Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 (kaks) nimetatud nõude osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jätta menetluskuludest Ateljee Pro OÜ (registrikood 10744546) kanda 99% (üheksakümmend üheksa protsenti) ja AS-i Alexela (registrikood 10015238) kanda 1% (üks protsent).
6.Välja mõista Ateljee Pro OÜ-lt (registrikood 10744546) AS-i Alexela (registrikood 10015238) kasuks menetluskulud riigilõiv 346 (kolmsada nelikümmend kuus) eurot 50 (viiskümmend) senti.
7.Jätta Ateljee Pro OÜ (registrikood 10744546) menetluskulud kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.TsMS § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus hagi lihtsustatud korras menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagiavaldust hagihinnast tulenevalt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
3.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on pooled sõlminud maksekaardilepingu, mille alusel on hageja andnud kostjale krediiti hagejalt kütuste ostmiseks. Hageja on soovinud väidet tõendada maksekaardilepingu dokumendiga (dtl-d 25-27). ASICEvormingus fail sisaldab pdf-vormingus dokumendifaili „maksekaardileping.pdf“. Pdf-vormingus fail on allkirjastatud digitaalselt A L poolt 30.09.2020 kell 20:04 ning K H poolt 01.10.2020 kell 10:35 (dtl-d 25-27). Pooled ei vaidle lepingu sõlmimise fakti üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohtu hinnangul sisaldab maksekaardileping ostuhinna tasumise kohustuse täitmise kohta käivaid lepingutingimusi (sealhulgas tüüptingimusi) ning kütuse müügitingimusi, mida kohaldatakse hageja ja kostja vahel sõlmitavatele müügilepingutele. Maksekaardilepingust nähtuvalt on kostja taotletud krediidisumma 1000 eurot ning maksekaardiks krediitkaart (dtl 26). Alexela maksekaardilepingu tingimuste punktidest 1.2, 8.1 ja 8.2 nähtuvalt kasutatakse maksekaarti ostude sooritamiseks ning registreerimiseks Alexela logo kandvates tanklates ja Partnerfirmade müügikohtades (dtl 27). Tingimuste punkti 8.2 kohaselt tuleb kaardiga registreeritud tehingu eest tasuda arve alusel vastavalt kokkulepitud maksetähtajale (dtl 27). Maksekaardilepingust ja selle tingimustest nähtuvalt ei maksa ostja (klient) ostuhinna tasumise kohustuse edasilükkamise eest täiendavaid tasusid (nt intressi või lepingutasu). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud maksekaardileping VÕS § 401 lg 1 ja 2 mõistes krediidilepinguks. Kohus leiab, et maksekaardilepingu sõlmimisega leppisid 2 (5)
pooled kokku edaspidi poolte vahel sõlmitavatele müügi- ja teenuse osutamise lepingutele kohalduvates tingimustes.
4.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on müünud kostjale kütust ja väljastanud kostjale ostuhinna tasumiseks arved, millised kostja on jätnud tasumata. Hageja väljastatud 31.07.2023 arvest nr 204897001-23071 (dtl 28) ja kaartide aruandest (dtl 29) nähtuvalt on hageja müünud kostjale 2023.a juulis kütust B95 koguses 345,01 liitrit ostuhinnaga 550,63 eurot, kütust D koguses 306,76 liitrit ostuhinnaga 428,64 eurot, kasutanud kolmel korral teenust „haagise nutirent“ tasuga 38,47 eurot ning saatnud 24.07.2023 meeldetuletuse tasuga 2,50 eurot (dtl-d 28-29). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele arvel kajastatud kütuse ostmise ja teenuste kasutamise kohta. Kostja ei ole tõendanud, kütus jäi kostjale üle andmata või teenused osutamata. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud hageja ja kostja vahel 2023.a juulis kütuse müügilepingute sõlmimise, haagise kasutuslepingute sõlmimise ja meeldetuletuse saatmise hindadega, mis on märgitud kaartide aruandes. Kostjal tekkis kohustus tasuda hagejale ostuhind 979,27 eurot ja haagise kasutamise tasu 38,47 eurot. Hageja väljastatud 31.08.2023 arvest nr 204897001-23081 (dtl 30) ja kaartide aruandest (dtl 31) nähtuvalt on hageja müünud kostjale 2023.a augustis kütust B95 koguses 64,84 liitrit ostuhinnaga 113,08 eurot, kütust D koguses 186,13 liitrit ostuhinnaga 291,89 eurot, kasutanud kolmel korral teenust „haagise nutirent“ tasuga 32,77 eurot ning saatnud 21.08.2023 meeldetuletuse tasuga 2,50 eurot (dtl-d 30-31). Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele arvel kajastatud kütuse ostmise ja teenuste kasutamise kohta. Kostja ei ole tõendanud kütuste mitteüleandmist ja teenuste mittesaamist. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud hageja ja kostja vahel 2023. augustis kütuse müügilepingute sõlmimise, haagise kasutuslepingute sõlmimise ja meeldetuletuse saatmise hindadega, mis on märgitud kaartide aruandes. Kostjal tekkis kohustus tasuda hagejale ostuhind 404,97 eurot ja haagise kasutamise tasu 32,77 eurot.
