Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1(8)
Asjaolud
1.12.07.2015 esitas hageja maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite, mistõttu läks nõue üle hagimenetlusse. 08.09.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostjalt perioodil juuli 2012 kuni mai 2015 tekkinud majandamiskulude võlgnevuse 557.61 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostja maksekäitumine muutunud alates 2012 juuli ülekannete tegemisest (alates kohustuste täitmisest 2012 juuni makseteadete põhjal). Kostja täidab alates 2012 juulist makseteadetel kirjas olevaid kohustusi vaid osaliselt. Kostja ei ole hageja juhatust teavitanud sellest, et ta keeldub makseteadetel märgitud kohustuste täitmisest ega kohustuse täimist takistavast asjaolust. Kostja on vaidlustanud selle, et majandamiskulusid on talle arvestatud 59,30 m2 järgi. Haginõude osas puudutab 59,30 m2 perioodi juuli 2012 kuni mai 2013. Sealt edasi on arvestus toimunud 58,40 m2 järgi nagu on hetkel ka kostja kinnistusraamatujärgne omandi üldpind. Hageja rakendas kuni mai 2013 arveni 59,30 m2 ühistu kodukorra alusel. Kodukorra peatükis „Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev: „Elamu majandamise kulusid kannavad Elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende korteriomandi üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi Elamu korteriomandite summaarses üldpinnas. Korteriomandi üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi üldpind.“ Hooneregistri õiendist nähtuvalt on kostja omandi üldpinnaks märgitud 59,30 m2. Ülaltoodule sarnaselt on ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid arvestatud. Kostjat ei ole teistest liikmetest ka erinevalt koheldud. Kostja käitumine on olnud vastuoluline. Kostja nõustus ühistu moodustamisega ja sellega kaasnenud osamaksega. Osamakse arvestamisel võeti aluseks samuti 59,30 m2. Ühistu asutamiskoosoleku (kus osales ka kostja) protokollist ei nähtu, et kostja oleks osamaksu kohta vastuväiteid esitanud. Hagejale teadvalt ei ole kostja ka hiljem osamaksele vastu vaielnud. Ühistu 05.04.2001 asutamiskoosolekul kinnitati osamaksu suuruseks 24 krooni/m2 kohta. Ühistu asutamisdokumentidest nähtub kostja osamaksu kogusumma 59,30m2 x 24 krooni = 1423.29 EEK. Eeltoodust tulenevalt on kostja erinevatel ajaperioodidel meelolumuutlikult käitunud st kord on kostja nõustunud 59,30 m2-ga, mingil hetkel aga asunud vastuväiteid esitama. Kostja on vastu vaielnud hageja otsuste täitmisele. 10.06.2013 üldkoosolekul selgitati, et ühistu esimene laen lõppeb 2013 augustis ning teine laenuleping lõppeb 2014 augustis. Koosolekul tõstatas ühistu juhatus küsimuse, mida teha edasi vabanenud rahaga – kas koguda raha edasi remondifondi või sihtotstarbelisse parkla ehituse fondi. Koosolek otsustas, et 2013 augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi parkla ehituseks mõeldud sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2 kohta ei vähendata. 19.07.2014 üldkoosolekul selgitas juhatuse liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse fondi, et seda seejärel kasutada hoone ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks. Juhatuse esimees lisas, et osalemine Tallinna linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et kogu ehituse maksumuse tasub ühistu esialgu iseseisvalt, seejärel linn toetab 70% ulatuses, 30% on omafinantseering. Koosolekul võeti vastu otsus, et 2014 augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi sihtotstarbelisse fondi ning remondifondi määra m2 kohta ei vähendata. Hageja ei nõustunud kostjaga, et nõue on osaliselt aegunud. Hageja nõue algab maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes sissenõutavaks 30.07.2012. Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015. Arvestades, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, algas: 2012.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded aeguvad 31.12.2015; 2013.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded 2(8)
