole pöördutud seoses kinnisasja hinnaga või teda ei ole läbiviidavast menetlusest teavitatud, ei vasta tõele (kohtutäitur viitab tsiviilasjale nr 2-16-678). TMS § 70 lg 1 sätestab, et vara üleskirjutamine toimub võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. TMS § 74 lg 1 sätestab, et asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Nimetatud sätte lg 3 kohaselt hinnatakse arestitud asjad võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel (mis viitab samuti üheselt sellele, et võlgnik tuleb asja arestimise juurde kutsuda ning anda talle võimalus asjale määratava hinna osas kaasa rääkida) ning lg 4 kohaselt kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. TMS § 74 lg 6 sätestab, et kui asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. TMS § 55 p 4 kohaselt on arestimine tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Kohtule esitatud vastustest ja nende lisadest ning täitetoimikutest ei nähtu, et avaldajat oleks teavitatud arestimisest või antud võimalus esitada seisukoht kinnisasja hinna määramise osas. Kinnisasja arestimise akti (tl 40-49) kohaselt ei viibinud võlgnik ega sissenõudja kinnisasja
arestimise toimingu juures. TMS § 74 lg 4 võimaldab kohtutäituril vara hinnata üksnes juhul, kui võlgnikku on teavitatud arestimisest ja võimalusest esitada seisukoht kinnisasja hinna määramise osas, kuid võlgnik ei ole viibinud kohal kinnisasja arestimisel ega avaldanud enda seisukohta või on viibinud kinnisasja arestimisel, kuid ei ole hinna määramise osas arvamust avaldanud. Pelgalt kohtutäituri väide 04.01.2016 otsuses täiteasjas nr 022/2010/10624, et võlgnik ei ole varasemalt teinud koostööd kinnisasja hindamiseks, ei tähenda, et kohtutäitur võiks jätta võlgniku kaasamata arestimise ja kinnisasja hinna määramise toimingutesse. Kohtutäitur ei ole järginud TMS-is ettenähtud regulatsiooni kinnisasja hinna määramisel, mistõttu on kohtutäituri tehtud täitetoimingud õigusvastased ja kaebus kuulub rahuldamisele.
10.06.02.2016 kaebuse resolutsioonis on avaldaja taotlenud järgmist: kaebus rahuldada; tühistada täitemenetluses 022/2010/10624 25.01.2016 jaanuari kinnisasja arestimise aktiga määratud kinnisasja alghind, taotleda kohtult eksperdi määramist kinnisasja tegeliku hinna määramiseks ja määrata kinnisasjale uus alghind, mis ei oleks madalam kui 4,2 miljonit eurot, peatada kaebuse menetlemise ajaks täitemenetlus nr 022/2010/10624. Kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja taotlenud kinnisasja hinna määramist vastavalt võlgniku ja sissenõudja kokkuleppele. Kuivõrd avaldaja on taotlenud uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist (vastavasisulise taotluse kohtule on kohtutäitur esitanud tsiviilasjas nr 2-16-2352), puudub vajadus kohustada kohtutäiturit võlgniku 06.02.2016 kaebust uuesti läbi vaatama.
11.Avaldaja on seisukohal, et eksperdi poole pöördumine on vaid üks menetluslik etapp kaebuse lahendamise suunas, kuid täitur peab igal juhul lahendama kaebuse taotlused ka kinnisasja hinna suuruse osas. Avaldaja selgitab, et kaebusega ei taotlenud kaebuse esitaja mitte üksnes eksperdi määramist, vaid kinnisasja hindamist selliselt, et määratud hind oleks kooskõlas kinnisasja tegeliku väärtusega. TMS § 74 lg 7 kohaselt võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Nimetatud sätte lg 8 kohaselt taotleb hinna vaidlustamise korral kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Asjas puudub vaidlus asjaolus, et kohtutäitur on taotlenud kohtult uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist ja sellest võlgnikku teavitanud. TMS-i sätetest ei tulene hinna vaidlustamise korral kohtutäituri õigust või kohustust kinnisasja uuesti hindamiseks, arestimise akti tühistamiseks ja uue akti koostamiseks. Kohtutäitur on toiminud avaldaja kaebuse lahendamisel kooskõlas TMS § 74 lg-tes 7 ja 8 sätestatuga.
