2-15-114953/21 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kostja maksekäitumine on muutunud alates 2012.a. juulikuu ülekannete tegemisest (alates kohustuste täitmisest 2012 aasta juunikuu makseteadete põhjal). Kostja täidab alates 2012. aasta juulist makseteadetel kirjas olevaid kohustusi vaid osaliselt. Kostja ei ole KÜ XXX juhatust teavitanud sellest, et ta keeldub makseteadetel märgitud kohustuste täitmisest ega teavitanud KÜ XXX juhatust kohustuse täimist takistavast asjaolust. Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul juuli 2012 kuni mai 2015 tekkinud rahalise võlgnevuse summas 557,61 eurot tasumist. Kostja on vaidlustanud selle, et majandamiskulusid on talle arvestatud 59,30 m2 järgi. Haginõude osas puudutab 59,30 m2 perioodi juuli 2012 kuni mai 2013. Sealt edasi on arvestus toimunud 58,40 m2 järgi nagu on hetkel ka kostja kinnistusraamatujärgne omandi üldpind. Hageja osutab, et rakendas kuni mai 2013 arveni 59,30 m2 ühistu kodukorra alusel. Kodukorra peatükis „Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev: „Elamu majandamise kulusid kannavad Elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende korteriomandi üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi Elamu korteriomandite summaarses üldpinnas. Korteriomandi üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi üldpind.“ Hooneregistri õiendist nähtuvalt on kostja omandi üldpinnaks märgitud 59,30 m2. Ülaltoodule sarnaselt on ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid arvestatud. Kostjat ei ole teistest liikmetest ka erinevalt koheldud s.t kostja suhtes ei ole majandamiskulude arvestamisel rakendatud teistest liikmetest koormavamaid lähteandmeid või aluseid. Kostja käitumine on olnud vastuoluline. Hageja viitab siinkohal sellele, et kostja nõustus ühistu moodustamisega ja sellega kaasnenud osamaksega. Osamakse arvestamisel võeti aluseks samuti 59,30 m2. Ühistu asutamiskoosoleku protokollist ei nähtu, et kostja oleks osamaksu kohta vastuväiteid esitanud. Hagejale teadvalt ei ole kostja ka hiljem osamaksele vastu vaielnud. Ühistu 05.04.2001 asutamiskoosolekul kinnitati osamaksu suuruseks 24 krooni/m2 kohta. Ühistu asutamiskoosolekul osales ka kostja. Ühistu asutamisdokumentidest nähtub kostja osamaksu kogusumma 59,30m2 x 24krooni = 1423,29 EEK. Eeltoodust tulenevalt on kostja erinevatel ajaperioodidel meelolumuutlikult käitunud s.t kord on kostja nõustunud 59,30 m2-ga, mingil hetkel aga asunud vastuväiteid esitama. Kostja on vastu vaielnud hageja otsuste täitmisele. Kostjale on jäänud arusaamatuks, miks ta on pidanud peale laenu lõppemist ühistule makseid edasi tasuma. Kostja ei saa aru, miks ta peab tasuma sihtfinantseerimist. 10. juunil 2013 toimunud üldkoosolekul selgitati, et ühistu esimene laen lõppeb 2013. augustis ning teine laenuleping lõppeb 2014.a augustis. Koosolekul tõstatas ühistu juhatus küsimuse, mida teha edasi vabanenud rahaga - kas koguda raha edasi remondifondi või sihtotstarbelisse parkla ehituse fondi. Koosolek otsustas, et 2013.a augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi parkla ehituseks mõeldud sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2 kohta ei vähendata.19. juunil 2014 toimunud üldkoosolekul selgitas juhatuse liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse fondi, et seda seejärel kasutada hoone ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks. Juhatuse esimees lisas, et osalemine Tallinna linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et kogu ehituse maksumuse tasub ühistu esialgu iseseisvalt, seejärel linn toetab 70% ulatuses, 30% on omafinantseering. Koosolekul võeti vastu otsus, et 2014.a. augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi sihtotstarbelisse fondi ning remondifondi määra m2 kohta ei vähendata. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Hageja ei nõustu, et tema nõue on osaliselt aegunud. Hageja nõue algab maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes sissenõutavaks 30. juulist

