Pärnu Maakohus
Kohtunik
Raina Pärn
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. jaanuar 2025. a, Pärnu
Tsiviilasja number
2-24-14271
Tsiviilasi
M. V. hagi K. V.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: M. V. (isikukood XXX, elukoht Eestis: XXX, elukoht Soomes: XXX, e-post: XXX)
vastu abielu lahutamise nõudes
Kostja: K. V. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, epost: XXX) XXX
Kohtuistungi aeg
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
M. V. esitas kohtule hagi K. V. vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahelised abielusuhted lõppesid mais 2024.a. Hagiavalduses märgib hageja, et esinevad erimeelsused laste hooldusõiguse teostamisel ja soovib 50 % hooldusõigust. Hiljem on hageja kinnitanud, et pooled on hooldusõiguse osas saavutanud kokkuleppe. Kostja K. V. leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ta vaidleb sellele vastu, sest abielu suhted ei ole lõppenud ning kestavad siiani, pärast seda kui Lääne ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalasja, kus K. V. oli kannatanuna mitmetes episoodides üle kuulatud M. V. poolt toime pandud kuriteo suhtes. Lisaks märgib kostja, et M. V. tegelik elukoht ei ole Soome Vabariigis, vaid M. V. elab XXX. Kui kohus otsustab lahutada, ei ole kostja nõus tasuma menetluskulusid, kuna ei ole andnud põhjust lahutuseks. Kohus kuulas M. V. ja K. V. ära XXX kohtuistungil.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse PKS § 67 lg 2 järgi, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on M. R. (pärast abiellumist nimi M. V.) ja K. V. abiellunud XXX, abielu on registreeritud Pärnu Maavalitsuse poolt (abielu tõend nr XXX, dtl 5). M. V. on esitanud kohtule avalduse abielu lahutamiseks. Seega nõue on esitatud õigustatud isiku poolt PKS § 65 lg 1 alusel. Kohus leiab, et abielu lahutamise peamine eeldus ei ole käesoleval juhul täidetud, s.o hageja ja kostja abielulised suhted ei ole lõppenud. Hageja ja kostja elavad käesoleva ajani koos, neil on ühised lapsed ja ühine majapidamine. Kuna abielulised suhted ei ole lõppenud, siis on ilmne, et ei saa hinnata, kas need suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei osanud ise ka selgitada, mille pinnalt peaks kohus aru saama või tuvastama, et abikaasade abielulised suhted on käesolevalt pöördumatult lõppenud. Ärakuulamisel selgus, et poolte vahel on pingeid, arusaamatusi ja vaidlusi, kuid see ei ole viinud abikaasade kooselu katkemiseni. Vastupidi, pooled elavad käesoleva ajani koos ja kasvatavad ühiseid lapsi. Lisaks, M. V. ise ei osanud selgitada, kuidas näeb välja elukorraldus pärast lahutust, kuigi möönis, et siis tuleks elukorraldust muuta, nt kolida, lastega kohtuda mujal jne. Kohtule on jäänud täiesti arusaamatuks, miks muudatused elukorralduses vajavad lahutuse toimumist. Samuti on kohtule täiesti arusaamatu, miks pooled ei ole abielu lahutanud perekonnaseisuasutuses. K. V. on ärakuulamisel selgitanud, et varem on nad lahutamiseks perekonnaseisuasutusse pöördunud ja ta on nõus seda taaskord tegema. M. V. on selgitanud, et käesoleval juhul pöördus ta kohtusse, lootuses kirjalikule menetlusele. Seega soovi korral saavad pooled oma abielu lahutada perekonnaseisuasutuses (PKS § 64). Eeltoodust järeldab kohus, et tegelikkuses on poolte vahel abielulised suhted olemas. Asjaolu, et suhetes esineb pingeid, on erimeelsusi, konflikte ja vaidlusi, ei ole lahutamise aluseks kohtus PKS § 67 lg 1 alusel.
Kohtu hinnangul on ebamõistlik anda pooltele aega lepituseks (PKS § 67 lg 3). Seda esmalt põhjusel, et poolte abielulised suhted eksisteerivad. Teiseks ei ole võimalik anda aega leppimiseks kui vähemalt üks pooltest seda ei soovi. M. V. on ärakuulamisel selgitanud, et tema leppida ei soovi. Eeltoodut arvestades tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest (pooled kannavad ise oma menetluskulud) kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.