aeguvad 31.12.2016; 2014.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded aeguvad 31.12.2017; 2015.a majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg algas 01.01.2016 ja nõuded aeguvad 31.12.2018. Seega on hageja esitanud nõuded enne aegumistähtaja saabumist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja korteri tegelik pind on 58,4m2, mis on oli kinnitatud 21.02.2003 Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsusega. Hageja on alates 2002 kuni 10.05.2013 kostjale esitatud arved, kus oli märgitud kostja korteri pinnaks 59,3m2. Selle kohta esitas kostja hageja juhatusele 30.05.2012 avalduse, millele kostja sai vastuse 10.05.2013. Kostja tasus arveid õigesti vastavalt eespool nimetatud kinnistamisotsusele. 2003 ja 2004 võttis hageja pangalaenud, mis olid ettenähtud elamu katuse remondiks, maja otste soojendamiseks, soojendussüsteemi renoveerimiseks ja parkla ehituseks. Parkla pidi olema valmis 2012. Esimene pangalaen maksti välja 2013 augustis ja kohe hakati esitama arveid lisapunktina sihfinantseerimine parkla ehitamiseks. 2014 augustis tasuti teine pangalaen ja sellest ajast tuli jälle uus lisapunkt – sihtfinantseerimine, ka parkla ehitamiseks samade summade suurusega, millega varem tasuti investeerimislaenud ja intressid. Kuna pangalaenu summas oli ettenähtud ka parkla ehitus, siis kostja on ausalt tasunud pangalaenud ja intressid ning puudub alus välja makstud pangalaenu edasi tasuda. Parkla ehitamine jäi ära, kuid sihtfinantseerimise summa jookseb samas mahus jookseb. 2012–2103 esitatud arved on aegunud.
3.Harju Maakohus rahuldas 27.05.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja võlgnevuse 529.90 eurot. Hagi jäi rahuldamata 27.71 euro osas. Menetluskulud jäid 5% ulatuses hageja ja 95% ulatuses kostja kanda ning kohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale vastavalt kulude jaotusele välja menetluskulud kogusummas 602.68 eurot.
4.Kohus viitas korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lõikele 1, § 13 lõikele 4 ning korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lõikele 1. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes õiguslikult tähtsates asjaoludes: 1) kostja on Tallinnas XXXX asuva korteriomandi omanik; 2) kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostjale kuuluva XXXX Tallinn reaalosa üldpinna suuruseks 58,40m2 (t I kd lk 152); 3) Eesti Vabariigi Hooneregistri välja võttekohaselt on XXXX korteri üldpind 59,3m2 ja eluruumide pind 58,4m2 (153-161); 4) Tallinnas XXXX elumaja haldab hageja; 5) kostja on hageja liige; 6) kostja ei ole tasunud ajavahemikus juuli 2012 kuni juuni 2015 hageja poolt kostjale esitatud arveid summas 557.51 eurot. Nimetatud faktilised asjaolud luges kohus tõendatuks TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtu hinnangul on hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue koosneb: hageja poolt aadressil Tallinnas XXXX asuva korteriomandiga seotud majandamiskulude arvetest perioodil juuli 2012 kuni juuni 2015. Oma nõude kinnituseks on hageja esitanud kohtule perioodi juuli 2012 kuni juuni 2015 arved (t I kd lk 31-67). Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus viitas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 143. Hageja nõue algab maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes sissenõutavaks 30.07.2012. Kohus viitas TsÜS § 147 lõigetele 2 ja 3, § 154 lõikele 1. TsÜS § 154 laieneb ka korteriühistu majandamiskulude nõudele. Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015. Arvestades, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, algas: 2012.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded 3(8)
aeguvad 31.12.2015; 2013.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded aeguvad 31.12.2016; 2014.a nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded aeguvad 31.12.2017; 2015.a nõuete aegumistähtaja kulg algas 01.01.2016 ja nõuded aeguvad 31.12.2018. Kuna TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab hagi esitamine nõuete aegumise ja hagi on esitatud kohtule 21.08.2015, st enne aegumistähtaja saabumist, ei ole hageja nõuded aegunud.