2012. Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015. Arvestades, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, algas: 2012. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded aeguvad 31.12.2015; 2013. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded aeguvad 31.12.2016; 2014. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded aeguvad 31.12.2017; 2015. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg algas 01.01.2016 ja nõuded aeguvad 31.12.2018. Kuna TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab hagi esitamine nõuete aegumise ja hageja on oma nõuded esitanud enne aegumistähtaja saabumist, ei saa hageja nõuetele aegumist kohaldada. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt kostja korteri tegelik pind on 58,4 m2. mis on oli kinnitatud 21.02.2003.a Tallinna Linnakohtu kinnistamisotsusega. Hageja poolt on alates 2002 a. kuni 10.05.2013a. kostjale esitatud arved, kus oli märgitud kostja korteri pinnaks 59,3 m2. Selle kohta hageja juhatusele 30.05.2012.a. oli kostja poolt antud vastav avaldus, millele kostja sai vastuse 10.05.2013.a. Kostja tasus arveid õigesti vastavalt eelpool nimetatud kinnistamis kohtuotsusele. 2003a. ja 2004.a KJÜ poolt olid võetud pangalaenud, mis olid ettenähtud elamu katuse remondiks, maja otste soojendamiseks, soojendussüsteemi renoveerimiseks, parkla ehituseks. Parkla pidi olema valmis 2012.a. Esimene pangalaen oli väljamakstud 2013.a augustis ja kohe hakati esitama arveid lisapunktina sihfinantseerimine parkla ehitamiseks. 2014.a. augustis oli tasutud teine pangalaen ja sellest ajast tuli jälle uus lisapunkt sihtfinantseerimine ka parkla ehitamiseks samade summade suurusega, millega varem tasuti investeerimislaenud ja intressid. Kostja leiab, et kuna pangalaenu summas oli ettenähtud ka parkla ehitus, siis kostja on ausalt tasunud pangalaenud ja intressid ja puudub alus väljamakstud pangalaenu edasi tasuda. Parkla ehitamine jäi ära, kuid sihtfinantseerimise summa samas mahus jookseb edasi. Kostja leiab, et 2012-2103 aastal esitatud arved on aegunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes õiguslikult tähtsates asjaoludes: 1) kostja on Tallinnas XXX asuva korteriomandi omanik; 2) kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kostjale kuuluva XXXTallinn reaalosa üldpinna suuruseks 58,40 m2 (lk 152); 3) Eesti Vabariigi Hooneregistri välja võttekohaselt on XXXkorteri üldpind 59,3 m2 ja eluruumide pind 58,4 m2

(153-161); 4) Tallinnas XXXelumaja haldab KÜ XXX; 5) kostja on KÜ XXXliige; 6) kostja ei ole tasunud ajavahemikus juuli 2012- juuni 2015 KÜ XXXpoolt hagejale esitatud arveid summas 557,51 eurot. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, loeb kohus nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ning esitatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue koosneb: KÜ XXXpoolt aadressil Tallinnas XXXasuva korteriomandiga seotud majandamiskulude arvetest perioodil juuli 2012 kuni juuni 2015. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemiku juuli 2012 kuni juuni 2015 majandamiskulude võlgnevuse summas 557,61 eurot. Oma nõude kinnituseks on hageja esitanud kohtule perioodi juuli 2012- juuni 2015 arved (tlk 31-67). Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. TsÜS § 143 järgi ei või kohus kohaldada aegumist omal algatusel (Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1111-12, p 15), kuid aegumistähtaja kulgemise alguse teeb kohus esitatud asjaolude alusel kindlaks, tuginedes sellekohastele aegumist reguleerivatele sätetele. Hageja nõue algab maksekohustusest, mis muutus kostja suhtes sissenõutavaks 30. juulist 2012. TsÜS § 147 lg 2 alusel muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada. TsÜS § 154 lg 1 kohaselt korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega TsÜS § 154 lg-st 1 tulenevalt arvestatakse aegumist kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 154 laieneb ka korteriühistu majandamiskulude nõudele. Hagi koosseisu kuuluvad nõuded on tekkinud aastatel 2012, 2013, 2014 ja 2015. Arvestades, et aegumist arvestatakse kalendriaasta kaupa, st aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks, algas: 2012. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2013 ja nõuded aeguvad 31.12.2015; 2013. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2014 ja nõuded aeguvad 31.12.2016; 2014. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg 01.01.2015 ja nõuded aeguvad 31.12.2017; 2015. aasta majandamiskulude nõuete aegumistähtaja kulg algas 01.01.2016 ja nõuded aeguvad 31.12.2018. Kuna TsÜS § 160 lg 1 järgi peatab hagi esitamine nõuete aegumise ja hagi on esitatud kohtule 21.08.2015, st enne aegumistähtaja saabumist, ei ole hageja nõuded aegunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on määranud kostjale õigesti majandamiskulusid ajavahemikus juuli 2012 kuni juuni 2015. Nimelt on hageja arvestanud ajavahemikus juuli 2012 kuni aprill 2013 kostja hooldus, haldus, remondifond, investeerimislaen ja intressid, avariiteenused, prügivedu, üldelekter, kindlustus, fonosüsteemide hooldus korteri üldpinna 59,30 m2 järgi. Kostja leiab, et kuna tema korteriomandi kinnistusraamatu järgne üldpind on 58,40 m2, siis oleks pidanud majanduskulude arvestus toimuma üldpinna 58,40 m2 järgi. Samuti leiab kostja, et tema ei ole kohustatud alates augustis 2013 maksma sihtfinantseerimist. Muudele majandamiskuludele kostja vastuväiteid esitanud ei ole ja muud majandamiskulud on kostja poolt tasutud. Harju Maakohtu registriosakonnale 16.05.2012 esitatud KÜ XXXpõhikirja punkti 3.2. kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Põhikirja punkti 3.3 kohaselt ühistu liikmele võib panna