5.Alexela maksekaardilepingu tingimuste punkt 8.6 lause 2 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „[---] Lisaks viivisele on Alexelal õigus nõuda ning Kliendil kohustus tasuda leppetrahvi 6,39 EUR iga korra eest, kui Alexela saadab või edastab telefonitsi Kliendile meeldetuletuse arve või selle osa mitteõigeaegse tasumise kohta“ (dtl 27). Hageja nõuab kostjalt 24.07.2023 meeldetuletuse saatmise eest 2,50 euro ning 21.08.2023 meeldetuletuse saatmise eest 2,50 euro tasumist. Kohtu hinnangul on hageja esitanud kostja vastu tingimuste punktis 8.6 nimetatud leppetrahvinõuded 2,50 euro ulatuses. Hagist ei nähtu, milliste arvete mitteõigeaegse tasumise kohta on 24.07.2023 ja 21.08.2023 meeldetuletused esitatud. See ei nähtu ka kaartide aruannetest. Kohus on seetõttu seisukohal, et hageja ei ole välja toonud leppetrahvinõude eeldusi. Kohus jätab seetõttu hagiavalduse leppetrahvi 5 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
6.VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Alexela maksekaardi tingimuste punkt 8.2 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „8.2. Kaardiga sooritatud tehingute eest tasub Klient esitatava arve alusel vastavalt kokkulepitud maksetähtajale. Arve vaidlustamise või mistahes pretensioonide esitamisest sõltumata tuleb arve tasuda tähtaegselt. Liigselt tasutud summad arvestatakse järgneva perioodi ettemaksuks või tagastatakse Kliendi kirjaliku avalduse alusel neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul. Arve vaidlustamise ja pretensioonide esitamise aeg on viisteist (15) kalendripäeva alates arve väljastamise hetkest. Nimetatud tähtaja möödudes loetakse, et Klient on arvet aktsepteerinud (dtl 27). Maksekaardilepingu kohaselt on maksetähtaeg 15 päeva (dtl 26). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et kostjal oli maksekaardilepingu ja tingimuste punkti 8.2 kohaselt kohustust tasuda ostuhind 15 päeva jooksul alates arvete väljastamisest. Seega tuli kostjal tasuda hagejale 31.07.2023 arvel nr 204897001-23071 märgitud kaupade ja teenuste eest hiljemalt 15.08.2023 ning 31.08.2023 arvel nr 204897001-23081 märgitud kaupade ja teenuste eest hiljemalt 15.09.2023. Eeltoodust tulenevalt on ostuhinna ja teenustasu maksmise kohustused muutunud sissenõutavaks ning hagejal on õigus kostjalt nõuda nende kohustuste täitmist. 3 (5)
Kostja ei ole tõendanud 31.07.2023 ja 31.08.2023 arvetel märgitud kaupade ja teenuste eest tasumist. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 2023.a juulis müüdud kütuse eest ostuhinda 979,27 eurot ning haagise kasutamise eest tasu 38,47 eurot ning 2023.a augustis müüdud kütuse eest ostuhinda 404,97 eurot ja haagise kasutamise tasu 32,77 eurot. Seetõttu on hagejal õiguskaitsevahendina õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi. Kohus rahuldab eeltoodut arvestades hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1455,48 eurot (979,27+38,47+404,97+32,77=1455,48).