12.Põhjendatud ei ole ka avaldaja seisukoht, et seni, kuni hinnad ei ole määratud, on kohane täitemenetlus peatada. Täitemenetluse peatamine kaebuse menetlemisel on kohtutäituri õigus, mitte kohustus. Kuivõrd tsiviilasja nr 2-13-46775 menetluses kohaldatud hagi tagamise abinõu välistab kinnisasjade realiseerimise, siis kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist ei esine.
13.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 31 jäävad kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda. Kõigi ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 172 lg-test 1, 7 ning 10 kohtutäituri kanda. Kohtutäiturilt tuleb välja mõista võlgniku kasuks lepingulise esindaja kulud summas 485 eurot ja riigilõivu hüvitis summas 65 eurot.
Võlgniku määruskaebus
14.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada resolutsiooni p 1 osas ning teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 29.02.2016 otsus ning kohustada kohtutäiturit võlgniku 06.02.2016 kaebust uuesti läbi vaatama, menetluskulud jätta kohtutäituri kanda.
15.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab võlgnik maakohtu määruse osas, millega kohus jättis lahendamata kaebuse esitaja taotluse kohustada kohtutäiturit tühistama kinnisasjade arestimise aktid ja jätkata kaebuse esitaja kaebuse menetlemist, kuni on määratud kinnisasjade tegelik hind. Maakohus ei lahendanud ka kaebuse esitaja taotlust kohustada kohtutäiturit vaatama kaebuse esitaja kaebused uuesti läbi. Kohtumäärusega tühistas kohus kohtutäituri 29.02.2016 otsuse, samal ajal ei ole kohtutäituril aga kohustust kaebuse esitaja kaebusi uuesti läbi vaadata.
16.TMS § 74 lg 3 sätestab, et arestitud asju hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel. Kaebuse esitaja on asjaomasele sättele viidanud nii kohtutäiturile esitatud kaebuses kui ka kohtule esitatud kaebuses. Seega on ekslik kaevatavas kohtumääruses toodud seisukoht, mille järgi kohtueelses menetluses ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja taotlenud kinnisasja hinna määramist vastavalt võlgniku ja sissenõudja kokkuleppele. Kaebuse esitaja on selgesõnaliselt viidanud sellele, et kaebuse esitajal ei võimaldatud asjaomast kokkulepet sõlmida ning kohtutäitur ei selgitanud eelnevalt välja kokkuleppe sõlmimise võimalusi. Kaebuse esitaja on rõhutanud ka seda, et kohtutäitur ei ole lahendanud kaebuse esitaja kaebust, vaid on teinud üksnes esimese toimingu kaebuse lahendamise suunas. Kohtumäärusega oleks kaebus tulnud lahendada selliselt, et kohus oleks pidanud kohustama kohtutäiturit arestimise akte tühistama ja vaatama uuesti läbi kaebuse esitaja kaebused. Ainuüksi kohtutäituri kaevatava otsuse tühistamisega ei ole võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Kohtutäitur võib teha samasisulise otsuse uuesti. Maakohus on vaidlustatud määruses ekslikult märkinud, et kuivõrd avaldaja on taotlenud uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist (vastavasisulise taotluse kohtule on kohtutäitur esitanud tsiviilasjas 2-16-2352), siis puudub vajadus kohustada kohtutäiturit uuesti võlgniku kaebust läbi vaatama. Kinnisasja hindamiseks eksperdi määramine ei kõrvalda kinnisasjade arestimisel ning kinnisasjade hinna määramisel kohtutäituri poolt tehtud minetusi. Kohtutäiturit tuleb kohustada vaatama kaebuse esitaja 06.02.2016 kaebus uuesti läbi, mille tulemusena tuleks vaidlustatud täitetoimingud (vara üleskirjutamine ja arestimine) uuesti läbi viia. Kaebuse esitajat ei ole arestimise juurde kaasatud, vara üleskirjutamine toimus võlgniku juuresolekuta, millega eirati TMS § 70 lg 1. Arestitud asja ei hinnatud võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel, millega rikuti TMS § 74 lg 3 ja millega välistati TMS § 74 lg-s 4 nimetatud kokkuleppe saavutamine. Kohtutäituri määruskaebus
17.Kohtutäitur palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas võlgniku kaebuse ning osas, millega kohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda, ning teha uus määrus, millega jätta võlgniku kaebus rahuldamata ning menetluskulud võlgniku kanda.