kohustusi üksnes üldkoosoleku otsusega. Põhikirja punkti 6.1. kohaselt elamu majandamise kulud kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti (lk 73-74). Hageja selgitab, et rakendas kuni mai 2013 arveni kostja suhtes 59,30 m2 ühistu kodukorra alusel. KÜ XXXkodukorra peatükis “Kulude kandmine liikmete poolt“ on sätestatud järgnev: Elamu majandamise kulusid kannavad elamu kaasomanikud proportsionaalselt nende korteriomandi üldpinna suuruse osatähtsusele kõiki elamu korteriomandite summaarses üldpinnas. Korteriomandi üldpinnaks loetakse Hooneregistri õiendis fikseeritud korteriomandi esemeks oleva eluruumi üldpind (lk 75-78). Hageja on selgitanud, et ülaltoodule sarnaselt on ka teistele korteriomanikele majandamiskulusid arvestatud ja kostjat ei ole teistest liikmetest ka erinevalt koheldud, st kostja suhtes ei ole majandamiskulude arvestamisel rakendatud teistest liikmetest koormavaid lähteandmeid või aluseid. Kohus leiab, et vastavalt hageja põhikirja punktile 6.1. elamu majandamise kulud kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti. Seega võis hageja lähtuda kostjale ja ka teistele korteriomanikele majandamiskulude eest kuni aprill 2013 arveid esitades KÜ põhikirja punktist 6.1, mitte hageja kodukorrast, sest kohtule esitatud hageja kodukord on vastuolus hageja põhikirjaga. 21.02.2003 kinnistamisotsusega on XXXkorteriomandi üldpind 58,4 m2 (tlk 9698). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 22.07.2002 kinnistamisavalduse alusel 21.02.2003 sisse kantud XXXeluruumi üldpind 58,40 m2 (tlk 152). Seega pidi hageja lähtuma kostjale arveid esitades XXXeluruumi üldpinnast 58,40 m2. Hageja väidab, et kostja ei ole esile toonud, et kui XXXkorteriomanikele oleks 2013 maini hooneregistri andmetest erinevate andmete järgi majandamiskulusid arvestatud, oleks kostja osa majandamiskulude arvestamisel väiksem olnud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei ole oma vastuväidetes sellist arvestust välja toonud. Samas kohtule esitatud Tallinna Hooneregistri tõendist nähtuvalt Tallinnas XXXasuvate eluruumide puhul, mille puudub rõdu, langeb eluruumide üldpind kokku eluruumide pinnaga ja nende eluruumide puhul, millel on rõdu, on eluruumide üldpinna suuruse arvestusele lisatud rõdu pind ja seetõttu on eluruumide üldpind suurem kui eluruumide pind. Sellest tulenevalt on vastavalt hageja poolt esitatud arvetele pidanud need XXXkorteriomanikud, kelle korteriomandi juurde kuulub rõdu, maksma majandamiskulusid ka rõdu pinna eest, samas kui need korteriomandi omanikud, kelle korteriomandi juurde ei kuulu rõdu, on pidanud majandamiskulusid maksma üksnes eluruumide pinna eest. Kohus leiab, et alates 2013 maist hageja poolt kostjale esitatud arved kinnitavad, et sellest ajast alates kui hageja hakkas kostja arvetel kajastatud majandamiskulude suuruse arvestamisel lähtuma kostjale kuuluva korteriomandi kinnistusraamatusse kantud üldpinna suurusest 58,40 m2 (varasema hooneregistrijärgse üldpinna 59,30 m2 asemel), on majandamiskulude summad langenud: kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 10,08 eurot kuus, siis alates maist 2013 pidi kostja maksma hoolduse eest 9,93 eurot kuus, kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma halduse eest 11,27 eurot kuus, siis alates maist 2013 pidi kostja maksma halduse eest 11,10 eurot kuus, kui kuni aprill 2013 pidi kostja maksma remondifondi eest 7,12 eurot kuus, siis alates mai 2013 pidi kostja maksma remondifondi eest 7,01 eurot kuus. Seega on hageja kuni aprill 2013 arvestanud majandamiskulusid kostjale rohkem kui hageja põhikiri ette. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigustatud nõudma kostjalt ajavahemikus juuli 2012 kuni aprill 2013 majandamiskulude võlgnevust summas 27,71 eurot. Kostja leiab, et tema ei ole kohustatud tasuma alates augustist 2013 sihtfinantseerimist. Kostja väidab, et kuna varasemalt võetud pangalaenudega oli ette nähtud ka parkla ehitus, siis kostja on tasunud pangalaenud ja intressid ning kostjal puudub alus pangalaenu edasi tasuda. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. KÜ XXX10. juuni 2013 üldkoosoleku protokollist nähtub, et 10. juunil 2013 toimunud üldkoosoleku selgitati, et ühistu esimene laen lõppeb 2013 augustis ning

