Jätta rahuldamata hageja XXXX OÜ hagi kostja XXXX vastu põhinõudes 3 975,25 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 242,69 eurot ning edasiulatuva viivise nõudes. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja XXXX OÜ kanda.
2.Mõista hagejalt XXXX OÜ (registrikood XXXX) kostja XXXX (registrikood XXXX) kasuks menetluskuludena välja kostja lepingulise esindaja kulud 4155 (neli tuhat ükssada viiskümmend viis) eurot.
Mõista hagejalt XXXX OÜ (registrikood XXXX) kostja XXXX (registrikood XXXX) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 4155 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja 4217,94 eurot, millest 3975,25 eurot oli põhinõue ning ülejäänu sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 4. juulil 2013 ajalehtedes „XXXX“ ja „XXXX“ kommentaari, mille kohaselt „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad“. Hageja leidis, et „seotud isikud“ on määratlemata õigusmõiste, mis hõlmab üldjuhul osaühingu juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid. Hagejal on selliseid isikuid kaks ja nendeks on XXXX ning XXXX. Hagejale, XXXXile ning XXXXile rahapesus kahtlustusi ei esitatud, mis oli kostjale teada kohtuasja nr 2-10-8380 materjalidest. Kostja avaldatud faktiväide ei vastanud tõele. Faktiväite esitamise kontekst ja viis andsid XXXXist ning XXXXist tugeva negatiivse väärtushinnangu, milleks puudus alus.
3.XXXX ning XXXX said kahju tekitamisest teada selle tekitamise päeval 4. juulil 2013. Kummalegi tekitatud mittevaralise kahju suurus on 6 000 eurot, kokku 12 000 eurot. 11. novembril 2014 loovutasid nad oma nõude hagejale, kes tasaarvestas selle kostja nõudega hageja vastu summas 11 024,75 eurot. Järgi jäänud ehk kostja poolt tasumata nõue on 975,25 eurot.
4.8. juunil 2015 sai XXXX teada, et 24. mail 2012 esitas kostja Finantsinspektsioonile saadetud kirjas väite “XXXX OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad”. Antud väide puudutas XXXXit ega vastanud tõele. Sellega tekitati XXXXile mittevaralist kahju 3 000 eurot. Antud kahju nõue loovutatud hagejale 5. augustil 2015.
5.Hageja leidis, et ta on mittevaralise kahju nõude aluseks olevad asjaolud välja toonud. Kahju hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka seda, et avaldatava asjaolu tegelikkusele mittevastavus oli kostjale hästi teada. Järelikult tegutses kostja tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil. Hageja ja temaga seotud isikud on tegelenud finantsteenustega, mis eeldab hea ärimaine olemasolu. Isiku ärimainet hindab Finantsinspektsioon, mistõttu oli Finantsinspektsiooni silmis maine kahjustamine on kannatanutele eriti riivav. Seetõttu on hageja soovitud kahju hüvitiste suurused õigustatud.
6.Lisaks kahju hüvitisele soovis hageja saada kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Nõude summa 975,25 puhul oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 177,85 eurot. Nõude summa 3000 eurot osas oli see hagi esitamise ajaks 64,84 eurot. Seega on hageja nõue kokku 975,25 eurot + 177,85 eurot + 3000 eurot + 64,84 eurot = 4217,94 eurot.
7.Hagiavalduse täienduses 28.09.2015 leidis hageja, et VÕS § 166 lg 1 ja TMS § 112 ei keela loovutada mittevaralise kahju hüvitise nõuet. Kuna XXXX ning XXXX on hageja osanikud, saavad nad hagi rahuldamise korral kasu kas dividendide või osa väärtuse suurenemise näol. Seega esineb majanduslik samaväärne vastusooritus VÕS § 166 lg 1 viimase lause mõttes. Samuti märkis hageja, et hagiavalduse esitamise päevaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 242,69 eurot.
8.Hagi nõude õiguslik alus on VÕS § 1046, VÕS § 1047, IKS § 10 lg 1. Kostja töötles XXXXi ning XXXXi isikuandmeid ja avaldas nende kohta ebaõigeid negatiivseid faktiväiteid. Selline tegevus on seadusega keelatud ja kostja peab hüvitama sellega põhjustatud mittevaralise kahju. Negatiivse faktiväite avaldamisega alandati kannatanuid ning neid tembeldati kurjategijateks. Avaldatud kommentaarid põhjustasid XXXXi ning XXXXi enesehinnangu languse, meeleolu languse, samuti tauniva suhtumise lähedaste, tuttavate ja avalikkuse poolt. Hageja leidis, et tema soovitud kahju hüvitis vastab senisele kohtupraktikale. Arvestada tuleb seda, et kostja teadis avaldatud faktiväite ebaõigsusest ja tegutses tahtlikult kahju tekitamise eesmärgil.
9.Hagi nõue on esitatud järgmiste ajalehtedes „XXXX“ ja „XXXX“ 4. juulil 2013 avaldatud lause suhtes, mille kohaselt "OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad". Sellele järgnev lause „XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega...“ annab mõista, et tegemist oli rahapesu kahtlustusega. 24. mail 2012 Finantsinspektsioonile adresseeritud seletuskirjas vaidlustab hageja lause: "XXXX OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad". Sellele järgnev lause „XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega...“ annab mõiste, tegemist oli rahapesu kahtlustusega.
10.Hageja esitas nõude kostja vastu, sest kommentaari ajalehes „XXXX“ avaldas kostja juriidilise osakonna juhataja XXXX. Ajalahes „XXXX“ on kommentaari avaldanud kostja kommunikatsioonijuht XXXX. Finantsinspektsioonile adresseeritud seletuskirjas on faktiväite esitanud filiaali juhatajad XXXX ja XXXX. Kostja vastutab kõikide ülalnimetatud isikute kahju tekitamise eest VÕS § 1054 lg 1 alusel.
11.Hageja leidis, et tegemist on ebaõige faktiväitega. „Kahtlustatav“ on menetlusseisund, mis tekib isiku kahtlustatavana ülekuulamisega või erandina muu menetlustoiminguga KrMS § 33 lg 1 kohaselt. Seega on tegemist juriidilisega faktiga, kas isik on kahtlustatav või mitte. Faktiväide on ebaõige, sest XXXXile ning XXXXile ei ole rahapesu kahtlustust esitatud.
12.Hagiavalduses viidatud kommentaaris „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud“ kasutatud väljend „seotud isikud“ hõlmab osaühingu juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid, kuivõrd mõiste „seotud isikud“ omab üldtunnustatud tähendust TMS § 8 ja KVS § 7 alusel. Finantsinspektsioonile saadetud kirjas märgitud kommentaar puudutas ainult XXXXit.
13.22.10.2015 hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et esitas nõude kostja vastu, sest kommentaarid ajalehtedes on avaldatud kostja nimel („XXXX“; „XXXX....“), kostja töötajate juriidilise osakonna juhataja XXXX ja panga kommunikatsioonijuhi XXXX poolt nende eeldatavate tööülesannete täitmise käigus. Hageja leidis, et õigusvaidluse kommenteerimine on juriidilise osakonna juhataja ja kommunikatsioonijuhataja tavapärane tööülesanne ning on sellisena seotud kostja majandustegevusega.
14.Finantsinspektsioonile ebaõigeid andmeid sisaldava kirja saatsid kostja filiaali juhatajad XXXX ja XXXX. Hageja leiab, et filiaali juhatajate töökohustuste hulka kuulub ametivõimude järelpärimistele vastamine. VÕS § 1054 lg 1 alusel vastutab kostja filiaali juhatajate ja töötajate faktiväidetega tekitatud kahju eest ja hagi on esitatud õige kostja vastu.
15.Hageja leidis, et isikuandmed on mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on (IKS § 4 lg 1). Andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist (IKS § 4 lg 2 p 8). Enne asja menetluse lõpetamist on süüteo võimalikult toime pannud isik kas kahtlustatav või süüdistatav. Antud juhul on olemas kriminaalasja menetlust lõpetav määrus. See, et faktiväide on ebaõige, ei võta sellelt isikuandmete staatust, vaid sellisel juhul on tegemist ebaõigete andmetega. Hageja viitas IKS §-le 5 ja leidis, et lausete avalikustamisel ajalehtedes ja Finantsinspektsioonile kirja saatmisel on tegemist isikuandmete töötlemisega. Hageja viitas samuti IKS § 23 punktile 2.
16.Hageja leidis, et tema vaidlustatud lausete näol ei ole tegemist ühe ja sama kommentaariga. Esimene kommentaar oli tehtud varem ehk 24. mail 2012 ja edastatud üksnes Finantsinspektsioonile. Hageja eriõiguseellane sai sellest teada 8. juunil 2015. Kuna selle valeväite saajate arv oli väiksem, on küsitud kahjuhüvitis väiksem. Teine samasisuline kommentaar tehti avalikkusele kahes erinevas väljaandes 4. juulil 2013. Kuna seekord avaldati valeväide avalikkusele, on tekitatud kahju ja nõutav kahjuhüvitis suurem. Mõlemal juhul on kostja esitanud valeväited teades, et need on ebaõigeid. Andmeid on avaldatud kahju tekitamise eesmärgil. Kuivõrd kostja rikkus hageja eriõiguseellaste õigusi mitmekordselt, tekitas ta kahju mitmekordselt. Arvestades ajalist vahet, kostja huvides toimingu teinud füüsiliste isikute erinevust ja ebaõigete andmete esitamise viisi, on tegemist kahe eraldi käitumisaktiga.
17.Mittevaralise kahju hindamisel peab kohus analüüsima järgmisi lauseid: a) „Peame vajalikuks selgitada, et OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh. riigiga. XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele on tähelepanu juhtinud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX.“ (ajalehes „XXXX“). b) „Pank peab vajalikuks selgitada, et OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitme aasta jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh. riigiga. XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele on tähelepanu juhtinud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX.“ (ajalehes „XXXX“). c) „Peame vajalikuks selgitada, et XXXX OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh. riigiga. XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele on tähelepanu juhtinud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX.“ (kostja kiri).
18.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Nõude loovutamised ei olnud tühised. Kostja on ekslikult jätnud arvestamata VÕS § 166 lg 1 teist lauset, mille kohaselt on nõude loovutamine lubatud, kui sellega kaasneb majanduslik samaväärne vastusooritus. XXXX ning XXXX on hageja osanikud, kes hagi rahuldamise korral saavad kasu kas dividendide või osa väärtuse suurenemise näol. Kostja kitsendav tõlgendus tooks kaasa VÕS § 166 lg 1 vastuolu Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni Esimese Protokolli artikliga 1 ja Põhiseaduse §-ga 32. Varaline õigus on isiku omand ja selle käsutamise piiramine saab olla õigustatud üksnes nõude omaja huvide kaitsmiseks. Ei esine ühtegi mõistuspärast põhjendust, miks füüsilised isikud ei saa loovutada oma rahalist nõuet osaühingule, mille osanikud nad on.
19.Ebaõige on kostja väide, et tema ei olnud andmete avaldaja, vaid selleks olid ajalehed. Meediaväljaandele andmeid avaldanud isik on samuti andmete avaldaja. Samuti pidas hageja ilmseks, et kommentaarides pidas kostja silmas just XXXXi ning XXXXit. Ükski keskmine mõistlik isik ei oleks saanud mõista hagejaga seotud isikute all kedagi teist.
20.XXXXi ning XXXXi õiguste rikkumine teiste isikute poolt ei andnud kostjale õigust rikkuda nende õigusi. Kostjale oli hästi teada, et hageja, XXXX ning XXXX ei olnud rahapesus kahtlustatavad. Isiku esitlemine kahtlustatavana, kuigi ta oli pelgalt kinnipeetav, on tema isikuõiguste jäme rikkumine, mis annab õiguse suurimaks kahjuhüvitiseks. Kuivõrd erinevalt ajalehtedest ei ole kostja tunnistanud oma eksimust, ei mõjuta hageja vastulause avaldamine kostja vastutust.
21.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei tea, millises täpses sõnastuses kostja töötajad ajakirjanikule kommentaarid andsid. Kõigil kolmel juhul on sõnastus identne, kuigi kommentaarid on esitatud erinevate füüsiliste isikute poolt. Hageja pidas loogiliseks, et tegemist oli eelnevalt välja töötatud tüüptekstiga, mida kostja kasutas hageja ja viimase juhatuse kohta. Hageja väidet kinnitab asjaolu, et kostja ei ole nõudnud ajakirjanduses avaldatud kommentaaride parandamist. Järelikult on valeandmete levitamine olnud taotluslik.
22.Hageja ei nõustunud kostja väitega, et seotud isikute all peeti silmas XXXX OÜ-t, mitte XXXX ega XXXX. Väite hindamisel lähtutakse sellest, kuidas saab sellest aru keskmine mõistlik kõrvalseisja, mitte sellest, mida kostja ise väidetavalt silmas pidas. Kostja ei tõendanud, et hageja ja XXXX OÜ vastaksid seotud isikute legaaldefinitsioonile ja/või tavapärases kõnekasutuses kasutatavale tähendusele.
23.Kostja väide on ebaõige ka seetõttu, et KarS § 14 lg 1 kohaselt vastustab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilist isikut saab karistada vaid siis, kui teo on toime pannud juriidilise isiku juhatuse või juhtivtöötaja käsul või vähemalt heakskiidul. See tähendab, et üldjuhul saab juriidiline isik olla kahtlustatav ainult siis, kui on kahtlustatav tema juhatuse liige või juhtivtöötaja. Järelikult pidid kahtlustatavad olema hageja juhatuse liikmed XXXX ja XXXX.
24.Menetluskuludena palus hageja välja mõista hagiavalduse ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivud 350 eurot ja 50 eurot ehk kokku 400 eurot. Kostja menetluskulude taotlusele vaidles hageja vastu. Hageja leidis, et ei ole välja toodud tööühiku hinda, mida kohus saaks arvestada. Samuti ei ole välja toodud iga konkreetse tööülesande peale kulutatud aeg, mistõttu ei saa kohus hinnata esindajakulu põhjendatust. Ei ole eristatud kostja ja XXXX AB Eesti filiaali esindamisega seoses kantud kulusid. Hageja leidis, et kuivõrd menetluskulude nimekirja alusel ei ole kulude põhjendatust võimalik kontrollida, tuleb kulud jätta välja mõistmata.
KOSTJA VASTUVÄITED
25.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja viitas VÕS § 116 lõikele 1 ning TMS § 131 lõikele 1 ja leidis, et nimetatud sätete alusel ei saanud XXXX ja XXXX oma mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid hagejale loovutada, kuna neile ei saa pöörata sissenõuet. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatistest ega muudest lisatud dokumentidest ei nähtu, et loovutamisega oleks kaasnenud majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine VÕS § 166 lg 1 teise lause tähenduses. Kostja leidis, et järelikult on mittevaralise kahju hüvitise nõuete loovutamise tehingud seadusega vastuolus ja TsÜS § 87 alusel tühised. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna mittevaralise kahju
hüvitamise nõuded ei ole hagejale üle läinud, ei ole hagi esitatud hageja seadusega tagatud õiguste kaitsmiseks. Hagi on perspektiivitu.
26.Hageja XXXX OÜ esitas 22. veebruaril 2012 avalduse Finantsinspektsioonile, mis puudutas
20.mail 2011 tsiviilasjas nr 2-10-8380 esitatud õiendi punktis 1 antud XXXX Plc Eesti filiaali seaduslike esindajate kinnitust. Finantsinspektsioon palus kostjalt selgitust, mille kostja esitas 24. mail 2012. Kostja selgitas, et hageja ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlusega. Nimelt esitas rahapesu andmebüroo 22.02.2007 kuriteoteate nr XXXX ning selle alusel alustati kriminaalmenetlust. Kostja ühtlasi nõustus, et ajalehtedes „XXXX“ ja „XXXX“ ilmusid hageja viidatud artiklid, mis sisaldasid nii hageja kui ka kostja esindajate kommetaare.
27.Kostja viitas VÕS § 1047 lõigetele 1, 2 ja 3. Kostja leidis, et tema ei ole ajalehtedes „XXXX“ ja „XXXX“ ilmunud artiklite avaldaja, sest ta ei omanud kontrolli andmete, sealhulgas konkreetsete artiklite ajakirjanduses avaldamise üle. Kostja ei ole avaldanud andmeid avalikkusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja andmete meediaväljaannetes avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lõike 1 ega 2 tähenduses. Kostja ei vastuta XXXXile ja XXXXile väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju eest.
28.Ajakirjanikule antud kostja kommentaaris kasutatud väljend „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud“ puudutab isikute gruppi. Kostja ei ole oma kommentaaris avaldanud ühegi füüsilise isiku kohta andmeid, mis võimaldaksid avalikkusel või ajakirjanikul neid üheselt identifitseerida. Ajalehtedes „XXXX“ kui „XXXX“ avaldatud artiklite kirjutamisel on olnud mitu allikat. Kostja ei vastuta selle eest, kui ajakirjanik on kostja kommentaari pannud artiklis konteksti, mis võimaldab avalikkusel seostada väljendit „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud“ konkreetsete füüsiliste isikutega, keda kostja tegelikult pole nimetanud.
29.Väljendile „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud“ tähenduse omistamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas seda võisid mõista isikud, kellele kostja oma kommentaari avaldas. Selle juures puudub igasugune alus lähtuda „seotud isikute“ mõiste sisustamisel korruptsiooniseaduses toodust. Mõistet „seotud isikud“ on kasutatud paljudes õigusaktides, kuid seda korruptsiooniseadusest erinevas (nii laiemas kui kitsamas) tähenduses: kollektiivlepingu seaduse § 8 lg 2, päästeteenistuse seadus § 17 lg 4, meditsiiniseadme seaduse § 211, väärtpaberituru seadus § 82 3, tolliseadus § 11 lg 1, krediidiasutuste seaduse § 84 jne. Lisaks on väljend „seotud isik“ üldkeeleliselt veelgi laiem ja ebamäärasem, kui erinevates seadustes kasutatavad juriidilised mõisted. Kostja leidis, et mõiste „seotud isikud“ all mõistab keskmine inimene mistahes viisil või põhjusel otseselt või kaudselt seotud isikuid. Sellest tulenevalt on mõiste „seotud isikud“ niivõrd lai, et ei identifitseeri OÜ XXXX juhatuse liikmeid ega osanikke. Finantsinspektsioonile saadetud selgituses toodud väljend „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud“ puudutab samuti määratlemata isikute gruppi. Kostja ei ole oma selgituses avaldanud ühegi füüsilise isiku kohta andmeid.
30.Kostja viitas VÕS § 134 lõikele 2 ja lõikele 5 ja leidis, et XXXXile ja XXXXile ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks rahalist kompensatsiooni. Rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Nimetatud asjaolu peab tõendama kahjustatud isik. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus.
31.Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et XXXXil ja XXXXil oleksid tekkinud mingisugused mittevaralised negatiivsed tagajärjed (häirituse, kannatuste, üleelamiste, stressi jmt näol), need oleksid tekkinud just kostja poolt ajakirjanikule või Finantsinspektsioonile antud kommentaarist tulenevalt ning need oleksid olnud oma olemuselt sellised, mis õigustaksid
rahalise kompensatsiooni väljamõistmist. Isegi kui eeldada, et kostja vastutaks artiklite avaldamise eest ja avalikkus seostaks väljendit „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud“ just XXXXi ja XXXXiga, on küsitav, kas ja missugused negatiivsed mittevaralised tagajärjed neile tekkisid ning kas need olid ingitud kostja tegevusest.
32.Kostja leidis, et kõiki asjaolusid arvestades ei saa hagis nõutav hüvitis 3975,25 eurot ega suuremas summas olla mõistlik. Kostja kommentaaris ajakirjanikele ja Finantsinspektsioonile ei olnud XXXX ja XXXX identifitseeritavad. Samuti on ajalehtedes samas artiklis avaldatud hageja esindaja kommentaar, kus on täpsustatud nii hageja kui ka tema juhatuse liikmete ja osanike menetluslikku seisundit rahapesu kriminaalasjas. Rahapesu kahtluse tõttu alustatud kriminaalmenetlus tõepoolest toimus ning selle käigus uuriti hageja ja temaga erinevates suhetes olnud isikute ringi tegevust.
33.Kostja leidis, et üldistavalt ei ole Eesti kohtute välja mõistetud hüvitised mittevaralise kahju osas ületanud 2500 eurot. Samas leidis kostja, et kuivõrd käesoleva vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad vaidlusega, milles mõisteti välja 2500 eurot, on ka 2500 euro suurune hüvitis kõiki käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades põhjendamatu ning ebamõistlikult suur. Seejuures oli XXXXi ja XXXXi mittevaralise kahju hüvitamise nõue ajalehtedes avaldatu eest algselt kokku hageja väitel 12 000 eurot, mille hageja on ühepoolselt tasaarveldanud tsiviilasjas nr 2-10-8380 kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludega summas 11 024,75 eurot. Sisuliselt taotleb hageja mittevaraliste kahju nõuete tunnustamist 15 000 euro suuruses summas. Kostja ei ole kunagi aktsepteerinud ega aktsepteeri hageja tehtud ühepoolset tasaarvestust ja peab seda alusetuks ning kehtetuks.
34.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Kostja kommentaaris toodud lauset „Peame vajalikuks selgitada, et OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga" tuleb vaadata kontekstis kostja kommentaari järgmise lausega: „XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele on tähelepanu juhtinud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX“. Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-8380 (on tuvastatud, et XXXX OÜ tegevus ja raha päritolu ei olnud selged. Seega tehingute tegemine ja XXXX OÜ tegevus ei vastanud rahapesu tõkestamise seadusele ning selle osas oli esitatud kuriteoteade. Sellest on ilmne, et kui üldse kellegagi konkreetselt oli väljend „seotud isikud“ seostatud, siis oli see XXXX OÜ.
35.Üldkeeleliselt on väljend „seotud isik“ väga lai ja ebamäärane ning keskmine inimene mõistab selle all mistahes viisil või põhjusel otseselt või kaudselt seotud isikuid. Samuti on seadustes kasutatud mõistet „seotud isik“ väga erineva isikute ringi tähenduses. Arvestades väljendi „seotud isik“ laia tähendust nii tavakeeles kui seadusandluses, puudub artikli konteksti arvestades igasugune põhjus eeldada, et keskmine artikli lugeja oleks võinud mõista, et kostja on väljendi „seotud isik“ all silmas pidanud kommentaaris kordagi mainimata isikuid ehk XXXXi ja XXXXit. Kui keegi on vaidlusalustes artiklites viidanud XXXX OÜ ja XXXX OÜ juhatuse liikmetele, siis on see hageja ise oma kommentaaris, mis järgnes kostja kommentaarile.
36.Kostja ei ole avaldanud XXXXi ja XXXXi kohta andmeid ka Finantsinspektsioonile saadetud selgituses. Arvestades väljendi „seotud isik“ tähendust nii tavakeeles kui seadusandluses, puudub selgituse konteksti arvestades igasugune põhjus eeldada, et Finantsinspektsioon oleks võinud mõista, et väljendi „seotud isik“ all pidas kostja silmas XXXXi ja XXXXit.
37.Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et XXXXil ja XXXXil oleksid tekkinud mingid konkreetsed mittevaralised negatiivsed tagajärjed (tervisehäired, käitumise muutus vms), mis
õigustaksid rahalist kompensatsiooni ja oleksid tekkinud konkreetsete artiklite ja Finantsinspektsioonile saadetud selgituse tagajärjel. Samas on võimaldatud hagejale sama artiklis raames selgitada, et hageja juhatuse liikmed ega osanikud ei olnud kunagi Eestis rahapesus kahtlustatavad või süüdistatavad. Riigikohus on varasemalt leidnud, et isiklike õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju igale juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega ning moraalse kahju rahalises väljenduses lugeda heastatuks ka muuga. XXXXile ja XXXXile tekitatud väidetav mittevaraline kahju on juba heastatud artiklis juures hageja kommentaari avaldamisega hageja soovitud kujul.
38.Kuivõrd XXXXil ja XXXXil ei olnud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet kostja vastu, ei saanud nad seda ka loovutada hagejale. Lisaks oleks selline mittevaralise kahju hüvitamise nõude loovutus olnud hageja enda välja toodud asjaolusid arvestades tühine. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et loovutamisega oleks kaasnenud majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine VÕS § 166 lg 1 teise lause tähenduses.
39.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud 9261,75 eurot ning viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel. 2015. detsembris teostas kostja lepinguline esindaja kohtutoimiku materjalide analüüsi (hagi ja selles esinenud puuduste kõrvaldamise avaldused, hagi lisad) ning õigusliku analüüsi. Samuti koostas kostja esindaja kostja vastuse koos taotlustega. Kokku kulus toimingutele 16,7 tundi ja 3427,50 eurot. 2016. aasta jaanuaris kogus kostja esindaja informatsiooni menetluse käigu kohta ja analüüsis hageja määruskaebust. Õigusabi osutati 1,7 h ja 348,50 euro eest. 2016. aasta veebruaris koostas kostja esindaja kostja vastuse hageja määruskaebusele ning teostas sellega seotult õiguslikku analüüsi. Õigusabi osutati 10,5 tunni ja 1904 euro ulatuses. 2016. aasta mais analüüsis kostja esindaja e-toimiku materjale, selgitas oma kliendile menetluslikku olukorda seoses ringkonnakohtu lahendiga, analüüsis hageja taotlust kohtuniku taandamiseks, analüüsis küsimust kostja positsiooni kohta, analüüsis kohtu määrust taandamise osas, valmistus kohtuistungiks, koostas menetluskulude nimekirja ja taotluse kostja fikseerimiseks. Kokku osutati õigusabi 9,9 tunni ja 2012,25 euro ulatuses. 2016. aasta juunis valmistus kostja esindaja istungiks, osales 01.06.2016 istungil, analüüsis olukorda pärast istungit ja selgitas kostjale olukorda, koostas kohtukõne seisukohad ja menetluskulude nimekirja. Kokku osutati õigusabi 8,1 tunni ja 1569,50 euro ulatuses. Kostja osundas, et tema taotletud lepingulise esindaja kulu ei sisalda käibemaksu.
KOHTU PÕHJENDUSED
40.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
41.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) ajalehes „XXXX“ ilmus 04.07.2013 artikkel, mis sisaldas hagiavalduses märgitud kostja kommentaari; 2) ajalehes „XXXX“ ilmus 05.07.2013 artikkel, mis sisaldas hagiavalduses märgitud kostja kommentaari; 3) kostja saatis 24.05.2012 Finantsinspektsioonile kirja, mis sisaldas hagiavalduses märgitud lauset; 4) hageja saatis kostjale teatised mittevaralise kahju nõuete loovutamise kohta ning tasaarvestuse avalduse.
42.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja juhatuse liikmed said kehtivalt loovutada hagejale oma mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kostja vastu. Pooled vaidlevad ka
selle üle, kas kostja oli ajalehtedes ilmunud artiklites toodud andmete avaldaja, kas andmeid avaldati hageja seaduslike esindajate suhtes ning kas need andmed olid ebaõiged. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hageja seaduslikele esindajatele tekkis mittevaraline kahju nende poolt väidetud ulatuses. Käesoleva vaidluse lahendamisel hindabki kohus esmalt, kas hageja seaduslikud esindajad on kehtivalt hagejale loovutanud oma mittevaralise kahju nõuded. Seejärel võtab kohus seisukoha poolte ülejäänud väidete suhtes. Mittevaralise kahju nõuete loovutamine hagejale
43.Hageja väitis, et tema seaduslikud esindajad loovutasid kehtivalt hagejale oma mittevaralise kahju nõuded kostja vastu, sest VÕS § 166 lg 1 ja TMS § 112 ei keela mittevaralise kahju nõude loovutamist. Hageja seaduslikud esindajad XXXX ning XXXXon ühtlasi hageja osanikud. Hagi rahuldamise korral saavad nad kasu kas dividendide väljamakse või osa väärtuse suurenemise teel, mistõttu esineb majanduslik vastusooritus. Kostja kitsendav tõlgendus tooks kaasa vastuolu põhiseadusega, sest varaline nõue on isiku omand.
44.Kostja leidis, et VÕS § 116 lg 1 ja TMS § 131 lg 1 järgi ei saanud XXXX ning XXXX oma nõuet hagejale loovutatud, sest mittevaralise kahju nõuetele ei saa pöörata sissenõuet. Hageja ei ole tõendanud, et nõude loovutamisega oleks kaasnenud majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kuna seda ei olnud, on nõude loovutamise tehingud seadusega vastuolus ja tühised TsÜS § 87 alusel. Kuna nõuded ei ole hagejale üle läinud, ei ole hagi esitatud hageja õiguste kaitseks.
45.Kohus nõustub kostja vastuväidetega. VÕS § 166 lg 1 sätestab, et loovutada ei või ülalpidamise nõuet, kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Täitemenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet mittevaralise kahju hüvitise nõudele. Seega saab mittevaralise kahju hüvitise nõuet loovutada vaid siis, kui loovutamisega oleks kaasnenud samaväärne majanduslik vastusooritus.
46.01.06.2016 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 144-146) selgitas kohus hagejale vajadust tõendada ja välja tuua, milline oli see reaalne vastusooritus, mis anti hageja poolt mittevaralise kahju nõuete loovutamisel. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole sellise majandusliku vastusoorituse andmist hageja tõendanud.
47.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 11.11.2014 saatis XXXX kostjat esindanud Eesti filiaalile nõude loovutamise teatise (toimiku 1. kd, lk 147), milles ta teatas, et on loovutanud oma nõude summas 6000 eurot hagejale. Samuti on teates märgitud, et nõue põhineb väljaannetes „XXXX“ ja „XXXX“ avaldatud kostja kommentaaril, millega tekitati talle mittevaraline kahju. Samal päeval 11.11.2014 saatis ka XXXX kostjat esindanud Eesti filiaalile nõude loovutamise teatise (toimiku 1. kd, lk 148), milles teatas, et loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 6000 eurot ning tegemist on mittevaralise kahju nõudega, mis tulenes kostja poolt kommentaari avaldamisest ajalehtedes „XXXX“ ning „XXXX“.
48.11.11.2014 saatis hageja kostjale tasaarvestuse avalduse (toimiku 1. kd, lk 149), milles ta tasaarvestas XXXXilt ja XXXXilt saadud nõuded kokku summas 12 000 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega summas 11 024,75 eurot, millele lisandus viivis, mis oli välja mõistetud Harju Maakohtu 13.05.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-8380. Hageja esitas kohtule postisaadetise kviitungid nõuete loovutamise teatiste ja tasaarvestuse avalduse saatmise kohta (toimiku 1. kd, lk 150). Kostja sai teated kätte 13.11.2014 (toimiku 1. kd, lk 161-162). Samad teated saadeti kostjale ka e-posti teel (toimiku 1. kd, lk 152).
49.05.08.2015 saatis hageja kostjat esindanud Eesti filiaalile teate täiendavatest nõuetest (toimiku 1. kd, lk 164-165). Muuhulgas teatas hageja kostjale nõudest, mis tulenes ebaõigete faktiväidete avaldamisest Finantsinspektsioonile saadetud kirjas 24.05.2012 summas 3000 eurot, mille hagejale loovutas XXXX. XXXX saatis samuti kostjale 05.08.2014 nõude loovutamise teatise (toimiku 1. kd, lk 165a). Täiendava nõude teatis saadeti kirjale e-posti teel (toimiku 1. kd, lk 184a). Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja teatas kostjale nõuete loovutamisest ja saatis tasaarvestuse avalduse. Ainuüksi nõuete loovutamise teatistest ei saa aga kohtu hinnangul järeldada majandusliku vastusoorituse andmist hageja poolt. Mistahes muid tõendeid hageja kohtule selle asjaolu tõendamiseks ei esitanud.
50.Hageja on üksnes esitanud väited teoreetilise vastusoorituse saamise kohta tulevikus, mis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Hageja on nimelt väitnud, et alles hagi rahuldamise korral saaksid hageja osanikeks olevad XXXX ja XXXX vastusoorituse kas dividendide või osa väärtuse suurenemise näol. Eeltoodud väitest järeldub, et nõude loovutamise lepingu sõlmimisel nõude loovutajad reaalset vastusooritust ei saanud ning vastupidist ei ole hageja tõendanud ega väitnud.
51.Kohus leiab, et isegi hagi rahuldamine ei saaks automaatselt kaasa tuua hageja väidetud vastusooritust osanikele. Kostja esitatud hageja 2014.a majandusaasta aruandest (toimiku 2. kd, lk 68-82) nähtub, et 2014. majandusaasta lõppes hagejale märkimisväärse kahjumiga summas 341 226 eurot. Samal aastal puudus hagejal müügitulu. 2015. aastal ei ole hageja tasunud riiklikke makse, millest võib järeldada äriühingul majandustegevuse puudumist ka antud majandusaastal. Kirjeldatud olukorras ei saaks hageja 3 975,25 euro suuruse põhinõude ja viivisenõude rahuldamine tuua kaasa märkimisväärset muudatust hageja majandustegevuses. Lisaks puudub osanikel õigus nõuda äriühingult dividendide maksmist ilma selle aluseks oleva osanike otsuseta. Hageja väited osa väärtuse teoreetilisest kasvust ei saa tuua kaasa hageja kui äriühingu poolt mõne täiendava väljamakse tegemise oma osanikele ning osa võimaliku turuväärtuse suurenemist ei saa samastada äriühingu poolt nõude loovutajatele tehtava vastusooritusega VÕS § 166 lg 1 mõistes, sest osa turuväärtuse suurenemine võib anda osanikele võimaluse osa võõrandada kolmandatele isikutele, mitte nõuda osaühingult mõne väljamakse tegemist.
52.ÄS § 157 lg 1 sätestab, et osanikele võib teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel. ÄS § 157 lg 4 järgi on osanikul õigus nõuda vaid osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Riigikohus on rõhutanud, et aktsionäril ning järelikult ka osanikul on õigus nõuda äriühingult vaid üldkoosoleku otsusega ette nähtud dividendi väljamaksmist (RK TKo 3-2-1-89-14, p 23).
53.Eeltoodust tuleneb, et nõude loovutamise korral ei saanud samaväärseks vastusoorituseks olla osanike teoreetiline soov teenida tulevikus hagi rahuldamise korral äriühingu kaudu tulu dividendide või osa väärtuse suurenemise teel. Vastusooritus pidi koheselt kaasnema nõude loovutamisega ning olema tegelik. Selliseks vastusoorituseks võis olla loovutamise ajaks otsustatud dividendide väljamaksmise nõudest loobumine osanike poolt, kuid sellise otsuse olemasolu pole hageja väitnud ega tõendanud. Kuivõrd äriühingu majandustegevus lõppes 2014. aastal suure kahjumiga, ei saanud nõude loovutamiste ajaks 11. novembril 2014 ja 05.08.2015 ilmselt dividendide väljamaksmine olla sisuliselt võimalik. Osa võimaliku ja teoreetilise turuväärtuse suurenemine tulevikus ei saa kaasa tuua mistahes vastusoorituse saamist hagejalt kui vastavalt äriühingult.
54.Kohus nõustub kostja väitega, et majandusliku vastusoorituse puudumise tõttu olid mittevaralise kahju hüvitise nõuete loovutamise tehingud vastuolus seadusest tuleneva nõudega. TsÜS § 87 näeb ette, et seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu
mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuivõrd nõuete loovutamise tehingud ei olnud kooskõlas VÕS § 166 lõikest 1 tuleneva piiranguga, on tegemist tühiste tehingutega, mis ei saanud hagejale kaasa tuua õiguslikke tagajärgi. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist, sest hagejale ei ole selliseid nõudeid kehtivalt loovutatud. Nõudeõiguse puudumise tõttu tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. Kohus peab siiski vajalikuks vastata asjas esitatud poolte teistele väidetele. Kohtu hinnangul ei kuuluks hageja nõue kostja vastu rahuldamisele isegi siis, kui hagejale oleksid kehtivalt loovutatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuded. Ebaõigete andmete avaldamine
55.Hageja pidas ebaõigete andmete avaldamiseks kostja avaldatud lauset: „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad“. Järgmises kostja avaldatud lauses viidati rahapesu kahtlustusele. Hageja leidis, et kostja avaldas andmeid hageja juhatuse liikmete XXXXi ja XXXXi kohta, sest kostja kasutas väljendit „seotud isikud“. Tegemist on õigusmõistega, mis üldjuhul hõlmab ettevõtte juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid. Hageja viitas KVS §-le 7. Sõna „kahtlustatav“ on menetlusseisund ning tegemist oli kostja juriidilise faktiväitega. Kostja teadis juba tsiviilasjast nr 2-10-8380, et XXXXile ning XXXXile rahapesus kahtlustusi ei esitatud. Kostja andis XXXXile ning XXXXile alusetult tugeva negatiivse väärtushinnangu ning töötles nende isikuandmeid. Kostja avaldas kommentaarid oma töötajate ja juhatuse liikmete kaudu, mistõttu on kostja nende eest vastutav.
56.Kostja väitis esmalt, et ta ei ole ajalehtedes ilmunud artiklite avaldaja, sest tema ei omanud kontrolli konkreetsete artiklite ajakirjanduses avaldamise üle. Kostja leidis, et seetõttu ei ole ta vastutav andmete meediaväljaannetes avaldamise eest. Samas leidis kostja, et ta ei ole avaldanud mistahes andmeid ühegi füüsilise isiku, sealhulgas XXXXi ning XXXXi kohta. Mõistel „seotud isikud“ on õigusaktides palju erinevaid tähendusi. Mõiste „seotud isikud“ all mõistab keskmine inimene mistahes viisil või põhjusel otseselt või kaudselt seotud isikuid. Kostja ei seostanud seda väljendit hageja seaduslike esindajatega, vaid XXXX OÜ-ga, kelle tegevus oli seotud rahapesu kahtlusega. Tsiviilasjas nr 2-10-8380 tuvastati, et OÜ XXXX tegevus ei vastanud rahapesu tõkestamise seadusele ja selle kohta oli esitatud kuriteoteade. Keskmine mõistlik isik ei saanud kostja kommentaarist järeldada, et „seotud isikud“ on hageja juhatuse liikmed. Vaid hageja ise viitas samas artiklis ilmunud kommentaaris oma juhatuse liikmetele.
57.VÕS § 1047 lg 1 näeb ette, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lõikest 3 tuleneb, et hoolimata eeltoodud lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Vastavalt VÕS § 1047 lõikele 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
58.Eeltoodust tuleneb, et vastutus ebaõigete andmete avaldamise eest on seaduses sätestatud objektiivse vastutusena ehk ebaõigete andmete avaldaja kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu andmete avaldamise õigusvastasusest või avaldaja süüst. Kohustus ebaõiged andmed ümber lükata ei sõltu ka sellest, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma
andmete ebaõigsusest (RK TKo 3-2-1-17-05, p 27, 3-2-1-73-07, p 14, 3-2-1-145-07, p 14, 3-2-1166-12, p 14).
59.Samuti tuleneb eeltoodud sättest, et avaldajaks tuleb pidada isikut, kes andmeid avaldas mistahes kolmandatele isikutele. Riigikohus on leidnud, et avaldamine VÕS § 1047 mõistes on andmete kolmandale isikule teatavaks tegemine ning avaldaja on isik, kes teeb andmed kolmandale isikule teatavaks (RK TKo 3-2-1-95-05, p 25, 3-2-1-43-09, p 14, 3-2-1-166-12, p 13). Meedias andmete avaldamise korral saab avaldajaks olla meediaettevõte, aga ka meediaväljaandele andmeid edastanud isik (RK TKo 3-2-1-43-09, p 14). Ebaõigete andmete avaldamise eest võib vastutada ka isik, kes esitab andmed meediaväljaandele, kuid sellisel juhul saab temalt nõuda valeandmete ümberlükkamist ainult meediaväljaande ees (RK TKo 3-2-1-16612, p 13).
60.Andmete avaldamist puudutavate vaidluste korral tuleb eristada, kas avaldati faktiväited või väärtushinnanguid. Riigikohus on leidnud, et faktiväide on iseenesest kontrollitav ja selle tõesus tõendatav. Tõeste faktiväidete avaldamine ei ole õigusvastane, kuid tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (RK TKo 3-2-1-67-10, p 17, p 20, 3-2-1-161-05, p 12).
61.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et avaldatud väiteid tuleb hinnata sellistena nagu nad avaldatud on ehk kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RK TKo 3-2-1-67-10, p 10, 3-2-1-145-07, p 13, 3-2-1-80-13, p 36). Kohtupraktikas tuleb üldjuhul käsitleda isiku kohta mistahes avaldatud andmeid sisaldavat lauset faktiväitena (RK TKo 3-2-1-53-07, p 18, 3-2-1145-07, p 15) ning isiku suhtes mõne asjaolu avaldamist tuleb pidada tema kohta faktiväite avaldamiseks (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Üksnes siis, kui avaldatud väited on üldised ja vaieldavad, võib tegemist olla väärtushinnanguga (RK TKo 3-2-1-53-07, p 19). Isiku au teotamine ja tema maine kahjustamine on võimalik nii väärtushinnanguga kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (RK TKo 3-2-1-159-14, p 10). Kui isiku kohta avaldatakse, et ta on toime pannud kuritegusid, on tegemist faktiväite avaldamisega (RK TKo 32-1-159-14, p 10).
62.Lisaks võlaõigusseadusele reguleerib isikuandmete kasutamist ja kaitset isikuandmete kaitse seadus. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi saavad kaitsenormideks olla ka isikuandmete kaitse seaduse sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemist (RK TKo 3-2-1-159-14, p 13, 3-2-1-169-11, p 13, 3-2-1-80-13, p 31). Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 1 järgi loetakse isikuandmeteks andmeid mistahes tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul ja vormis need andmed on. sikuandmete kaitse seadus reguleerib erinevalt nn tavaliste isikuandmete ja delikaatsete isikuandmete kasutamist ning antud asjas ei ole hageja väitnud, et kasutatud oleks tema delikaatseid isikuandmeid. Isiku kohta käivad andmed süüteo toimepaneku kohta enne kohtuistungit või otsuse langetamist või asjas menetluse lõpetamist on delikaatsed isikuandmed (RK TKo 3-2-1-159-14, p 13). IKS § 23 kohaselt on andmesubjektil õigus tema isikuandmete ebaseadusliku töötlemise korral nõuda võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras kahju hüvitamist, kui tema õigusi rikuti eraõiguslikus suhtes.
63.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ajalehes „XXXX“ ilmus 04.07.2013 artikkel „XXXX“ (toimiku 1. kd, lk 144-145). Artikkel sisaldab alaosa pealkirjaga „XXXX“. Antud alaosas on kirjas järgmised laused: „Peame vajalikuks selgitada, et OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga. XXXX OÜ ja temale nõude loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele on tähelepanu juhitud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX.“ Sama artikkel sisaldab järgmist alaosa pealkirjaga „XXXX OÜ kommentaar“. Antud kommentaaris on muuhulgas avaldatud: „XXXX OÜ, XXXX OÜ, selle
juhatuse liikmed ega osanikud ei olnud kunagi Eestis rahapesus kahtlustatavad või süüdistatavad.“
64.Ajalehes „XXXX“ ilmus 05.07.2013 artikkel pealkirjaga „XXXX“ (toimiku 1. kd, lk 146), milles viidati eelmisel päeval ajalehes „XXXX“ ilmunud artiklile. Antud artiklis on avaldatud järgmised laused: „Pank peab vajalikuks selgitada, et OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitme aasta jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga. XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustustega, millele on tähelepanu juhtinud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX“. Antud artikli viimases lõigus on avaldatud XXXX OÜ ja XXXX OÜ esindaja vandeadvokaat Maksim Greinomani kommentaar, mis sisaldab muuhulgas järgmist lauset: „XXXX OÜ, XXXX OÜ, selle juhatuse liikmed ega osanikud ei olnud kunagi Eestis rahapesus kahtlustatavad või süüdistatavad“.
65.Politsei- ja Piirivalveamet saatis hageja esindajale 08.06.2015 seoses kriminaalmenetluse alustamata jätmisega XXXX Eesti filiaali selgituse Finantsinspektsioonile 24.05.2012 (toimiku
1.kd, lk 166). Kostja oli saatnud 24.05.2012 selgituse Finantsinspektsioonile (toimiku 1. kd, lk 167-169), milles ta avaldas muuhulgas järgmist: „Peame vajalikuks selgitada, et XXXX OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga. XXXX OÜ ja temale nõuded loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele on tähelepanu juhtinud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX“.
66.Kohus ei nõustu kostja väitega, et viimane ei vastuta andmete avaldamise eest meediaväljaannetes. Vaidlus puudub selle üle, et kostja töötajad avaldasid ajakirjandusväljaannetele oma kommentaari ning see kommentaar vastas sõna-sõnalt Finantsinspektsioonile saadetud ametlikus selgituses kasutatud väitele. Kostja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et mõnu kahest ajakirjandusväljaandest oleks tema esindajate sõnu tsiteerinud ebaõigesti või et kostja oleks ajakirjanikule avaldanud midagi sootuks erinevat sellest, mis avaldati artiklis. Seega on kostja näol tegemist isikuga, kes on andmeid avaldanud meediaväljaandele ning viimase kaudu avalikkusele. Kostja vastutas oma töötajate ja juhatuse liikmete tegevuse eest.
67.Samuti leiab kohus, et lauses „OÜ XXXX ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga“ avaldatu näol on tegemist faktiväitega. Kostja on faktiliselt avaldanud, et hageja ja hagejaga seotud isikud on olnud seotud mitme kohtuvaidlusega ning et hageja ja hagejaga seotud isikud on olnud kahtlustatavad kriminaalmenetluses. Kohus nõustub iseenesest hageja väitega, et väljend „kahtlustatav“ kujutab endast üldtunnustatud õiguslikku terminit. Asjakohane on hageja viide KrMS § 33 lõikele 1, mille kohaselt on kahtlustatav isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule. Seega on kostja kohtu hinnangul kolmanda mõistliku isiku seisukohalt vaadatuna avaldanud, et hagejale ja hagejaga seotud isikuid on olnud alust kahtlustada mõne kuriteo toimepanekus ning nende menetlusseisund kriminaalasjas on vastanud KrMS § 33 lõikes 1 toodule.
68.Samas ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja oleks eelviidatud faktiväite avaldamisel mistahes viisil töödelnud hageja seaduslike esindajate isikuandmeid. Kostja ei ole oma kommentaaris avaldanud, et hagejate seaduslikele esindajatele XXXXile ja XXXXile on esitatud kahtlustus mõnes rahapesuga seotud kuriteos. Kostja avaldatud järgmises lauses, millele hageja samuti viitas, on märgitud: „XXXX OÜ ja temale nõude loovutanud XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele on tähelepanu juhitud nii Rahapesu Andmebüroo kui ka nende kolleegid XXXX.“ Teises lauses on kostja järelikult täpsustanud, et ta pidas hagejaga
seotud isiku all silmas XXXX OÜ-d. Samuti on kostja teises lauses rääkinud juba üldisemalt kahtlustest, mitte enam kriminaalmenetluslikus mõttes kahtlustuse esitamisest.
69.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kolmas mõistlik isik oleks kostja avaldatud kommentaari kohaselt kohe mõistnud, et rahapesu kahtlustus on esitatud hageja seaduslikele esindajatele XXXXile ja XXXXile. Selline hageja järeldus on meelevaldne ega lähtu sellest, mida kostja tegelikult avaldas ajakirjandusväljaannetele ning Finantsinspektsioonile. Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd „seotud isiku“ mõiste on defineeritud korruptsioonivastases seaduses, pidi kolmandale mõistlikule isikule olema koheselt arusaadav, et tegemist on hageja seaduslike esindajatega. Veelgi enam, hageja on jätnud tähelepanuta, et ainult kostja avaldatust ei oleks ükski kolmas isik saanud teada, kes täpselt on hageja seaduslikud esindajad, millisel ajahetkel ning mitu neid on.
70.Kuigi korruptsioonivastase seaduse § 7 reguleerib antud seaduse kontekstis seotud isiku mõistet, ei tulene antud sättest, et äriühingu puhul on sellega seotud isikuks äriühingu osanik või juhatuse liige. KVS § 7 reguleerib sisuliselt hoopis seda, milliseid ametiisikuga seotud või talle lähedasi isikuid saab pidada seotud isikuteks korruptsioonivastase seaduse kontekstis. Asjakohane ja põhjendatud on kostja viide sellele, et Eestis kehtivad erinevad õigusaktid kasutavad seotud isiku mõistet täiesti erinevates kontekstides ning on antud „seotud isiku“ mõistele üsna erinevaid tähendusi. Nii näiteks reguleerib kollektiivlepingu seaduse § 8 lg 2, millised on need seotud isikud, kes peavad hoidma neile teatavaks saanud tootmis-, äri- või ametisaladust. Päästeteenistuse seaduse § 17 lg 4 reguleerib, millised on seotud isikud, kes võivad teatud tingimustel kasutada vormiriietust. Meditsiiniseadme seaduse § 211 reguleerib, kes on meditsiiniseadme kliinilise uuringuga seotud isikud ja millised on nende kohustused. Väärtpaberituru seaduse § 823 reguleerib, kes on investeerimisühinguga seotud isikud, kelle isiklike tehingute suhtes kohaldub seadusest tulenev eriregulatsioon. Krediidiasutuste seaduse § 84 reguleerib seda, millised on need krediidiasutustega seotud isikud, kelle tegevusele kohaldub antud seadusest tulenev eriregulatsioon. Kohus osundab, et ükski eelviidatud õigusaktidest ei näe ette, et sõltumata õigusakti valdkonnast ja reguleeritava küsimuse olemusest loetakse „seotud isikuks“ alati äriühingu juhatuse liikmed ning osanikud.
71.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kolmas mõistlik isik oleks ainuüksi hagejale kui äriühingule tehtud viitest ja mõiste „seotud isikud“ kasutamisest saanud tuvastada, et tegemist on hageja juhatuse liikmete XXXXi ja XXXXiga. Antud isikuid kostja ei nimetanud ning ilma täiendavaid otsinguid tegemata ei oleks ükski kolmas mõistlik isik ainuüksi ajalehe artikli pinnalt saanud neid tuvastada. Kohus selgitas hagejale 01.06.2016 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 144146) IKS § 4 lg 1 ning seda, et isikuandmete töötlemise väite esitamiseks peaksid XXXX ja XXXX olema tuvastatud või tuvastatavad. Kohus selgitas hagejale, et viimase seaduslike esindajate isikuandmete mistahes viisil töötlemist oleks saanud kostjale ette heita siis, kui kostja oleks oma kommentaarides viidanud hageja seaduslikele esindajatele või nimetanud nende nimesid. Seda kostja ei teinud ning ainuüksi kostja avaldatud kommentaaride pinnalt ei oleks ükski kolmas isik saanud tuvastada, et hageja juhatuse liikmed on nimelt XXXX ja XXXX.
72.Järgmises kommentaaris toodud lauses on kostja täiendavalt selgitanud, et ta pidas hagejaga seotud isiku all silmas XXXX OÜ-d. Kohus nõustub kostja väitega, et alles hageja enda esindaja laiendas samas artiklis avaldatud kommentaari näol nn seotud isikute ringi. Hageja esindaja nimelt väitis mõlemas ajalehes avaldatud omapoolses kommentaaris, et ei hagejale ega tema juhatuse liikmetele või osanikele ei ole esitatud rahapesu kahtlustust ning nad ei ole olnud ka süüdistatavad. Kohus nõustub kostja väitega, et kostjale ei saa heita ette selliste andmete avaldamist, mida tegelikult avaldas hageja oma esindaja kaudu, mitte kostja. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja väited ja etteheited, milliste kohaselt avaldas kostja oma kommentaarides õigusvastaselt, et XXXX ja XXXX on olnud rahapesu asjas kahtlustatavad, ei ole põhjendatud. Sellist faktiväidet ei ole kostja avaldanud ning tegemist on hageja meelevaldse
tõlgendusega.
73.Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-10-8380 (toimiku 1. kd, lk 170-181) nähtub, et sellega jäeti jõusse varasem Harju Maakohtu otsus, millega jäeti XXXX OÜ hagi kostja vastu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus pidas põhjendatuks ja õigeks maakohtu järeldust, mille kohaselt oli kostjal piisavalt alust kahtluseks, et XXXX OÜ tegevus ja raha päritolu ei ole selged. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses on viidatud sellekohast kahtlust põhistavatele tõenditele. Muuhulgas on kohtuotsuses viidatud Rahapesu Andmebüroo kuriteoteatele ja pöördumistele, milliste kohaselt oli alust arvata, et XXXX OÜ kontodele laekunud summadel oli kuritegelik päritolu. Kostja tegevus XXXX OÜ kontode blokeerimisel ei olnud ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane. Tallinna Ringkonnakohtu määrusest 15.09.2014 samas tsiviilasjas (toimiku 2. kd, lk 56-67) nähtub, et ringkonnakohus jättis muutmata varasema maakohtu määruse, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja 11 024,75 eurot ja viivise seaduses sätestatud määra alusel. Antud tõendist võib kohtu hinnangul järeldada, et kostja avaldas põhjendatult, et XXXX OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega, millele juhtisid kostja tähelepanu Rahapesu Andmebüroo ja nende kolleegid XXXX.
74.Hageja esitas kohtule Politsei- ja Piirivalveamet 29.06.2011 vastuse Harju Maakohtu nõudekirjale (toimiku 1. kd, lk 158-159), millega koos edastati mitmeid kriminaalasja puudutavaid dokumente. Samas kirjas oli märgitud, et kriminaalasjas nr XXXX ei olnud isikutele esitatud kahtlustusi ega koostatud süüdistusakti. Antud kirjast võib järeldada, et vähemalt kirja saatmise ajaks ei olnud ükski isik viidatud kriminaalasjas käsitletav kahtlustatavana KrMS § 33 lg 1 mõistes. Järelikult avaldas kostja ebaõigesti, et hageja ja hagejaga seotud isikud olid mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad. Antud asjaolu ei anna aga kohtu hinnangul alust hagi rahuldamiseks, sest kostja ei ole avaldanud, et nimelt XXXX ja XXXX olid mitmete aastate jooksul olnud kahtlustatavad. Kostja ei ole selliseid ebaõigeid andmeid avaldanud. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud hageja väidetud ebaõigeid andmeid, ei saa mistahes ulatuses kuuluda rahuldamisele hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks vastata poolte väidetele, mis antud nõuet puudutasid. Mittevaralise kahju hüvitise nõuete põhjendatus
75.Hageja leidis, et ajakirjanduses andmete avaldamisega tekitas kostja kummalegi hageja juhatuse liikmele mittevaralist kahju suuruses 6000 eurot ehk kokku 12000 eurot. Finantsinspektsioonile saadetud kirjas toodu väide puudutas ainult XXXXit ning talle tekitati kahju summas 3000 eurot. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et kostja tekitas kahju tahtlikult. Hageja ja temaga seotud isikud on tegelenud finantsteenustega, mis eeldab hea ärimaine olemasolu. Isiku ärimainet hindab Finantsinspektsioon, mistõttu oli maine kahjustamine on kannatanutele eriti riivav. Kostja poolt avaldatu tõi hageja seaduslikele esindajatele kaasa meeleolu langemise ja tauniva suhtumise lähedaste, tuttavate ja avalikkuse poolt. Tegemist oli hageja seaduslike esindajate isikuõiguste jämeda rikkumisega.
76.Kostja pidas hageja mittevaralise kahju nõudeid põhjendamatuteks. Hageja ei ole tõendanud kahju hüvitise aluseks olevate asjaolude esinemist. Hageja ei ole tõendanud mistahes negatiivsete tagajärgede esinemist XXXXil ja XXXXil. Tõendamata on põhjuslik seos. Hagis toodud mittevaralise kahju hüvitise suurused oleksid ebamõistlikud isegi siis, kui kostja oleks hageja seaduslike esindajate kohta andmeid avaldanud. Samuti on artiklis avaldatud hageja enda kommentaar, kus on täpsustatud hageja seaduslike esindajate menetluslikku seisundit kriminaalasjas. Hageja tasaarvestuse avaldusega kostja ei nõustunud.
77.Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja leiab, et hageja soovitud summades mittevaralise kahju hüvitiste väljamõistmine oleks olnud põhjendamatu isegi siis, kui hageja väited ebaõigete
andmete avaldamise kohta oleksid olnud tõendatud. VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule maksta mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
78.Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RK TKo 3-2-1-85-08, p 11). Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. (RK TKo 3-2-119-08, p 13, 3-2-1-80-13, p 20, 3-2-1-18-13, p 26). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poote taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (RK TKo 3-2-1-152-09, p 16).
79.Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada. Mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (RK TKo 3-21-85-08, p 13, 3-2-1-18-13, p 21). Isikuõiguste rikkumise korral on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine õigustatud vaid siis, kui rikkumise raskus seda õigustab (RK TKo 3-2-1-4-12, p 14). Mistahes väidetavate muudatuste tekkimist inimese psüühikas ja nende muudatuste suurust ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega tõendada, vaid tõendada tuleb neid asjaolusid, millistega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (RK TKo 3-2-1-152-09, p 16). Ainuüksi kannatanu hingelised üleelamised, piinlikkuse tunne ja ajutine meeleolu langus ei ole piisavad rahalise hüvitise väljamõistmiseks (RK TKo 3-2-1-11-04, p 18). Mittevaralise kahju hüvitamiseks ei piisa ainult sellest, et kostja rikkus hageja õigusi (RK TKo 3-2-1-11-04, p 16). Mitte igale au teotamise juhtumile ei ole põhjust reageerida rahalise hüvitise väljamõistmisega, sest juba kohtumenetlus ja kohtulahend võivad olla piisavad, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed (RK TKo 3-2-1-11-04, p 17).
80.Mittevaralise kahju rahalise hüvitise maksmise kohustuse tekkimine eeldab muuhulgas seda, et faktiväide oli au teotav ja au teotavate andmete avaldamine oli õigusvastane (RK TKo 3-2-1169-11, p 12). Kohus kordab oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmine välistatud ainuüksi seetõttu, et käesolevas asjas ei ole leidnud tuvastamist tema poolt hageja seaduslike esindajate kohta ebaõigete faktiväidete õigusvastane avaldamine. Juhul, kui eelviidatud asjaolud oleksid aga leidnud tõendamist, on hageja jätnud välja toomata ning tõendamata tema soovitud rahaliste hüvitiste suurust põhistavad asjaolud, mis oleksid kooskõlas eelpool viidatud õigusnormidega.
81.Kohus selgitas hagejale 01.06.2016 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 144-146), et mittevaralise kahju nõude aluseks olevaid asjaolusid tuleks hagejal tõendada ning soovitavad hüvitised peaksid olema kooskõlas senise kohtupraktikaga, mille kohaselt ei ole analoogilistel asjaoludel välja mõistetud hüvitisi suuruses 3000 eurot või 6000 eurot. Kohus osundas hagejale, et ebaõigete andmete avaldamisel on esmaseks õiguskaitsevahendiks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue, mida antud juhul ei olnud vaja esitada, sest hagejale anti võimalus ebaõige väide ümber lükata koheselt samas väljaandes.
82.Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub nimelt, et hageja avaldas koheselt samades „XXXXis“ ja „XXXXas“ ilmunud artiklites omapoolse kommentaari, milles ta selgitas, et tema juhatuse liikmed ei ole olnud rahapesu puudutavas kriminaalasjas kahtlustatavad. Seega oli hagejal koheselt võimalik ümber lükata väidetav hageja juhatuse liikmeid puudutav faktiväide. Kuivõrd hagejal oli võimalik väidetav ebaõige ja au teotav faktiväide koheselt ümber lükata, peab kohus ebausutavaks, et hageja seaduslikel esindajatel tekkisid hageja kirjeldatud meeleolulangus ja muutused suhtlemisel lähedastega. Ebaõigete andmete kohese ümberlükkamise tõttu puudus vajadus esitada kostjale või meediaväljaannetele ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue. Hageja kommentaari avaldamine meediaväljaannetes oli kohtu hinnangul piisav selleks, et välistada hageja seaduslike esindajate jaoks võimalikud ebameeldivad tagajärjed.
83.Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud mistahes muid asjaolusid, mis VÕS § 134 alusel õigustaksid hagiavalduses märgitud suurustes kostjalt mittevaralise kahju hüvitiste väljamõistmist. Hageja soovitud hüvitiste suurused ei ole võrreldavad varasemas kohtupraktikas analoogilistel juhtumitel välja mõistetud hüvitistega. Hageja soovitud hüvitiste suurused oleksid olnud põhjendatud siis, kui mõnele hageja seaduslikest esindajatest oleks tekitatud raske või püsiv tervisekahjustus, kuid sellistele asjaoludele ei ole hageja viidanud.
84.Hageja väited selle kohta, et kostja avaldas ebaõigeid andmeid tahtlikult hageja seaduslikele esindajatele kahju tekitamise eesmärgil, on jäänud paljasõnalisteks. Asjas kogutud tõenditest järeldub, et hageja ja OÜ XXXX tegevus tõi kaasa kriminaalmenetluse, mille põhjuseks oli rahapesu toimepaneku kahtluse olemasolu. Ainuüksi Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2011 kirjast (toimiku 1. kd, lk 158-159) ei saa järeldada kostja tahtlikku tegevust hageja seaduslikele esindajatele kahju tekitamisel.
85.Hageja väited selle kohta, et Finantsinspektsioonile saadetud kiri kahjustas tema seaduslike esindajate mainet, sest hageja tegeles finantsteenustega, on jäänud tõendamata. Äriregistri väljavõttest XXXX OÜ kohta (toimiku 1. kd, lk 154-156) ei nähtu, et hageja mõneks tegevusalaks oleks finantsteenuste osutamine. Hageja põhitegevusalaks on alates 30.06.2011 ärinõustamine ja juhtimisalane nõustamine, samuti muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine, Enne 30.06.2011 oli hageja tegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus ja ehitiste üldehitustööd. Mistahes muid tõendeid finantsteenuste osutamise kohta hageja kohtule ei esitanud.
86.Lõppkokkuvõttes leiab kohus, et hagiavalduse rahuldamiseks kostja vastu puudub igasugune alus. Hageja nõue mõista kostjalt põhinõudena välja 3 975,25 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd puudub alus rahuldada hageja põhinõuet kostja vastu, tuleb jätta rahuldamata ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 242,69 euro nõue ning edasiulatuva viivise nõue.
87.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.
88.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud 9261,75 eurot ning viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel. Hageja vaidles kostja menetluskulude taotlusele vastu. Hageja leidis, et ei ole välja toodud tööühiku hinda ja igale tööülesandele kulunud aega. Ei ole eristatud kostja ja XXXX AB Eesti filiaali esindamisega seoses kantud kulusid. Hageja leidis, et kulud tuleb jätta tervikuna välja mõistmata.
89.Kohus ei nõustu, et hageja väited annaksid aluse jätta temalt kostja menetluskulud täielikult välja mõistmata. Lisaks eelviidatud TsMS § 174 lõikele 8 näeb TsMS § 174 lg 1 ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seega ei ole kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel seotud poolte taotlustega. Lisaks on hageja ekslikult leidnud, et menetluses on osalenud kaks kostjat ehk XXXX ning viimase filiaal, mistõttu tuleks kostjate menetluskulusid eristada. Kohus selgitas hagejale 01.06.2016 istungil, et äriühingu filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik TsÜS § 26 lg 1 ja ÄS § 382 lg 2 kohaselt. Kostja võis osaleda menetluses varasemalt oma filiaali kaudu, kuid kostjaks oli vaatamata hagiavalduse ebakorrektsele formuleeringule juriidilise isikuna XXXX. Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse mõistes on menetlusosalise ehk kostja ja mitte tema esindaja kulud. Seega on kõik kostja viidatud lepingulise esindaja kulud kostja enda kulud.
90.Hageja heitis kostjale ette, et viimane ei ole menetluskulude nimekirjas välja toonud tunnitasu suurust. Kohtu hinnangul nähtub kostja menetluskulude nimekirjast, töötundide arvust ning tasu suurusest, et kostja lepinguline esindaja on osutanud kostjale õigusabi hinnaga 180 eurot kuni 205 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Kohus peab mõistlikuks tunnitasu suuruseks 150 eurot ilma käibemaksuta. Käesolev vaidlus ei olnud eriti keerukas ega mahukas, toimus vaid üks kohtuistung ning kostjal puudus vajadus esitada mitmeid tõendeid ja mitmeid menetlusdokumente.
91.Kostja menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja neile kulunud aega ei loe kohus täielikus ulatuses põhjendatuks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hagiavalduse ja sellele lisatu õiguslikuks analüüsiks ning kostja vastuse koostamiseks kokku 16,7 tundi. Kostja vastus koos taotlustega oli esitatud 10-l lehel koos tõenditega. Hagiavaldus ning selle täiendused ei olnud mahukad ega õiguslikult märkimisväärselt keerukad. Seetõttu loeb kohus põhjendatud ning mõistlikuks ajaks kostja vastuse koostamiseks ja hagiavalduse õiguslikuks analüüsiks kokku 15 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 150 eurot on mõistlik ja põhjendatud õigusabikulu 15 x 150 euroga = 2250 eurot.
92.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kogus kostja esindaja 2016. aasta jaanuaris informatsiooni menetluse käigu kohta ja analüüsis hageja määruskaebust. Õigusabi osutati 1,7 h ja 348,50 euro eest. 2016. aasta veebruaris koostas kostja esindaja kostja vastuse hageja määruskaebusele ning teostas sellega seotult õiguslikku analüüsi. Õigusabi osutati 10,5 tunni ja 1904 euro ulatuses. Kohus leiab, et arvestades hageja määruskaebuse sisu ning mahtu (7 lk) ning kostja vastust sellele (7,5 lk), võis kostja esindajal määruskaebuse analüüsile kuluda põhjendatult 1,7 h. Kostja vastuse koostamisele ei saanud kuluda enam kui 8 tundi. Kogumis olid lepingulise esindaja kulud põhjendatud 1,7 h + 8 h = 9,7 h. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 150 eurot, on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 150 eurot x 9,7 h = 1455 eurot.
93.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal 2016. mais e-toimikuga tutvumisele, kliendile selgituste andmisele, kohtuniku taandamise avalduse analüüsimisele ja sellega seotud määruse analüüsimisele, samuti kohtuistungiks valmistumiseks, menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 9,9 tunni ulatuses. 2016. aasta juunis kulus esindajal samuti istungiks valmistumiseks, kohtukõne seisukohtade koostamiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 8,1 tundi. Kohus leiab, et viidatud kulud on põhjendatud vaid osaliselt. Kohus loeb põhjendatud kuluks istungiks valmistumise ajakulu 1 tunni ulatuses, samuti kohtukõne seisukohtade koostamiseks vajalikku ajakulu 2 tunni ulatuses (kohtukõne seisukohtade sisuline maht oli 2 lk). Ülejäänud osas ei ole kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ega olnud vajalikud mõne asjas vajaliku õigustoimingu tegemiseks. Kostjal puudus vajadus analüüsida hageja kohtuniku taandamise taotlust ja selle kohta tehtud kohtu määrust. Seda, kas või millises
küsimuses andis kostja esindaja oma kliendile selgitusi ja kaua selgituste andmine kestis, toimiku pinnalt hinnata ei saa. Millisel eesmärgil oli vajalik e-toimiku analüüs, jääb selgusetuks. Menetluskulude nimekirja koostamiseks vajalik aeg ei ole hinnatav põhjendatud õigusabi osutamise ajaga, sest nimekirja koostamiseks ei ole õigusteadmised vajalikud. Seega on kostja põhjendatud õigusabikulu kokku 3 tundi. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 150 eurot, on põhjendatud õigusabikulu 3 h x 150 euroga = 450 eurot.
94.Kogumis loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 2250 eurot + 1455 eurot + 450 eurot = 4155 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kostja lepingulise esindaja kulud 4155 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt TsMS § 177 lõikele 4 välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.