18.Maakohtu hinnangul ei ole kohtutäitur järginud seaduses ettenähtud regulatsiooni kinnisasja hinna määramisel, mistõttu on kohtutäituri tehtud täitetoimingud õigusvastased. Samas ei ole maakohus selgitanud, milles väljendub see, et võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja milliste võlgniku subjektiivsete õiguste rikkumise kinnisasjade arestimine praegusel juhul kaasa tõi.
Maakohus on lahendi tegemisel kohaldanud valesti TMS §-des 10, 64, 70, 74, 75, 142-145, menetlusosaliste poolt antud selgitusi ja varasemat kohtupraktikat ning jõudnud seetõttu ekslikele järeldustele. Antud juhul ei ole kohtutäituri poolt arestimise akti koostamise aja teatamata jätmine selline rikkumine, mis tooks kaasa kohtutäituri otsuse või arestimise akti tühistamise. Menetlusosaliste kaasamine on kindlasti oluline, kuid samas peab olema ka täidetud proportsionaalsuse põhimõte ning täitemenetluse läbiviimisel tuleb arvestada ka seadusandja poolt kohtutäiturile antud diskretsiooniga ning võimalustega. Võlgniku ning sissenõudja õiguste kaitse ei saa minna nii kaugele, et muutuks sisuliselt võimatuks nõude efektiivne rahuldamine. Maakohus on jätnud arvestamata kohtutäituri poolt 06.10.2015 menetlusosalistele saadetud teate, milles on kohtutäitur selgesõnaliselt viidanud asjaolule, et võlgnikule kuuluvate kinnisasjade ülevaatamine toimub 12.10.2015 ja kohtutäitur ootab menetlusosalistelt arvamust kinnisasjade hindade osas hiljemalt vara ülevaatamise päevaks. Nimetatud teates olid märgitud kõik menetlusosaliste peamised õigused, mis on seotud vara arestimisega, sh hinna määramisega seotud asjaolud. Kuivõrd võlgniku lepinguline esindaja Janno Kuusk võttis kohtutäituriga ühendust ning palus aja muutmist, siis puudub alus eeldada, et võlgnikule ei olnud käesoleval juhul tagatud kaasamine kinnisasja arestimise või hinna määramise toimingutesse või võlgnikule ei olnud tagatud võimalus hinna osas sissenõudjaga kokku leppida. Lisaks esitas kohtutäitur pärast vara ülevaatamist korduvalt menetlusosalistele päringuid hindamiseks vajalike dokumentide väljastamiseks. Oma ettepanekuid vara arestimise hinna osas võlgnik kohtutäiturile ega sissenõudjale ei esitanud. Ekslik on maakohtu seisukoht, et TMS § 74 lg 4 võimaldab kohtutäituril vara hinnata üksnes juhul, kui võlgnikku on teavitatud arestimise kavatsusest ja võimalusest esitada seisukoht kinnisasja hinna määramise osas. Antud lähenemine tähendaks sisuliselt seda, et kohtutäitur peab võlgnikule sellekohase teate isiklikult kätte toimetama. Sellise dokumendi koostamist ega kättetoimetamist seadus ei nõua ning on vastuolus ka menetlusökonoomia põhimõttega, kuna võib täitemenetluse läbiviimist põhjendamatult pikendada. TMS § 74 ei saa nii kitsalt tõlgendada ning seaduses on hinna määramiseks sätestatud erinevad alternatiivid. Maakohtu järeldus, et võlgniku teavitamata jätmine vara arestimise kavatsusest on oluline rikkumine TMS § 55 mõttes, mis peaks tooma kaasa arestimise tühisuse, ei ole põhjendatud. Täitemenetluse seadustik ei sätesta kohtutäituri kohustust ilmtingimata teavitada menetlusosalisi eelseisvast vara arestimisest või muudest läbiviidavatest täitetoimingutest. Pärast täitmisteate kättetoimetamist ja vabatahtliku täitmise tähtaja möödumist ei ole kohtutäituril mingit takistust võlgniku vara arestimiseks. Täitetoimingute läbiviimine täitemenetluses ei eelda võlgniku korduvat hoiatamist või eelnevat teavitamist täitetoimingute läbiviimise kohta, sest võlgnikule oli juba antud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg, mis on möödunud (TlnRK 22.