teine laenuleping lõppeb 2014 augustis. Koosolekul tõstatas ühistu juhatus küsimuse, mida teha edasi vabanenud rahaga - kas koguda raha edasi remondifondi või sihtotstarbelisse parkla ehituse fondi. Koosolek otsustas, et 2013.a augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi parkla ehituseks mõeldud sihtotstarbelisse fondi. Remondifondi määra m2 kohta ei vähendata (tlk 170-173). 19. juunil 2014 toimunud üldkoosolekul selgitas juhatuse liige, et mõistlik oleks koguda raha sihtotstarbelisse fondi, et seda seejärel kasutada hoone ümbruse korrastamiseks, sh parkla ehituseks. Juhatuse esimees lisas, et osalemine Tallinna linna projektis „Hoovid korda“ eeldab, et kogu ehituse maksumuse tasub ühistu esialgu iseseisvalt, seejärel linn toetab 70% ulatuses, 30% on omafinantseering. Koosolekul võeti vastu otsus, et 2014.a. augustis lõppevast pangalaenust ülejääv summa kogutakse edaspidi sihtotstarbelisse fondi ning remondifondi määra m2 kohta ei vähendata (tlk 174-176). Vastavalt KÜS § 13 lg 1 korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on asunud seisukohale, et juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik (RKTKo 16.06.2010.a. nr 3-2-1-53-10). Seega kuna kostja ei ole vaidlustanud 10. juuni 2013 ja 19. juuni 2014 üldkoosoleku otsuseid, on nimetatud otsused kostjale kohustuslikud ja kostja on kohustatud tasuma hageja üldkoosolekul otsustatud sihtfinantseerimise makseid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja majandamiskulude nõue ajavahemiku mai 2013 kuni juuni 2015 osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja majandamiskulude võlgnevuse summas 529,9 eurot. Kohus jätab hagi rahuldamata majandamiskulude võlgnevuse nõudes summas 27,71 eurot. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestatust lähtudes ja arvestades, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, siis peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ning 95 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 176 lg 1 kohaselt juhul, kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja esitas 03.05.2016 ja 04.05.2016 menetluskulude nimekirjad ja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu kokku summas 935 eurot (810 eurot õigusabi + riigilõiv 125 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust (Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja esindajaks jurist Urmas Mardi tunnihinnaga 120 eurot. Antud juhul asub maakohus seisukohale, et arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahukust ning asjas esitatud tõendeid, samuti menetluse kestust ja esindaja kvalifikatsiooni on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks tunnihinda 90 eurot käibemaksuta. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvaid õigusabitoiminguid põhjendatuks ja vajalikeks järgmises ulatuses: - esmane konsultatsioon kliendiga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,75 h ulatuses, arvestades kaasuse asjaolusid ja keskmist keerukust. - 21.01.2016 menetlusdokumendi koostamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,16 h ulatuses, arvestades, et tegemist oli esindusõiguse teatega ja kohtuistungi edasilükkamise taotlusega. - 16.03.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,5 h ulatuses, arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse keskmist keerukust. - 16.03.2016 kohtuistungil osalemine ja kliendi esindamine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses, arvestades kohtuistungi kestvust. - 01.04.2016 menetlusdokumendi koostamine (hageja seisukohad ja tõendid), kliendiga konsulteerimine ja materjalidega tutvumine/analüüs ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades 04.04.2016 kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja tõendeid. - 03.05.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine on kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja vajalik õigusabi rohkem, kui 0,25 h ulatuses, arvestades tsiviilasja sisu ja kaasuse keskmist keerukust, samuti asjaolu, et tegemist oli korduva kohtuistungiga, mistõttu oli lepinguline esindaja tsiviilasja materjalidega menetluse käigus eelnevalt tutvunud.