7.VÕS § 113 lg 1 ls 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Alexela maksekaardilepingu tingimuste punkt 8.6 lause 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „Arve mittetasumisel maksetähtajaks on Alexelal õigus blokeerida Kaartide kasutamine ja rakendada tähtaegselt tasumata summalt viivist null koma kaks protsenti (0,2%) iga Kliendi poolt tasumisega viivitatud kalendripäeva eest [---]“ (dtl 27). Hageja on kostja vastu esitanud nõude võlgnetavalt põhinõudelt ajavahemiku 16.07.2023 kuni 01.03.2024 viivise 553,98 eurot tasumise nõudes. Hageja nõue 2023.a juulis müüdud kauba ja osutatud teenuste eest 1017,74 euro tasumiseks on põhjendatud. Ostuhinna ja tasu maksmise tähtpäev oli 15.08.2023. Seetõttu on hagejal õigus nõuda põhinõudelt 1017,74 eurot lepingujärgset viivist 0,2% päevas ajavahemiku 16.08.2023 kuni 01.03.2024 (199 päeva) summas 405,06 eurot. Hageja nõue 2023.a augustis müüdud kauba ja osutatud teenuste eest 437,74 euro tasumiseks on põhjendatud. Ostuhinna ja tasu maksmise tähtpäev oli 15.09.2023. Seetõttu on hagejal õigus nõuda põhinõudelt 437,74 eurot lepingujärgset viivist 0,2% päevas ajavahemiku 16.09.2023 kuni 01.03.2024 (168 päeva) summas 147,08 eurot. Kokku on hagejal seega õigus nõuda kostjalt viivise 552,14 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise tasumise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 552,14 eurot. Kohus jätab hagiavalduse viivise 1,84 eurot tasumise nõudes rahuldamata (553,98-552,14=1,84).
8.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
9.TsMS § 405 lg 1 p 10 sätestab, et kohus võib lihtmenetluses tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus menetles asja hagihinnast tulenevalt lihtmenetluses. Kohus on seisukohal, et asja lihtsustatud korras menetlemise eesmärgiks on asja kiirem lahendamine, sealhulgas kohtuasjas tehtava kohtulahendi kiirema täitmisele pööramise võimaldamine. Asjas tehtav kohtulahend peab võimaldama võlausaldajal teostada oma õigusi võlgniku poolt raha tasumise kohustuse täitmisega viivitamise korral täielikult ja tõhusalt. Kohus arvestab, et pooled tegutsevad majandus- või kutsetegevuses. Kohus tunnistab TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel otsuse viivitamata täidetavaks ilma tagatiseta põhinõude ja hagi esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise tasumise nõude osas.
10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind oli 2014,46 eurot. Kohus rahuldas hagi osaliselt nõuetes, millele vastav hagihind on 2007,62 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagi 5,66% ulatuses (2007,62 2014,46-st on 99%). Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda 1% ulatuses ja kostja kanda 99% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 350 eurot. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks 4 (5)
tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 147 lõikest 1 kujutab riigilõivu tasumine endast vajalikku kohtukulu, sest hagiavaldust ei võeta menetlusse, kui sellelt ei ole tasutud riigilõivu. Hagihinnast lähtuvalt kuulus riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja hagi esitamise ajal kehtinud redaktsiooni lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt riigilõivu 350 eurot hüvitamist. Kohus määrab menetluskulude jaotust arvestades kindlaks hageja kohtukulu (riigilõiv) 346,50 eurot (99% 350-st on 346,50) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
11.Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja. Toimikust ei nähtu kostja toimingute tegemist, millega on kostjale tekkinud menetluskulud, sh kohtukulud ja lepingulise esindaja kulud. Kohus jätab kostja menetluskulude suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.