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3697). Maakohus ei ole näidanud, millise võlgniku subjektiivse õiguse rikkumise tõi endaga kaasa asjaolu, et võlgnik ei osalenud arestimise aktide koostamise juures või millise oma õiguse kahjustamist oleks võlgnik saanud vältida arestimise juures viibides. Arestimise akti võlgnikule kättetoimetamise kohustus kaitseb võlgniku huve, kuivõrd arestimise akti kättesaamisel on võlgnikul võimalus esitada sisulised vastuväited arestimisele, sh vaidlustada kohtutäituri poolt arestimisel määratud hinda. Käesoleval juhul on võlgnik enda õigust ka kasutanud ning sisuliselt ainukene etteheide arestimisele on kohtutäituri poolt määratud hind.
Maakohtu järeldus, et arestimise kavatsusest tuleb mõlemat osapoolt teavitada ja arestimise kavatsuse kohta teade menetlusosalistele eelnevalt kätte toimetada, seab kahtluse alla kogu efektiivse täitemenetluse läbiviimise ja arestimise regulatsiooni, kuna vara oleks arestimise ajaks ära peidetud (TMS § 75 tuleb kohaldada ka vallasvara arestimisel). Vastused määruskaebustele
19.Kohtutäitur palub jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata.
20.Võlgnik palub jätta kohtutäituri määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
21.Maakohus jättis kaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab võlgniku maakohtule esitatud kaebuse kohtutäituri 29.02.2016 otsuse peale rahuldamata.
23.Ringkonnakohus lahendab esmalt kohtutäituri määruskaebuse. Kohtutäitur palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäituri 29.02.2016 otsuse. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus kuulub vaidlustatud osas tühistamisele määruskaebuse põhjendustest olenemata. Vastavalt TMS § 218 lg 1 vaatab maakohus läbi kaebusi TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuste peale. Nimetatud sättest tuleneb, et maakohus saab lahendada kaebuse esitaja neid taotlusi ja nendel asjaoludel, millised kaebuse esitaja esitas kohtutäiturile esitatud kaebuses. Võlgnik esitas 06.02.2016 kohtutäiturile vandeadvokaadi poolt koostatud kaebuse kohtutäituri määratud kinnisasja hinna vaidlustamiseks, esitades kaebuse resolutsioonis kohtutäiturile taotlused tühistada 25.01.2016 arestimisaktiga määratud kinnisasja alghind, taotleda kohtult eksperdi määramist kinnisasja tegeliku hinna määramiseks ja määrata kinnisasjale uus alghind, mis ei ole madalam kui 4,2 miljonit eurot. Kaebuse põhjenduses punktis 1.7 on kaebuse esitaja allajoonitult rõhutanud, et kohtutäituril tuleb kaebuse lahendamiseks viivitamatult taotleda kohtult eksperdi määramist (TMS § 74 lg 8) ja muuta kinnisasja hinda vastavalt selle tegelikule turuväärtusele. Seega pidi kohtutäitur võlgniku 06.02.2016 kaebust läbi vaadates võtma seisukoha, kas taotlus pöörduda kohtu poole eksperdi määramiseks on põhjendatud. 29.02.2016 otsusega kohtutäitur rahuldas võlgniku taotluse eksperdi määramiseks kohtu poole pöördumiseks. Ringkonnakohus leiab, et vastava otsuse tegemisega lahendas kohtutäitur võlgniku kaebuse terviklikult ning tegi võlgniku taotluse osas rahuldava otsuse. Asjaolu, et võlgnik taotles kaebuses lisaks ka 25.01.2016 arestimisaktiga määratud kinnisasja alghinna tühistamist ja kinnisasjale uue alghinna määramist, mis ei oleks madalam kui 4,2 miljonit eurot, ei anna alust teistsugusele seisukohale asumiseks, kuivõrd täitemenetluse seadustikus sätestatud kohtutäituri poolt määratud hinna vaidlustamise regulatsioon ei näe ette lisaks eksperdi määramise taotlemisele võimalust taotleda ka varasemalt määratud alghinna tühistamist ning konkreetse, võlgnikule sobiva hinna määramist.
Ringkonnakohus leiab, et ka asjaolu, et võlgnik on oma 06.02.2016 kohtutäiturile esitatud kaebust põhjendades märkinud, et kaebuse esitajale jääb selgusetuks, kuidas ja mille põhjal on kinnisasja hind määratud, võlgniku poole ei ole kohtutäitur seoses hinna määramisega pöördunud, mistõttu ei ole hinda seaduses ettenähtud kokkuleppe alusel määratud (kaebuse p 1.4), ei anna alust asuda seisukohale, et kohtutäitur oleks jätnud kaebuse esitaja mõne nõude lahendamata või rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd võlgnik ei esitanud kaebuses kohtutäiturile taotlust võimaldada määrata kinnisasja hind kokkuleppel, vaid nõudis kohtutäiturilt eksperdi määramiseks viivitamatult kohtu poole pöördumist, siis ei ole käesoleval juhul võlgniku poolt kaebuse põhjenduses märgitu käsitatav kaebuse nõudena. Ringkonnakohus märgib lisaks, et kaebuse p-s 1.4 võlgniku poolt märgitu iseseisva nõudena käsitlemine (ka nt nõudena tuvastada hinna määramisel kohtutäituri tegevuse õigusvastasus) ja selle lahendamine tooks kaasa menetlusliku vastuolu, kus võlgniku ühe taotluse rahuldamiseks on kinnisasja uueks hindamise korraldamiseks otsustatud taotleda kohtult eksperdi määramist, mis eeldab kohtutäituri poolt eelnevat hinna määramist, ning samas võlgniku teise taotluse rahuldamiseks kohus tunnistaks kohtutäituri tegevuse hinna määramisel õigusvastaseks. Lisaks sellele oleks see ka vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega, kuna juhul kui kohtutäitur otsustab TMS § 74 lg 8 alusel taotleda uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult, siis kaotab arestimisaktis märgitud kohtutäituri määratud alghind niikuinii oma tähenduse. Eeltoodust järelduvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtul ei olnud alust kohtutäituri 29.02.2016 otsuse tühistamiseks, kuna võlgniku 06.02.2016 kaebuses esitatud väited ja taotlused seda ei eelda. Võlgniku kaebust ei saa tõlgendada kaebusena kohtutäituri tegevuse hinna määramisel õigusvastaseks tunnistamiseks ja/või hinna kokkuleppel määramise võimaldamiseks. Seega ei pidanud kohtutäitur ega maakohus otsustama selle üle, kas kohtutäitur rikkus hinna määramise korda ja sellele vastavalt kaebust lahendama. Kuna kohtutäitur 29.02.2016 otsusega otsustas esitada maakohtule taotluse eksperdi määramiseks, siis sisuliselt on sellega võlgniku 06.02.2016 kaebus rahuldatud.
