Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
SV Capital OÜ hagi Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali (likvideerimisel) kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse SV Capital OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: SV Capital OÜ (registrikood 11315617), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman esindajad Kostja: Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali (likvideerimisel, registrikood 10221469) kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Vaher Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 07.01.2016 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3) ning saata asi samale maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks.
2.SV Capital OÜ määruskaebus rahuldada.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud
SV Capital OÜ (hageja) esitas Nordea Bank Finland Plc (Eesti filiaali kaudu; kostja) vastu hagiavalduse mittevaralise kahju hüvitise summas 3975,25 eurot ja viivise
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja ajalehtedes „Eesti Ekspress“ ja „Äripäev“ 04.07.2013 kommentaari, mis sisaldas kahte lauset: „OÜ SV Capital ja temaga seotud isikud on olnud mitmete aastate jooksul kriminaalmenetluses kahtlustatavad“ ning „SV Capital OÜ ja temale nõuded loovutanud Instmark OÜ tegevus on olnud seotud rahapesu kahtlustega“. Nimetatud lausetega tekitati mittevaralist kahju VŠ-le ning YJ-le, kes loovutasid oma mittevaralise kahju hüvitise nõude hagejale.
2.Kostja vaidles 17.12.2015 vastuses hagiavaldusele vastu. Kostja ühtlasi leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja on esitanud nõude tulenevalt asjaolust, et temale on loovutatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kuid sellist nõuet ei saa loovutada võlaõigusseaduse (VÕS) § 166 lg 1 ning täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 6 alusel. Puudub ka majanduslik vastusooritus nõude loovutamisel. Mittevaralise kahju hüvitise nõude loovutamise tehing on tühine. Kostja esitas samuti sisulised vastuväited hageja nõudele ja palus hagejat kohustada tasuma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist.
3.Hageja kostja seisukohtadega ei nõustunud. Nõude loovutamine on lubatud, kui sellega kaasneb majanduslik vastusooritus. VŠ ja YJ on hageja osanikud ja hagi rahuldamise korral saavad nemad kasu kas dividendide või osa väärtuse suurenemise näol. Seega esineb majanduslik samaväärne vastusooritus. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas kostja taotluse ja jättis hagi kostja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
vastu
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt pole hageja tõendanud, et VŠ ja YJ on saanud majandusliku samaväärse vastusoorituse. Mittevaralise kahju hüvitise nõuet on võimalik hagejale loovutada vaid siis, kui loovutamise eest oleksid osanikud saanud samaväärse majandusliku vastusoorituse. Hageja esitatud väiteid teoreetilise vastusoorituse saamise kohta tulevikus ei pidanud maakohus põhjendatuks. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisel nõude loovutajad reaalset vastusooritust ei saanud ning vastupidist pole hageja tõendanud ega väitnud. Isegi hagi rahuldamine ei saaks automaatselt kaasa tuua hageja väidetud vastusooritust osanikele. Hageja 2014. a majandusaasta aruandest nähtub, et 2014. a majandusaasta lõppes hagejale märkimisväärse kahjumiga summas 341 226 eurot. Samal aastal puudus hagejal müügitulu. 2015. a-l ei ole hageja tasunud riiklikke makse, millest võib järeldada äriühingul majandustegevuse puudumist ka antud majandusaastal. Kirjeldatud olukorras ei saaks hageja 3975,25 euro suuruse põhinõude ja viivisenõude rahuldamine tuua kaasa märkimisväärset muudatust hageja majandustegevuses. Lisaks puudub osanikel õigus nõuda äriühingult dividendide maksmist selle aluseks oleva osanike otsuseta. Hageja väited osa väärtuse teoreetilisest kasvust ei saa tuua kaasa hageja kui äriühingu poolt mõne täiendava väljamakse tegemist oma osanikele ning osa võimaliku turuväärtuse suurenemist ei saa samastada äriühingu poolt nõude 2(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614 loovutajatele tehtava vastusooritusega VÕS § 166 lg 1 mõttes, sest osa turuväärtuse suurenemine võib anda osanikele võimaluse osa võõrandada kolmandatele isikutele, mitte nõuda osaühingult mõne väljamakse tegemist. Nõude loovutamise korral ei saanud samaväärseks vastusoorituseks olla osanike teoreetiline soov teenida tulevikus hagi rahuldamise korral äriühingu kaudu tulu dividendide või osa väärtuse suurenemise teel. Vastusooritus pidi järgnema nõude loovutamisele ning olema tegelik. Selliseks vastusoorituseks võis olla loovutamise ajaks otsustatud dividendide väljamaksmise nõudest loobumine osanike poolt, kuid sellise otsuse olemasolu pole hageja väitnud ega tõendanud.
6.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Määruskaebus
7.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ning palus maakohtu määruse tühistada. Maakohus on kohaldanud vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme.
8.VÕS § 166 lg 1 ja TMS § 131 lg 1 p 6 keelavad maakohtu hinnangul mittevaralise nõude loovutamist. See seisukoht ei ole hageja hinnangul õige. VŠ ning YJ poolt hagejale loovutatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS §-id 1046 ja 1047. VÕS § 166 lg 1 ei keela au teotamise, muu isikliku õiguse rikkumise ega ebaõigete andmete avaldamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude loovutamist. TMS § 131 lg 1 p 6 ja lg 2 ei keela mittevaralise kahju nõudele sissenõude pööramist, vaid näeb sellele sissenõude pööramiseks erikorra. Arvestades TMS reguleerimisala, on ebaõige tõlgendada VÕS § 166 lg 1 viisil, mis laiendab TMS reguleerimisulatuse konsensuaalsetele võlasuhetele. Puudub õiguslik keeld loovutada VÕS §-l 1046 või §-l 1047 põhinevat nõuet.
9.Ühelegi õigusnormile viitamata on maakohus leidnud, et vastusooritus peab olema reaalne ja kohene. Hageja kohtu sellise seisukohaga ei nõustu. VÕS § 166 lg 1 teine lause räägib majanduslikult samaväärsest vastusooritusest.
10.Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et samaväärseks vastusoorituseks ei saa olla osanike teoreetiline soov teenida tulevikus hagi rahuldamise korral äriühingu kaudu tulu dividendide või osa väärtuse suurenemise teel. Loovutamisega saadud varalised nõuded on võetud hageja bilanssi. Osa bilansiline väärtus on üldjuhul käsitatav osa hariliku väärtusena. Seega nõuete ülesvõtmisega hageja bilanssi on VŠ ning YJ kui osanike vara koheselt suurenenud. Majanduslikult samaväärne vastusooritus on seega aset leidnud.
11.Nõude loovutamise keeld tooks kaasa VÕS § 166 lg 1 vastuolu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni esimese protokolli artikliga 1 ja Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 32.
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614
12.Maakohus on TsMS § 423 lg 2 p 1 vääralt kohaldanud. Hagi läbi vaatamata jätmine on samane hagi menetlusse võtmisest keeldumisega. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise osas on Riigikohus leidnud, et kui tegemist on keeruka õigusliku küsimusega, tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ning keeruka õigusliku küsimuse täiendavat analüüsimist. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei ole kohtul õigust hinnata tõendeid. Maakohus on eksinud mõlema reegli vastu.
13.Hageja hinnangul jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 ja § 169 lg 3 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluse edasine käik
14.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
16.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 07.01.2016 määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Määruskaebus rahuldatakse.
17.Maakohus on vaidlustatud määruses asunud hindama VŠ ja YJ ning hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kehtivust ning järeldanud, et majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamist VÕS § 166 lg 1 mõttes pole hageja tõendanud. Sel põhjusel on maakohus jätnud hagi TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud TsMS § 423 lg 2 kohaldamise eeldusi.
18.TsMS § 423 lg 2 kohaldamine tähendab hagi tagasi lükkamist üksnes kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel. Kohus lähtub sellisel juhul eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-21-120-13, p 12). TsMS § 423 lg 2 sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest. Vaidlustatud kohtumääruses pole maakohus eelmärgitut TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-13614
19.VŠ ja YJ ning hageja vahel sõlmitud nõuete loovutamise lepingu kehtivuse, eelkõige vastusoorituse vääruse, hindamine eeldab sellekohaste asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. TsMS § 423 lg 2 kohaldamisel pole see lubatud, sest kohus tohib asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata vaid asja sisulise lahendamise käigus. Maakohus on seega TsMS § 423 lg 2 p 1 valesti kohaldanud ning maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni p-d 2 ja 3). Tsiviilasi tuleb saata asja uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule.
20.Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse eespool märgitud põhjendustel, jätab kolleegium määruskaebuse muud väited tähelepanuta ega analüüsi neid.
21.Tegemist ei ole menetlust lõpetava lahendiga, mistõttu ei määra kolleegium kindlaks menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.