5.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on määranud kostjale õigesti majandamiskulusid ajavahemikus juuli 2012 kuni juuni 2015. Nimelt on hageja arvestanud ajavahemikus juuli 2012 kuni aprill 2013 kostja hoolduse, halduse, remondifondi, investeerimislaenu ja intressid, avariiteenused, prügiveo, üldelektri, kindlustuse ja fonosüsteemide hoolduse korteri üldpinna 59,30m2 järgi. Kostja leidis, et kuna tema korteriomandi kinnistusraamatu järgne üldpind on 58,40m2, siis oleks pidanud majanduskulude arvestus toimuma üldpinna 58,40m2 järgi. Samuti leidis kostja, et tema ei ole kohustatud alates augustist 2013 maksma sihtfinantseerimist. Muudele majandamiskuludele kostja vastuväiteid esitanud ei ole ja on need tasunud. Harju Maakohtu registriosakonnale 16.05.2012 esitatud hageja põhikirja punkti 3.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Põhikirja punkti 3.3 kohaselt võib ühistu liikmele panna kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega. Põhikirja punkti 6.1. kohaselt kannavad elamu majandamise kulud ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti (t I kd lk 73-74). Hageja selgitas, et rakendas kuni mai 2013 arveni kostja suhtes 59,30m2 ühistu kodukorra alusel. Hageja kodukorra peatükis “Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev: Elamu majandamise kulusid kannavad elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende korteriomandi üldpinna suuruse osatähtsusele kõiki elamu korteriomandite summaarses üldpinnas. Korteriomandi üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi üldpind (t I kd lk 75-78). Hageja on selgitanud, et ülaltoodule sarnaselt on ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid arvestatud ja kostjat ei ole teistest liikmetest ka erinevalt koheldud. Kohus leidis, et hageja põhikirja punkti 6.1 järgi võis hageja lähtuda kostjale ja ka teistele korteriomanikele majandamiskulude eest kuni aprill 2013 arveid esitades kõnealusest põhikirja punktist 6.1, mitte hageja kodukorrast, sest kohtule esitatud hageja kodukord on vastuolus hageja põhikirjaga. 21.02.2003 kinnistamisotsusega on XXXX korteriomandi üldpind 58,4m2 (t I kd lk 96-98). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 22.07.2002 kinnistamisavalduse alusel 21.02.2003 sisse kantud XXXX eluruumi üldpind 58,40m2 (t I kd lk 152). Seega pidi hageja lähtuma kostjale arveid esitades XXXX eluruumi üldpinnast 58,40m2. Hageja väitis, et kostja ei ole esile toonud, et kui Ehitajate tee 25 korteriomanikele oleks 2013 maini hooneregistri andmetest erinevate andmete järgi majandamiskulusid arvestatud, oleks kostja osa majandamiskulude arvestamisel väiksem olnud. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja ei ole oma vastuväidetes sellist arvestust välja toonud. Samas kohtule esitatud Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt Tallinnas Ehitajate tee 25 asuvate eluruumide puhul, millel puudub rõdu, langeb eluruumide üldpind kokku eluruumide pinnaga ja nende eluruumide puhul, millel on rõdu, on eluruumide üldpinna suuruse arvestusele lisatud rõdu pind ja seetõttu on eluruumide üldpind suurem kui eluruumide pind. Sellest tulenevalt on vastavalt hageja esitatud arvetele pidanud need Ehitajate tee 25 korteriomanikud, kelle korteriomandi juurde kuulub rõdu, maksma 4(8)
majandamiskulusid ka rõdu pinna eest, samas kui need korteriomandi omanikud, kelle korteriomandi juurde ei kuulu rõdu, on pidanud majandamiskulusid maksma üksnes eluruumide pinna eest. Kohus leidis, et alates 2013 maist hageja poolt kostjale esitatud arved kinnitavad, et sellest ajast alates kui hageja hakkas kostja arvetel kajastatud majandamiskulude suuruse arvestamisel lähtuma kostjale kuuluva korteriomandi kinnistusraamatusse kantud üldpinna suurusest 58,40m2 (varasema hooneregistrijärgse üldpinna 59,30m2 asemel), on majandamiskulude summad langenud: kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 10.08 eurot kuus, siis alates maist 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 9.93 eurot kuus, kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma halduse eest 11.27 eurot kuus, siis alates maist 2013 pidi kostja maksma halduse eest 11.10 eurot kuus, kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma remondifondi eest 7.12 eurot kuus, siis alates mai 2013 pidi kostja maksma remondifondi eest 7.01 eurot kuus. Seega on hageja kuni aprill 2013 arvestanud majandamiskulusid kostjale rohkem kui hageja põhikiri ette näeb. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt ajavahemikus juuli 2012 kuni aprill 2013 majandamiskulude võlgnevust summas 27.71 eurot.
6.Kostja leidis, et tema ei ole kohustatud tasuma alates augustist 2013 sihtfinantseerimist. Kuna varasemalt võetud pangalaenudega oli ette nähtud ka parkla ehitus, siis kostja on tasunud pangalaenud ja intressid ning kostjal puudub alus pangalaenu edasi tasuda. Kohus kostja seisukohaga ei nõustunud. Hageja 10.06.2013 üldkoosoleku protokollist nähtub, et 10.06.2013 toimunud üldkoosolekul selgitati, et ühistu esimene laen lõppeb 2013 augustis ning teine laenuleping lõppeb 2014 augustis. Koosolekul tõstatas ühistu juhatus küsimuse, mida teha edasi vabanenud rahaga – kas koguda raha edasi remondifondi või sihtotstarbelisse parkla ehituse fondi. Koosolek otsustas, et 2013 augustis lõppevast pangalaenust üle jääv summa kogutakse edaspidi parkla ehituseks mõeldud sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2 kohta ei vähendata (t I kd lk 170-173). 19.06.2014 toimunud üldkoosolekul selgitas juhatuse liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse fondi, et seda seejärel kasutada hoone ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks. Juhatuse esimees lisas, et osalemine Tallinna linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et kogu ehituse maksumuse tasub ühistu esialgu iseseisvalt, seejärel linn toetab 70% ulatuses, 30% on omafinantseering. Koosolekul võeti vastu otsus, et 2014 augustis lõppevast pangalaenust üle jääv summa kogutakse edaspidi sihtotstarbelisse fondi ning remondifondi määra m2 kohta ei vähendata (t I kd lk 174-176). Kohus viitas KÜS § 13 lõigetele 1, 3 ja 4. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (lahend nr 3-2-1-53-10). Seega kuna kostja ei ole vaidlustanud 10.06.2013 ja 19.06.2014 üldkoosoleku otsuseid, on nimetatud otsused kostjale kohustuslikud ja kostja on kohustatud tasuma hageja üldkoosolekul otsustatud sihtfinantseerimise makseid. Kohus viitas võlaõigusseaduse § 76 lõikele 1, §-le 100, § 101 lg 1 punktile 1 ja § 108 lõikele 1. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja majandamiskulude nõue ajavahemiku mai 2013 kuni juuni 2015 osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Seega rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja majandamiskulude võlgnevuse 529.9 eurot. Kohus jättis hagi rahuldamata majandamiskulude võlgnevuse nõudes summas 27.71 eurot.