24.Järgnevalt lahendab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse. Esitatud määruskaebuses heidab võlgnik maakohtule ette, et maakohus on jätnud lahendamata tema taotluse kohustada kohtutäiturit tühistama arestimisaktid ja jätkama kaebuse menetlemist kuni on määratud kinnisasja tegelik hind. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku etteheide maakohtule ei ole põhjendatud, sest maakohus ei pidanudki nimetatud taotlusi lahendama. Vastavalt TMS § 218 lg 1 vaatab maakohus läbi kaebusi TMS § 217 lg 1 alusel kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuste peale. Kuivõrd kohtutäiturile esitatud kaebuses ei ole võlgnik taotlenud arestimisaktide tühistamist, ei olnud maakohtul ka alust kaebuse esitaja vastavasisulist taotlust lahendada. Kaebuse esitaja viited kohtutäituri poolt TMS § 74 lg 3 järgimata jätmisele ei anna ringkonnakohtu arvates alust teistsugusele seisukohale asumiseks, kuivõrd arestimise ja/või arestimisakti õiguspärasus ei ole seotud arestimisaktis märgitud asja hinna määramise õiguspärasusega. Asja hinna määramise korra võimalik rikkumine ei too automaatselt kaasa arestimisakti tühistamist, kuna asja arestimine teenib lisaks asja realiseerimise eesmärgile ka asja säilimise eesmärki täitemenetluses selle realiseerimise kindlustamiseks. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et täitemenetluse osalised saavad hinna määramist TMS § 74 lg 7 alusel eraldi vaidlustada kaebuse esitamisega TMS § 217 sätestatud korras, mida võlgnik ongi käesolevas asjas teinud ja taotlenud kohtutäiturilt TMS § 74 lg 8 alusel kohtule taotluse esitamist uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramiseks. Seetõttu ei ole võlgniku
viiteid TMS § 74 lg 3 väidetavale rikkumisele kohtutäituri poolt võimalik tõlgendada taotlusena arestimisaktide tühistamiseks. Lisaks on võlgnik määruskaebuses märkinud, et maakohus küll rahuldas võlgniku kaebuse ja tühistas kohtutäituri otsuse, kuid jättis kohtutäituri kohustamata võlgniku kaebust uuesti läbi vaatama. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus võlgniku kaebuse rahuldas ja kohtutäituri otsuse tühistas, siis ei ole alust kohustada kohtutäiturit võlgniku 06.02.2016 kaebust uuesti läbi vaatama. Lähtudes eeltoodust jätab ringkonnakohus võlgniku määruskaebuse rahuldamata.
25.Lisaks eksperdi määramisele taotles võlgnik kohtutäiturile esitatud kaebuses ka täitemenetluse peatamist. Kuivõrd kummaski ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei ole kohtutäituri poolt täitemenetluse peatamise küsimuse osas maakohtu määrust vaidlustatud, siis ringkonnakohus täitemenetluse peatamise küsimust ei käsitle.
26.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab kohtutäituri määruskaebuse ja tühistab maakohtu määruse, muudab ringkonnakohus ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust, jättes menetluskulud võlgniku kanda. Samuti jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud võlgniku kanda.
27.Järgnevalt määrab ringkonnakohus kindlaks võlgnikult kohtutäituri väljamõistetavate menetluskulude hüvitise põhjendatud ja vajaliku suuruse.
kasuks
Kohtutäitur ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja ei esitanud, põhjendades 13.09.2016 kirjas selle esitamata jätmist asjaoluga, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on kohtutäitur tasunud 28.04.2016 määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kohtutäituri poolt määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tuleb hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada (TsMS § 172 lg 10) ning nimetatud riigilõiv kuulub võlgniku poolt kohtutäiturile hüvitamisele. Muid kohtutäituri kindlaksmääratavaid menetluskulusid maakohtu ega ringkonnakohtu menetluses tsiviilasja materjalide põhjal ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlgnikult kohtutäituri kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele 15 eurot riigilõivu kulude katteks.
28.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja jätab võlgniku avalduse rahuldamata, tuleb tühistada ka maakohtu 16.03.2016 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu täitemenetluse peatamine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.