lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-106638/17

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-106638/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
745
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
JEH OÜ12397675(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-106638

Tsiviilasi

Jõgeva Elamu Halduse AS-i hagi Mittetulundusühingu "Juristide Ühendus" vastu hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 01. aprilli 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mittetulundusühingu "Juristide Ühendus" apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (kostja): Mittetulundusühing "Juristide Ühendus" (registrikood 80375240), esindaja juhatuse liige Imre Kastepõld Vastustaja (hageja): Jõgeva Elamu Halduse AS (registrikood 12397675), esindaja Kersti Eik

RESOLUTSIOON

Keelduda menetlusse võtmast Mittetulundusühingu "Juristide Ühendus" apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu

1.aprilli 2016.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-15-106638 ja tagastada apellatsioonkaebus Mittetulundusühingule "Juristide Ühendus".

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD

1.Mittetulundusühing "Juristide Ühendus" esitas 30. mail 2016. a Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 1. aprilli 2016. a otsuse peale. Vaidlustatud otsusega rahuldas maakohus Jõgeva Elamu Halduse AS-i hagi Mittetulundusühingu "Juristide Ühendus" vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1162,52 eurot, milles 1041,47 eurot oli põhivõlg ning 121,05 eurot viivis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3.Ringkonnakohus leiab, et tuleb keelduda menetlusse võtmast Mittetulundusühingu "Juristide Ühendus" apellatsioonkaebust Tartu Maakohtu 1. aprilli 2016. a otsuse peale. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesoleva hagi kui ka apellatsioonkaebuse hind on 1162,52 eurot. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. 4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab tõendeid maakohtust erinevalt, ei tähenda automaatselt, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.
5.Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja on (oli) Tellise 1 Jõgeva elamu valitseja õigusjärglane nii nõude tekkimise ajal 2014. a kui ka hagi esitamise ajal. Hagejal oli õigus enda nimel esitada hagiavaldus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et Kersti Eikil oli õigus hagejat esindada TsMS § 218 lg 2 alusel. Lisaks on maakohus õigesti tuvastanud, et kostjale

esitatud arved on kostjale toimetatud kätte ning kõik arved on muutunud sissenõutavaks. Kuna puudub vaidlus selles, et kostja ei ole arveid tasunud, siis on hageja sissenõutavaks muutunud põhinõude suurus 1041,47 eurot. Seega leidis maakohus õigesti, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja põhivõlg. Kuna kostja ei ole täitnud põhikohustust, siis hagejal on õigus kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist. Järelikult mõistis maakohus õigustatult kostjalt välja hageja kasuks viivised summas 121,05 eurot.

6.Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
7.Apellant ei ole apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja