2.SV Capital OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (likvideerimisel) kaudu) menetluskulud ringkonnakohtus jätta SV Capital OÜ kanda ja SV Capital OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
4.Mõista SV Capital OÜ-lt välja Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (likvideerimisel) kaudu) kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1050 eurot.
5.Mõista SV Capital OÜ-lt Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (likvideerimisel) kaudu) kasuks viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
6.Jätta SV Capital OÜ taotlus 06.10.2016 istungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
7.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palus hagiavalduses mõista kostjalt välja 4217,94 eurot, millest 3975,25 eurot oli põhinõue ning ülejäänu sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 4. juulil 2013 ajalehtedes „Eesti Ekspress“ ja „Äripäev“ kommentaari, mille kohaselt „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad“. Hageja leidis, et „seotud isikud“ on määratlemata õigusmõiste, mis hõlmab üldjuhul osaühingu juhatust, osanikke ja tegelikke kasusaajaid. Hagejal on selliseid isikuid kaks ja nendeks on VŠ ning YJ. Hagejale, VŠ-le ning YJ-le rahapesus kahtlustusi ei esitatud, mis oli kostjale teada kohtuasja nr 2-108380 materjalidest. Kostja avaldatud faktiväide ei vastanud tõele. Faktiväite esitamise kontekst ja viis andsid VŠ-st ning YJ-st tugeva negatiivse väärtushinnangu, milleks puudus alus.
3.VŠ ning YJ said kahju tekitamisest teada selle tekitamise päeval 4. juulil 2013. Kummalegi tekitatud mittevaralise kahju suurus on 6 000 eurot, kokku 12 000 eurot. 11. novembril 2014 loovutasid nad oma nõude hagejale, kes tasaarvestas selle kostja nõudega hageja vastu summas 11 024,75 eurot. Järgi jäänud ehk kostja poolt tasumata nõue on 975,25 eurot.
4.8. juunil 2015 sai YJ teada, et 24. mail 2012 esitas kostja Finantsinspektsioonile saadetud kirjas väite “SV Capital OÜ ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad”. Antud väide puudutas YJ ega vastanud tõele. Sellega tekitati YJ-le mittevaralist kahju 3 000 eurot. Antud kahju nõue loovutatud hagejale 5. augustil 2015.
2(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614
6.Lisaks kahju hüvitisele soovis hageja saada kostjalt viivist seaduses sätestatud määras. Nõude summa 975,25 puhul oli hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 177,85 eurot. Nõude summa 3000 eurot osas oli see hagi esitamise ajaks 64,84 eurot. Seega on hageja nõue kokku 975,25 eurot + 177,85 eurot + 3000 eurot + 64,84 eurot = 4217,94 eurot.
7.Hagiavalduse täienduses 28.09.2015 leidis hageja, et VÕS § 166 lg 1 ja TMS § 112 ei keela loovutada mittevaralise kahju hüvitise nõuet. Kuna VŠ ning YJ on hageja osanikud, saavad nad hagi rahuldamise korral kasu kas dividendide või osa väärtuse suurenemise näol. Seega esineb majanduslik samaväärne vastusooritus VÕS § 166 lg 1 viimase lause mõttes. Samuti märkis hageja, et hagiavalduse esitamise päevaks oli sissenõutavaks muutunud viivis 242,69 eurot.
8.Kostjale oli hästi teada, et hageja, VŠ ning YJ ei olnud rahapesus kahtlustatavad. Isiku esitlemine kahtlustatavana, kuigi ta oli pelgalt kinnipeetav, on tema isikuõiguste jäme rikkumine, mis annab õiguse suurimaks kahjuhüvitiseks. Kuivõrd erinevalt ajalehtedest ei ole kostja tunnistanud oma eksimust, ei mõjuta hageja vastulause avaldamine kostja vastutust. Kostja vastuväited
9.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja viitas VÕS § 116 lõikele 1 ning TMS § 131 lõikele 1 ja leidis, et nimetatud sätete alusel ei saanud VŠ ja YJ oma mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid hagejale loovutada, kuna neile ei saa pöörata sissenõuet. Hagiavaldusele lisatud nõude loovutamise teatistest ega muudest lisatud dokumentidest ei nähtu, et loovutamisega oleks kaasnenud majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine VÕS § 166 lg 1 teise lause tähenduses. Kostja leidis, et järelikult on mittevaralise kahju hüvitise nõuete loovutamise tehingud seadusega vastuolus ja TsÜS § 87 alusel tühised. TsÜS § 84 lõike 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna mittevaralise kahju hüvitamise nõuded ei ole hagejale üle läinud, ei ole hagi esitatud hageja seadusega tagatud õiguste kaitsmiseks. Hagi on perspektiivitu.
10.Hageja SV Capital OÜ esitas 22. veebruaril 2012 avalduse Finantsinspektsioonile, mis puudutas 20. mail 2011 tsiviilasjas nr 2-10-8380 esitatud õiendi punktis 1 antud Nordea Bank Plc Eesti filiaali seaduslike esindajate kinnitust. Finantsinspektsioon palus kostjalt selgitust, mille kostja esitas 24. mail 2012. Kostja selgitas, et hageja ja temale nõuded loovutanud Instmark OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlusega. Nimelt esitas rahapesu andmebüroo 22.02.2007 kuriteoteate nr OP/1099/2007/IV ning selle alusel alustati kriminaalmenetlust. Kostja ühtlasi nõustus, et ajalehtedes „Eesti Ekspress“ ja „Äripäev“ ilmusid hageja viidatud artiklid, mis sisaldasid nii hageja kui ka kostja esindajate kommetaare.
11.Kostja viitas VÕS § 1047 lõigetele 1, 2 ja 3. Kostja leidis, et tema ei ole ajalehtedes „Eesti Ekspress“ ja „Äripäev“ ilmunud artiklite avaldaja, sest ta ei omanud kontrolli andmete, sealhulgas konkreetsete artiklite ajakirjanduses avaldamise üle. Kostja ei ole avaldanud andmeid avalikkusele. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja andmete meediaväljaannetes avaldamise eest vastutav isik VÕS § 1047 lõike 1 ega 2 tähenduses. Kostja ei vastuta VŠ-le ja YJ-le väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju eest.
12.Ajakirjanikule antud kostja kommentaaris kasutatud väljend „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud“ puudutab isikute gruppi. Kostja ei ole oma kommentaaris avaldanud ühegi füüsilise isiku kohta andmeid, mis võimaldaksid avalikkusel või ajakirjanikul neid üheselt identifitseerida. Ajalehtedes „Eesti Ekspress“ kui „Äripäev“ avaldatud artiklite kirjutamisel on olnud mitu allikat. Kostja ei vastuta selle eest, kui ajakirjanik on kostja kommentaari pannud artiklis konteksti, mis võimaldab avalikkusel seostada väljendit „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud“ konkreetsete füüsiliste isikutega, keda kostja tegelikult pole nimetanud.
13.Kostja leidis, et mõiste „seotud isikud“ all mõistab keskmine inimene mistahes viisil või põhjusel otseselt või kaudselt seotud isikuid. Sellest tulenevalt on mõiste „seotud isikud“
3(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 niivõrd lai, et ei identifitseeri OÜ SV Capital juhatuse liikmeid ega osanikke. Finantsinspektsioonile saadetud selgituses toodud väljend „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud“ puudutab samuti määratlemata isikute gruppi. Kostja ei ole oma selgituses avaldanud ühegi füüsilise isiku kohta andmeid.
14.Kostja viitas VÕS § 134 lõikele 2 ja lõikele 5 ja leidis, et VŠ-le ja YJ-le ei ole tekkinud kahju, mis õigustaks rahalist kompensatsiooni. Rahaline hüvitis tuleb kõne alla üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Nimetatud asjaolu peab tõendama kahjustatud isik. Rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, kannatanul tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolu langus.
15.Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, et VŠ-l ja YJ-l oleksid tekkinud mingisugused mittevaralised negatiivsed tagajärjed (häirituse, kannatuste, üleelamiste, stressi jmt näol), need oleksid tekkinud just kostja poolt ajakirjanikule või Finantsinspektsioonile antud kommentaarist tulenevalt ning need oleksid olnud oma olemuselt sellised, mis õigustaksid rahalise kompensatsiooni väljamõistmist. Isegi kui eeldada, et kostja vastutaks artiklite avaldamise eest ja avalikkus seostaks väljendit „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud“ just VŠ ja YJ-ga, on küsitav, kas ja missugused negatiivsed mittevaralised tagajärjed neile tekkisid ning kas need olid tingitud kostja tegevusest.
16.Kostja ei ole avaldanud VŠ ja YJ kohta andmeid ka Finantsinspektsioonile saadetud selgituses. Arvestades väljendi „seotud isik“ tähendust nii tavakeeles kui seadusandluses, puudub selgituse konteksti arvestades igasugune põhjus eeldada, et Finantsinspektsioon oleks võinud mõista, et väljendi „seotud isik“ all pidas kostja silmas VŠ ja YJ. Maakohtu otsus 17.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jäid hageja kanda. Hagejalt mõisteti välja kostja kasuks menetluskulud summas 4 155 eurot. 18.Maakohus leidis, et mittevaraliste nõuete loovutamine VŠ ja YJ poolt hagejale on tühine, kuna seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine. Hageja ei tõendanud tehingu kehtivuseks vajaliku loovutajatele reaalse vastusoorituse saamist. Samaväärseks vastusoorituseks rahalise nõude loovutamisel ei ole osanike teoreetiline soov teenida tulevikus hagi rahuldamise korral äriühingu kaudu tulu dividendide või osa väärtuse suurenemise teel. 19.Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta ei vastuta hageja poolt osutatud andmete avaldamise eest meediaväljaannetes. Vaidlus puudub selles, et kostja töötajad avaldasid ajakirjandusväljaannetele oma kommentaari ning see kommentaar vastas sõna-sõnalt Finantsinspektsioonile saadetud ametlikus selgituses kasutatud väitele. Kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et mõni kahest ajakirjandusväljaandest oleks tema esindajate sõnu tsiteerinud ebaõigesti. Seega on kostja näol tegemist isikuga, kes on andmeid avaldanud meediaväljaandele ja viimase kaudu avalikkusele.
20.Samuti leiab kohus, et lauses „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga“ avaldatu näol on tegemist faktiväitega. Väljend kahtlustatav kujutab endas üldtunnustatud õiguslikku terminit. Seega on kostja kohtu hinnangul kolmanda mõistliku isiku seisukohalt vaadatuna avaldanud, et hageja ja hagejaga seotud isikud on alust kahtlustada mõne kuriteo toimepanekus ning nende menetlusseisund kriminaalasjas on vastanud KrMS § 33 lõikes 1 toodule. 21.Samas ei nõustu kohus hageja väitega, et kostja oleks eelviidatud faktiväite avaldamisel mistahes viisil töödelnud hageja seaduslike esindajate isikuandmeid. Samuti on kostja täpsustanud, et hagejaga seotud isikliku all pidas kostja silmas Instmark OÜ-t. 22.Kohus ei nõustu hageja väitega, et kuivõrd „seotud isiku“ mõiste on defineeritud korruptsioonivastases seaduses, pidi kolmandale isikule olema koheselt arusaadav, et
4(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 tegemist on hageja seaduslike esindajatega. Asjakohane ja põhjendatud on kostja viide sellele, et Eestis kehtivad erinevad õigusaktid kasutavad seotud isiku mõistet täiesti erinevates kontekstides.
23.Ainuüksi kostja avaldatud kommentaaride pinnalt ei oleks ükski kolmas isik saanud tuvastada, et hageja juhatuse liikmed on VŠ ja YJ. Alles hageja enda esindaja laiendas samas artiklis avaldatud kommentaari näol nn seotud isikute ringi. Kuivõrd kostja ei ole avaldanud hageja väidetud ebaõigeid andmeid, ei saa mistahes ulatuses kuuluda rahuldamisele hageja nõue. Vaatamata sellele peab kohus vajalikuks vastata poolte väidetele, mis antud nõuet puudutasid. 24.Kohus leiab, et hageja soovitud summades mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine oleks olnud põhjendamatu isegi siis, kui hageja väited ebaõigete andmete avaldamise kohta oleksid olnud tõendatud. Kohus kordab oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmine välistatud ainuüksi seetõttu, et käesolevas asjas ei ole leidnud tuvastamist tema poolt hageja seaduslike esindajate kohta ebaõigete faktiväidete õigusvastane avaldamine. Juhul, kui eelviidatud asjaolud oleksid aga leidnud tõendamist, on hageja jätnud välja toomata ja tõendamata tema soovitud rahaliste hüvitiste suurust põhistavad asjaolud. Hageja soovitud hüvitiste suurused oleksid olnud põhjendatud siis, kui mõnele hageja seaduslikest esindajatest oleks tekkinud raske või püsiv tervisekahjustus, kuid sellistele asjaoludele ei ole hageja viidanud.
25.Kuivõrd puudub alus rahuldada hageja põhinõuet kostja vastu, tuleb jätta rahuldamata ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning edasiulatuva viivise nõue.
26.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 180-205 eurot ilma käibemaksuta. Kohus peab mõistlikuks tunnitasu suuruseks 150 eurot ilma käibemaksuta ja põhjendatud tundide arvuks 15+9,7+3 tundi. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja kulud summas 4155 eurot, mis hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Apellatsioonkaebus
27.Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 04.07.2016 kohtuotsuse täies ulatuses ja saata asi lahendamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus või alternatiivselt teha uus kohtuotsus, millega hagi rahuldada.
28.Hageja on seisukohal, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, kuna sama kohtukoosseis tegi hagi läbi vaatamata jätmise määruse, milles hindas tõendeid sisuliselt ning ringkonnakohtu poolt määruse tühistamise järgselt lahendas uuesti asja sisuliselt. Maakohtu kohtunik oleks pidanud ennast taandama, kuid kuna ta seda ei teinud, siis TsMS § 656 lg 1 p 3 kohaselt tuleb vaidlustatud kohtuotsus tühistada.
29.Hageja esitas hagi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali vastu. Hagejal on õigustatud huvi, et kostjaks oleks filiaal, kuna selle likvideerimise korral ei saa apellant enam Eestis kohtuotsust täita, vaid peab läbima kohtuotsuse tunnustamise menetluse Soomes ja tegelema sundtäitmisega välisriigis. Kostja omavolilise asendamisega rikkus maakohus TsMS § 205 lg
30.Nordea Bank AB Eesti filiaal soovis astuda menetlusse kostjana praeguse kostja asemele. 07.01.2016 kohtumäärusega jättis maakohus rahuldamata kostja taotluse lubada kostja asemel menetlusse astuda Nordea Bank AB Eesti filiaalil. Sama määrusega jäeti hageja hagi läbi vaatamata ja menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud jäid hageja kanda, ning saatis asja samale maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole maakohus lahendanud Nordea Bank AB Eesti filiaalilt menetluskulude väljamõistmise küsimust, millega on rikkunud TsMS § 173 ja § 658.
5(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614
31.Hageja leiab, et maakohus on alusetult mõistnud hagejalt välja vastustaja menetluskulud, seda sõltumata kohtuasja tulemusest. Kostja menetluskulude nimekirjas ei olnud välja toodud tööühiku hinda ega iga konkreetse tööülesande peale kulutatud aega, seega ei saanud kohus hinnata esindajakulu põhjendatust. Kuna kostja menetluskulude nimekiri ei olnud kohane, ainuüksi menetlusdokumendi olemasolu ei võimalda hinnata selle koostamise eest tasumisele kuuluvat advokaaditasu, siis tuli vastustaja menetluskulud jätta välja mõistmata.
32.Ebaõige on kohtu järeldus, et VÕS § 166 lg 1 keelab mittevaralise kahju hüvitise nõude loovutamise. Maakohus jättis tähelepanuta TMS § 131 lg-s 2 sätestatu, mis ei keela mittevaralise kahju nõudele sissenõude pööramist, vaid näeb ette sellele sissenõude pööramiseks erikorra. Maakohus eksis ka selles osas, et hageja ei tõendanud loovutamise majanduslikku vastusooritust. Kuna osaühingu vara on sisuliselt selle osanike vara, piisas majandusliku vastusoorituse tõendamiseks, et VŠ ja YJ omavad koos 100% hageja osadest ja seega saavad otsustada dividendi väljamaksmise.
33.Kui ringkonnakohus peaks asuma seisukohale, et VÕS § 166 lg 1 takistas nõuete loovutamist ja vastusooritus oli ebapiisav, siis palub apellant tunnistada VÕS § 166 lg 1 põhiseadusevastaseks ja tühiseks. Põhiseadusliku õiguse riive peab olema vajalik, mõistlik ja proportsionaalne. Ei esine ühtegi mõistuspärast põhjendust, miks füüsilised isikud ei saa loovutada oma rahalist nõuet osaühingule, mille osanikud nemad on.
34.Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et VŠ ja YJ ei olnud ühiselt identifitseeritavad mõiste „seotud isikute“ kaudu (vaidlustatava kohtuotsuse p 69-70). Hageja tõi esile, et erinevates õigusaktides on seotud isikute mõiste mõnevõrra erinev, kuid alati hõlmab see juhatuse liikmeid ja osanikke. Vaidlustatavas otsuses ei osanud maakohus nimetada ühtegi seadust, mille kohaselt ei oleks juriidilise isiku seotud isikuteks juhatuse liikmed ja osanikud. Arvestades KarS § 14 lg 1 sätestatut loob juriidilise isiku nimetamine kahtlustatavaks vältimatu tähenduse, et kahtlustatavad on selle juhatuse liikmed, kelleks hageja puhul on VŠ ja YJ. Eesti Ekspressis oli VŠ ja YJ ka nimeliselt ära toodud.
35.Vaidlustatud kohtuotsuse järeldused ei ole kooskõlas vaidlustatava kohtuotsuse muu osaga ega asjas esitatud tõenditega. Kohtuotsuse p-des 67 ja 74 on maakohus ise tuvastanud, et kostja avaldas ebaõigesti, et hageja ja hagejaga seotud isikud olid mitmete aastate jooksul kahtlustatavad. Tegemist on tegelikkusele mittevastavate faktiväidetega, mis selle esitamise kontekstist ja viisist võimaldavad langetada negatiivseid väärtushinnanguid hageja eriõiguseellase kohta. Hageja tõendas, et kostja oli eelnevalt teadlik asjaolust, et VŠ ja YJ ei olnud kahtlustatavad. Kui isik avaldas korduvalt ja erineval viisil asjaolu, mille tõele mittevastavusest on ta teadlik, tegutseb ta tahtlikult, kahju tekitamise eesmärgil.
36.Väär on maakohtu käsitlus, et kui isikul oli meediaväljaande poolt antud võimalus esitada vastulause, siis sellega on välistatud vastustaja rahaline vastutus. Vastulause avaldamine oli võimaldatud meediaväljaannete, mitte kostja poolt. Kostja ei ole hageja eriõiguseellase ees vabandanud ning ei ole ka praeguses kohtuasjas oma valet tunnistanud. See toob kaasa kahjuhüvitise suurendamise, mitte selle tasumise välistamise. Vastus apellatsioonkaebusele
37.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
38.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
39.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et ajalehes „Eesti Ekspress“ 04.07.2013 ja ajalehes „Äripäev“ 05.07.2013 ilmunud artiklites ning kostja
6(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 poolt 24.05.2012 Finatsinspektsioonile saadetud kirjas esineva väite „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad“ tõttu ei olnud mõistlikul isikul, kes nimetatud väljaandeid luges või Finantsinspektsiooni töötajal võimalik arvata, et SV Capital OÜ-ga seotud isikute all mõistab kostja hageja seaduslikke esindajaid VŠ ja YJ . Ringkonnakohus leiab, et hageja on avaldatud väite kontekstist välja rebinud, sest kostja poolt avaldatut „Peame vajalikuks selgitada, et OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad ning on seotud mitme kohtuvaidlusega, sh riigiga“ tuleb vaadelda koos sellele lausele järgneva väitega „SV Capital OÜ ja temale nõuded loovutanud Instmark OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlusega, millele on tähelepanu juhtinud nii rahapesu andmebüroo kui ka nende kolleegid Venemaalt“. Kostja poolt ei ole otseselt ega kaudselt väljendatud, et SV Capital OÜ-ga seotud isikuteks peab ta hageja juhatuse liikmeid ja osanikke. Kostja poolt avaldatus on konkreetsete nimedena nimetatud SV Capital OÜ-t ja Instmark OÜ-t ning ühte füüsilist isikut, kes ei oma puutumust käesoleva vaidlusega.
40.Põhjendatud ei ole ka hageja väide, et kuna KarS § 14 lg 1 järgi vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel ka teo eest, mis on toime pandud tema organi liikme poolt juriidilise isiku huvides, siis sai avaldatut arvestades kohe järeldada, et kahtlustatavateks rahapesus on ka hageja juhatuse liikmed ja osanikud VŠ ja YJ. Ringkonnakohus osutab, et KarS § 14 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku vastutus võib tuleneda äriühingu juhtorganite liikmete kõrval ka teiste isikute tegevusest.
41.Nõustuda tuleb ringkonnakohtu arvates kostjaga selles, et kaudselt võis kostja avaldatud „SV Capital OÜ-ga seotud isikutena“ mõista hageja juhatuse liikmeid ja osanikke tänu sellele, et ajalehtedes avaldatule järgnes hageja kommentaar „Instmark OÜ, SV Capital OÜ, selle juhatuse liikmed ega osanikud ei olnud kunagi Eestis rahapesus kahtlustatavad või süüdistatavad“. Seega avaldas hageja ise andmeid, millest tulenevalt võis mõistlik isik hakata järeldama, et SV Capital OÜ-ga seotud isikuteks avaldatu kontekstis võivad lisaks Instmark OÜ-le olla ka hageja juhatuse liikmed või osanikud.
42.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega selles, et juhul, kui asjas oleks tõendamist leidnud kostja poolt SV Capital OÜ juhatuse liikmete ja osanike kohta esitatud väide, et nad on kriminaalmenetluses kahtlustatavad, poleks see olnud õigusvastane.
43.Avaldatud andmed isiku kahtlustatavaks oleku kohta kriminaalasjas on faktiväide ning isiku kohta faktilist laadi andmete eksitav avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 järgi õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Andmete või asjaolu avaldamist ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi siiski õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lg 2 p-ga 1, mille järgi võib andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et hageja juhatuse liikmed ja osanikud oleksid olnud kriminaalmenetluses kahtlustavad. Seega juhul, kui asjas oleks leidnud tõendamist kostja poolt VŠ ja YJ kohta faktiväidete esitamine, et nad on kriminaalasjas kahtlustatavad, oleks kostja poolt nende kohta andmete avaldamine olnud õigusvastane, sest õigusvastasust välistavaid asjaolusid asjas ei tõendatud.
44.Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel eeldab mh seda, et kõnealune faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et hüpoteetiliselt juhul, kui oleks tõendatud kostja poolt hageja juhatuse liikmete ja osanike suhtes õigusvastaste faktiväidete esitamine, pidanuks hageja kahju hüvitise saamiseks
7(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 esile tooma ja tõendama, et ebaõigete andmete avaldamise tagajärjel tekkis VŠ -l ja YJ- l raske või püsiv tervisekahjustus. VÕS § 134 lg 5 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Lisaks peab kohus mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel sõltumata poolte taotlustest arvestama rikkumise laadi, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises ja muid asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Kui avaldatakse õigusvastaselt au teotav faktiväide, siis tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada, kuid hüvitise suuruse määramisel tuleb kaaluda eeltoodus loetelus esitatud erinevaid aspekte.
45.Eeltoodu ei muuda aga ebaõigeks maakohtu lõppjäreldust selles, et hagi tuleb jätta rahuldamata, sest tõendamist ei leidnud see, et kostja on hageja juhatuse liikmete ja osanike suhtes esitanud õigusvastaselt au teotavaid faktiväiteid.
46.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et VŠ ja YJ poolt hagejale nõude loovutamine on tühine. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. VÕS § 166 lg 1 kohaselt ei või loovutada nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Sellise nõude võib loovutada, kui loovutamisega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. TMS (täitemenetluse seadustiku) § 131 lg 1 p 6 kohaselt ei saa pöörata sissenõuet mittevaralise kahju hüvitisele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjalikult motiveerinud seisukohta, miks mittevaralise kahju hüvitamise nõuete loovutamine hagejale VŠ ja YJ poolt ei too kaasa reaalset samaväärset vastusooritust VÕS § 166 lg 1 teise lause mõttes. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning ei korda neid juhindudes TsMS § 654 lg-st 6.
47.Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kuna mittevaralise kahju hüvitise saamise õigus on isiku omand, on põhiseadusevastane selle käsutamise piiramine. Ringkonnakohtu arvates on hageja õigesti osutanud, et mittevaralise kahju hüvitise loovutamise piiramine saab olla õigustatud nõude omaja huvide kaitsmiseks. Selles, et mittevaralise kahju hüvitisele ei saa pöörata täitemenetluses sissenõuet ja ilma kohase vastusoorituseta nimetatud nõuet loovutada sisaldub isikute sotsiaalse kaitse aspekt – isikule peab alles jääma vara oma tervisliku olukorra taastamiseks, mille ta tervise kahjustamise tõttu sai. Ringkonnakohus osutab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ning kuna mittevaralise kahju hüvitise peamiseks eesmärgiks on kompenseerida ja leevendada kannatanule talle tekitatud ülekohut, on selle hüvitise eesmärk sarnane tervisekahju hüvitisega, mille loovutamise piirang tuleneb otseselt VÕS § 166 lg-st 1.
48.Õige on hageja seisukoht selles, et TSM § 131 lg 1 jaotab loetelu nendest sissetulekutest, millele ei saa sissenõuet pöörata kaheks: p-des 1-5 ja 9-11 sätestatud sissetulekutele ei saa sissenõuet pöörata mingitel tingimustel, punktides 5-8 nimetatud sissetulekud on samuti põhimõtteliselt mittearestitavad, kuid nende arestimine võib tulla kõne alla lõikes 2 nimetatud eeldustel. Ringkonnakohus on seisukohal, et VÕS § 166 lg-s 1 sätestatud nõuete loovutamise piirang kehtib ka TSM § 131 lg 1 p-des 5-8 nimetatud sissetulekutele, sest täitemenetluses on nimetatud sissetulekutele sissenõude pööramine võimalik ainult teatud tingimustel, hinnata tuleb nii võlgniku kui ka sissenõudja huvisid.
49.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. TsMS § 23 p-i 6 järgi ei või kohtunik tsiviilasja menetleda ja peab ennast taandama asjas, milles ta on osalenud kohtueelses menetluses, eelnevas kohtuastmes või vahekohtumenetluses lahendi tegemisel ja p–i 7 järgi, kui esineb muu asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Ringkonnakohtu arvates puudus maakohtu kohtunikul alus enesetaandamiseks, mistõttu ei ole apellatsioonkaebuse väited maakohtu ebaseadusliku kohtukoosseisu kohta põhjendatud. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses viidanud TsMS § 23 p 6 väärale
8(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 kohaldamisele, tuleneb kaebuse sisust, et hageja arvates esinesid asjaolud, mis annavad alust kahelda kohtuniku erapooletuses. Seega kaebuse sisu arvestades leiab hageja, et maakohtu kohtunik oleks pidanud tegema enesetaanduse TsMS § 23 p 7 järgi. Maakohtu esimehe kohusetäitja on 25.05.2016 määruses (II kd, tlk 140-141) asunud seisukohale, et hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Maksim Greinomani 23.mail 2016 esitatud avaldus kohtunik Anu Uritami taandamiseks tsiviilasja nr 2-15-13614 menetlemisest tuleb jätta rahuldamata, kuna selleks puuduvad TsMS §-i 23 punktides 1-7 sätestatud alused. Ringkonnakohus osutab, et kui alama astme kohtus on esitatud kohtuniku vastu taandamisavaldus TsMS § 23 p 7 alusel ja kohus on selle nõuetekohaselt lahendades jätnud rahuldamata, ei ole kõrgema astme kohtul vähemalt üldjuhul alust seda otsustust üle vaadata, kuna tegu on diskretsiooniotsusega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-14, p 13). Ringkonnakohus leiab, et taandamisavaldust lahendades ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
47.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus oleks pidanud Nordea Bank AB Eesti filiaalilt välja mõistma menetluskulud, kuna asjas menetleti kostja asendamist Nordea Bank AB Eesti filiaaliga. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Asjas esitas 17.12.2015 menetlusdokumendi sisu kohaselt taotluse kostja asendamiseks kostja. Seega puudub alus Nordea Bank AB Eesti filiaalilt menetluskulude väljamõistmiseks.
48.Hageja esitas 10.10.2016 taotluse istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus 06.10.2016 istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. 49.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et maakohus on alusetult välja mõistnud hagejalt kostja kasuks menetluskulud,seda sõltumata kohtuasja tulemustest, kuna kostja ei toonud menetluskulude nimekirjas esile iga tööülesande peale kuluvat aega ja tööühiku hinda. Ringkonnakohus leiab, et hageja etteheited maakohtule ei ole põhjendatud. Maakohtus esitas kostja menetluskulude nimekirja. Sellest nähtub millist konkreetset õigusabi kostja lepinguline esindaja kostjale osutas. Iga konkreetne tööülesanne on nimekirjas välja toodud, kuid esindamiseks kulunud aeg ja makstav tasu on esitatud igakuise koguarvestusena. Kuna igakused töötunnid ja tasu suurus olid välja toodud, arvutas maakohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 180-205 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus leiab, et korrektsem on kindlasti menetluskulude nimekirja esitamine selliselt, et iga toimingu järgi nähtub selleks kulutatud aeg ja esindaja tasu suurus, kuid kostja poolt menetluskulude nimekirja vormistamise viis ei välista lepingulise esindaja kulude kindlakstegemist. Seega ei ole apellatsioonkaebuse vastavad väited põhjendatud. Maakohus on kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust hinnanud vastavalt töö mahule ja arvestanud mõistliku tunnitasu suurusega. Ringkonnakohus leiab, et diskretsioonipiiride ületamist maakohtule lepingulise esindaja kulude kindaksmääramisel ette heita ei saa. Menetluskulude jaotus
50.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.
51.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1 705,50 eurot + istungi aeg 102 eurot, sh 03 tundi apellatsioonkaebusega
9(10)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 tutvumine ja advokaadi poolt selle kliendile edastamine, 1,5 + 1,2 tundi apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 3,4 tundi, Tallinna Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine 1,8 tundi, istungiaeg 0,5 tundi. Tunnihinna suuruseks on 205 eurot. Ringkonnakohtu arvates, ei ole kostja menetlusnimekirjas toodud kulu täies mahus põhjendatud. Arvestades asja mahukust, keerukust ja kostja poolt esitatud menetlusdokumendi mahtu, peab ringkonnakohus põhjendatud kuluks apellatsioonkaebuse analüüsi ja sellele vastuse koostamist 5, 5 tunni ulatuses, istungi ettevalmistamist 1 tund ja istungi aeg 0,5 tundi. Seega kokku 7 tundi.
52.Riigikohus on avaldanud seisukoha, mille kohaselt saab mõistlikuks saab pidada tunnitasu suurusega 120 -144 eurot (vt RKTKo nr 3-2-1-115-14, p 14) ning, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
53.Mõistlikuks lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on antud vaidluse iseloomu arvestades ringkonnakohtu arvates 150 eurot. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks kostja menetluskulusid kokku summas 7x150=1050 eurot. Summa on käibemaksuta. Kostja taotlebki menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.