Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Tsiviilasja hind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025 2-24-142969 AS Ühisteenused hagi T.L.-i vastu parkimiskorralduse rikkumisest tuleneva leppetrahvi 40 euro, viivise 13,14 euro, sissenõudmiskulu 20 euro ja tasumata põhivõlalt alates hagiavaldusest kuni põhinõude täieliku tasumiseni seadusjärgse viivise väljamõistmiseks hagimenetlus lihtmenetlusena 77,60 eurot Kadi Karting AS Ühisteenused (registrikood: 11052490; asukoht: Endla 15, Tallinn) Ahto Järvela (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: XXX) T.L. (isikukood: XXX; registrijärgne xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vxxxxxxxx e-post:)
elukoht:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt T.L.-ilt hageja AS Ühisteenused kasuks leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 13,75 eurot ja viivis tasumata põhinõudelt (40 eurot) alates 11.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud T.L.-i kanda.
4.Mõista kostjalt T.L.-ilt hageja AS Ühisteenused kasuks menetluskulud 280 eurot, (s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja põhjendatud kulu 160 eurot).
5.Mõista kostjalt T.L.-ilt hageja AS Ühisteenused kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 3500 eurot ning koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on kohus lahendanud asja TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, 1
kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks. See ei välista samas edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).
ASJAOLUD
1.Kohus võib lihtmenetlusotsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 444 lg 1). Seega piirdub kohus käesolevalt üksnes olulisemate väidete ja asjaolude väljatoomisega.
2.Hageja esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 79,53 euro saamiseks. Kohus tegi 27.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.12.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik esitas 16.12.2024 nõudele vastuväite, mistõttu anti nõue üle hagimenetluses jätkamiseks Tartu Maakohtule.
3.Hageja esitas 20.01.2025 hagiavalduse (dtl 23-28), milles palub kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevus 40 eurot, viivis 13,14 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt (40 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hageja kasuks.
4.Hagiavaldusest tulenevalt parkis kostja sõiduautot AS Ühisteenused poolt hallatavas eraparklas, rikkudes parkimiskorralduse nõudeid, mille eest määrati talle leppetrahv summas 40 eurot (dtl 29). AS Ühisteenused korraldab parkimist ja teostab kontrolli vastavalt maaomanikuga sõlmitud lepingule. Parkimistingimused on märgitud infotahvlitel parkla sissesõidul ja parklas sees, kus on sätestatud, et rikkumise korral võib määrata leppetrahvi kuni 57 eurot. Kostja ei täitnud parkimistingimusi ja on jätnud määratud trahvi tasumata.
Kohus võttis hagiavalduse 23.01.2025 menetlusse ning määras kostjale vastamiseks tähtaja.
6.Kostja esitas 10.02.2025 vastuse (dtl 50-67), milles avaldab, et sai Pärnu Maakohtult teate, et talle on määratud leppetrahv 40 eurot, kuid ta ei olnud sellest varem teadlik. Ta parkis 17.11. 2021 Kaitseväe suuniste järgi vabale kohale, kus polnud viiteid tasulisele parkimisele. Ilmastikutingimused olid halvad, nähtavus piiratud ning parklas polnud selgelt eristatavat piiri tasulise ala jaoks. Pärast nädalast õppust OKAS naasis ta 25. novembril oma sõiduki juurde, kuid trahviteadet ei olnud auto klaasipuhastaja vahel. Kostja väidab, et tal ei olnud võimalust parkimisreegleid rikkuda, kuna ta ei sõitnud tasulise parkla sissepääsu kaudu ega näinud vastavaid märke. Tema seisukohta toetavad ka hageja lisatud fotod, mis näitavad, et auto oli pargitud teisiti kui ülejäänud sõidukid, mis kinnitab, et ta tuli Kaitseväe territooriumi poolt. Google Street View ajaloost on näha, et varem oli selles kohas hoone, hiljem müür, kuid praegu on seal avatud ala, mida autod liikumiseks kasutavad. Lisaks on kostja kontaktandmed olnud muutumatud, kuid trahviteade jõudis temani alles ligi kolm aastat hiljem, mis viitab hageja poolsele pahatahtlikule viivitamisele. Kostja peab nõuet alusetuks, kuna leppetrahvi eelduseks on lepinguline suhe, mida ta ei saanud sõlmida teadmata, et parkimine oli tasuline. Seetõttu nõuab ta trahvinõude tühistamist ja on valmis asja kohtus vaidlustama. 2
7.Hageja 25.02.2025 esitatud väitel sisenes kostjale kuuluv sõiduk parkimisalale, mida reguleerib hageja ning kostja oleks pidanud piisava hoolsusega märkama parkimistingimusi kajastavaid silte (dtl 92-95). Parkija kohustus on veenduda, kas võõral territooriumil tuleb parkimise eest tasuda või kas tasuta parkimise korral on vaja luba või parkimiskella. Hageja rõhutab, et parkla ametlikul sissesõidul olid nähtavad ja selgelt eristatavad parkimistingimuste märgid. Kostja kasutas parklasse sisenemiseks mitteametlikku teed, mistõttu ta ei märganud infot tasulise parkimise kohta. Siiski ei vabasta see teda vastutusest, kuna parkimistingimuste järgimine on iga parkija kohustus. Ka juhul, kui kostja ei sisenenud parklasse ettenähtud tee kaudu, pidanuks ta enne sõiduki parkimist veenduma, kas tegemist on tasulise alaga ja järgima kehtivaid reegleid. Seega vastutab kostja parkimisreeglite rikkumise eest. Hageja märgib, et Riigikohus on varasemalt leidnud, et leppetrahviteate paigutamine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks. Hageja esitatud tõendite põhjal oli leppetrahviteade asetatud kostja auto kojamehe vahele, mistõttu tuleb seda pidada kätte saaduks. Lisaks on hageja esitanud kostjale meeldetuletuskirju, millest esimene saadeti 06.04.2022 kostja rahvastikuregistri aadressile (dtl 39). Seetõttu ei vasta tõele kostja väide, et hageja ei olnud temaga enne kohtusse pöördumist ühendust võtnud. Menetluskulude osas ei nõustu hageja kostja taotlusega jätta kulud hageja kanda. Hageja leiab, et tema menetluskulud on põhjendatud ja need tuleb välja mõista kostjalt.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuna tsiviilasja menetleti lihtmenetluses piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 444 lg 2 alusel.
9.Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1 kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
11.Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14).
12.Hageja esitatud foto infotahvlist, mis sisaldab parkimislepingu tingimusi, tõendab, et hageja hallatava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis teavitab sisenejaid tasulisest parkimisalast (dtl 93). Kohus on tuvastanud ning poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxxxx vastutav kasutaja parkimistrahvi tegemise ajal, s.o 18.11.2021. Samuti on tsiviilasja materjalide (dtl 30-32) põhjal tuvastatud, et kostja sõiduk parkis parkimisalal aadressil Puiestee tn 112a. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud.
13.Poolte erimeelsused seisnevad selles, kas poolte vahel on sõlmitud parkimisleping, kas kostja oli teadlik tasulise parkimise tingimustest ning kas ta on parkimislepingu tingimusi rikkunud.
14.Kostja märkis, et kui ta naasis auto juurde, ei olnud klaasipuhastaja vahele asetatud leppetrahvi ega viidet tasulisele parkimisele. Ta lisas, et saabus parkimiskohale mööda teist teed, kus tasulise 3
parkimise kohta puudusid märgised. Riigikohus on lahendis nr 2-17-117146, p 12 leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. TsÜS § 70 sätestab, et kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega, isegi kui see läheb edastamisel kaotsi ja see tegelikult kostjani ei jõua. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Käesolevas asjas ei ole kostja erandlikele asjaoludele tuginenud. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõiduki äratuntavalt ning märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha (vt RKTKo nr 2-15-3430, p 18). Fotode tegemise kuupäev ei ole määrav ning ei pea kajastama samaaegselt nii parkimistingimusi kui ka väidetavalt reegleid rikkunud sõidukit. Leppetrahvi kohta esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvi kviitung on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele niiskuse kaitseks kilekotti pakendatult (dtl 32), seega saab asuda seisukohale, et kostja on leppetrahvi kätte saanud selle tegemise kuupäeval. Järelikult on kostjat teavitatud leppetrahvist viivitamatult.
15.Kohus leiab, et parkimistingimuste järgimine on parkija kohustus sõltumata ilmastikutingimustest või sellest, millisest sissesõidust ta parklasse sisenes. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli Puiestee tn 112a territooriumil maaomanikuga sõlmitud lepingu alusel ning on tõendanud, et parkimisala on tähistatud ning tingimused on infotahvlitel parklas nähtavad (dtl 93). Kuigi kostja väidab, et ta sisenes parklasse Kaitseväe suuniste järgi küljelt, kus parkimisreeglite infot ei olnud ning ilmastikutingimused olid halvad, ei vabasta see teda kohustusest veenduda kehtivates tingimustes. Kostjal lasub hoolsuskohustus kontrollida, millised reeglid kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal parkides.
16.Hageja väljastas kostjale leppetrahvi 18.11.2021, mille tasumise tähtaeg oli 03.12.2021. Seega muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks alates 04.12.2021. VÕS § 82 lg 7 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasuda on sissenõutavaks muutunud. Leppetrahvinõude kohaselt tuli makse sooritada 14 päeva jooksul. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on võlgnikuna rikkunud oma raha maksmise kohustust. Kostjal oli kohustus tasuda leppetrahv summas 40 eurot, mida ta ei ole täitnud. Raha maksmise kohustuse rikkumise puhul on rikkumise vabandatavus üldjuhul välistatud, mistõttu ei esine vastutust välistavaid asjaolusid. Seetõttu on kostjal kohustus tasuda hagejale 40 eurot leppetrahvi.
17.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise arvestus alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras on vastavuses seadusega.
18.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4
Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
19.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi viivis perioodi 04.12.2021 kuni 10.03.2025 eest moodustab 13,75 eurot (kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee ).
20.Kohus leiab, et hageja poolt nõutud sissenõudmiskulud on põhjendatud. Need kulud ei oleks tekkinud, kui kostja oleks täitnud oma lepingulise kohustuse. Enne kohtusse pöördumist saatis hageja kostjale võlateatised 06.04.2022 ja 12.12.2023, mille kulud jäävad VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatud piirmääradesse. Kostjale saadetud teatised edastati tema rahvastikuregistri järgsesse elukohta (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn). Kostja on oma vastuses hagiavaldusele kinnitanud, et tema kontaktandmed ei ole aastate jooksul muutunud. TsÜS § 69 kohaselt loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elukohta ja tal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal puudus reaalne võimalus võlateatistega tutvuda, loeb kohus sissenõudmiskulud summas 20 eurot õigustatuks.
21.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahv summas 40 eurot, sissenõudekulud 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 13,75 eurot ja viivis põhinõudelt summas 40 eurot alates 11.03.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
23.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
24.Hageja palub menetluskulude nimekirja kohaselt kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku 458 eurot, s.o riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulu 2 tunni eest summas 338 eurot.
25.Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 484 2 järgi maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kuluks on seega 20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
26.Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud käesolevas tsiviilasjas eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega ning kostja vastustele seisukoha koostamisele. Tegemist on hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et hageja ajakulu 2 tundi on põhjendatud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 219-110078 (p 19) märgitakse, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem 5
põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab hageja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta)
27.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 280 euro ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 280 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Hageja on vastava taotluse kohtule hagiavalduses esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (280 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.