7.TsMS § 163 lõikest 1 sätestatust lähtudes ja arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, pidas kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ning 95% ulatuses kostja kanda. Hageja esitas 03.05.2016 ja 04.05.2016 5(8)
menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulu kokku 935 eurot (810 eurot õigusabi + riigilõiv 125 eurot). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lõike 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust (lahend nt 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-93-13). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esindajaks jurist Urmas Mardi tunnihinnaga 120 eurot. Kohus asus seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni, on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 90 eurot käibemaksuta. Kohus pidas hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: esmaseks konsultatsiooniks kliendiga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem kui 0,75h ulatuses, arvestades kaasuse asjaolusid ja keskmist keerukust; 21.01.2016 menetlusdokumendi koostamiseks ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem kui 0,16h ulatuses, arvestades, et tegemist oli esindusõiguse teatega ja kohtuistungi edasilükkamise taotlusega; 16.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5h ulatuses, arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse keskmist keerukust; 16.03.2016 istungil osalemiseks ja kliendi esindamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust; 01.04.2016 menetlusdokumendi koostamiseks (hageja seisukohad ja tõendid), kliendiga konsulteerimiseks ja materjalidega tutvumiseks/analüüsiks ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku rohkem kui 2h ulatuses, arvestades 04.04.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja tõendeid; 03.05.2016 istungiks ettevalmistamiseks ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem kui 0,25h ulatuses, arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse keskmist keerukust, samuti asjaolu, et tegemist oli korduva kohtuistungiga, mistõttu oli lepinguline esindaja tsiviilasja materjalidega menetluse käigus eelnevalt tutvunud; 03.05.2016 istungil osalemiseks ja kliendi esindamiseks on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust. Riigilõiv 125 eurot on hageja poolt tasutud kooskõlas riigilõivuseadusega (hagilt hinnaga 557.61 eurot tuleb tasuda riigilõiv 125 eurot), TsMS § 138 lõike 2 kohaselt on tegemist hüvitatava kuluga. Eeltoodud põhjendustel rahuldas kohus hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 5,66h so 509.40 eurot (5,66 h x 90 eurot = 509.40 eurot), millele lisandub riigilõiv 125 eurot, kokku 634.40 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude nõude 300.60 euro ulatuses (õigusabikulud). Kostjal menetluskulud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt mõistis kohus kostjalt hagejale välja menetluskulud 95% ulatuses, so 602.68 eurot. Apellatsioonkaebus
8.21.06.2015 esitas kostja ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja pikendamise taotlusena pealkirjastatud menetlusdokumendi ja riigi õigusabi taotluse. Kostja märgib, et soovib maakohtu otsust vaidlustada, kuid kuna tal vajalikud juriidilised teadmised puuduvad ning tema katsed leida vastava kvalifikatsiooniga esindajat luhtusid tema vähese maksevõime tõttu (vanaduspensionär), siis soovib ta tasuta riigi õigusabi. Seoses eeltooduga palub kostja pikendada kaebuse esitamise tähtaega. Riigi õigusabi taotluse 6(8)
kohaselt soovib kostja riigi õigusabi kohtuotsuse analüüsiks ja perspektiivikuse hindamiseks (sh kaebuse koostamiseks), perspektiivituse korral läbirääkimiste pidamiseks maksegraafiku koostamise eesmärgil vältimaks kohtutäituri kaudu sundtäitmisele pööramist ning kokkuleppele mittejõudmise korral taotluse esitamiseks kohtuotsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramise kohta. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusena käsitletava kostja 21.06.2016 taotluse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
10.TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt majandamiskulude võlgnevuse 557.61 eurot väljamõistmist. Kuna vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mille hind ei ületa arvestatuna põhinõudelt 2000 eurot ega koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lõige 21).
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
12.Kuivõrd eelnevalt leidis kolleegium, et kostja kaebuse menetlemiseks puudub TsMS § 637 lõikest 21 tulenevalt alus, siis menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2) lähtuvalt ei lahenda ringkonnakohus kostja riigi õigusabi taotlust. Ringkonnakohus selgitab, et isegi kui esineks alus kostja riigi õigusabi taotluse lahendamiseks ja kostjale määrataks esindaja, kes koostab apellatsioonkaebuse, siis sõltumata kaebuse sisust tuleks ringkonnakohtul selle menetlemisest keelduda, kuna kohus on eelnevalt leidnud, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, millisel juhul ei võimalda TsMS § 637 lõige 2 1 apellatsioonkaebust menetlusse võtta.
13.Seoses taotluses märgitud maksegraafiku ja otsuse täitmise korra ja viisi kindlaksmääramise taotlusega selgitab kolleegium, et nimetatud eesmärkide (seonduvad otsuse täitmisega) saavutamiseks on kostjal asjakohane pöörduda otse korteriühistu juhatuse poole konkreetse võlgnevuse tasumise maksegraafiku ettepanekuga.
14.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lõike 1 alusel koosmõjus § 639 lõikega 1 kaebuse esitaja kanda.
7(8)
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning kaebust ei edastatud vastustajale vastamiseks. Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.