Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõuded ja seisukohad T.-R.T. esitas 12.10.2023 hagi M.T. vastu elatise saamiseks. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatisevõlgnevus perioodi 01.08.2023-11.10.2023.a eest summas 613 eurot. Alates 12.10.2023 mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis muutuvas suuruses, hagi esitamise päeval on see summa 260,33 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 (3) - (6) sätestatud (baassumma, millele lisandub 3% keskmisest kuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust) määra kuus kuni T.-R.T. täisealiseks saamiseni (). Elatis tuleb ümber arvestada iga aasta 1.aprillil vastavalt PkS § 101 lg.3, lg.4 sätetele, kasutada võib elatiskalkulaatorit. Hageja on kostja laps ja nad ei ela koos. Hageja ema esitas elatisenõude maksekäsu kiirmenetlusse 01.08.2023, millele kostja esitas vastuväite ja elatist tasuma ei asunud, samas pidi kostja sellest aru saama, et temalt nõutakse elatist summas 260,33 eurot kuus. Sel põhjusel nõuab hageja elatisevõlgnevuse tasumist nüüd alates nõude esitamisest maksekäsu kiirmenetlusse 01.08.2023. Kostja ja hageja suhtlemine on toimunud igal teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani, s.o. 4 ööpäeva kalendrikuus. Nii hageja isa kui ka ema töötavad, hagejale teadaolevalt ei ole kostjal teisi ülalpeetavaid. Alates ajast, mil hageja ja kostja ei ela enam koos (05.12.2022), ei ole kostja hagejat majanduslikult toetanud. Tuginedes Perekonnaseaduse vastavatele sätetele, nõuab hageja kostjalt elatist seadusjärgses miinimummääras lähtudes baassummast PkS § 101 lg.3 järgi. Eeldada tuleb, et lapse vajadused on viidatud sätete alusel arvutades 300,33 eurot kuus, arvestades lapsetoetust, mis makstakse lapsega koos elavale emale, on elatisesumma 260,33 eurot kuus. Elatisevõlgnevus alates 01.08.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.10.2023 on 613,03 eurot.

21.12.2023 seisukohas kostja vastusele vaidleb hageja vastu kostja väidetele, et laps viibib pool ajast isaga ja on sel ajal isa täielikul ülalpidamisel. Laps viibib isaga 4 ööpäeva kuus nagu on märgitud hagis. Vastuses kostja määruskaebusele 26.04.2024 märgib hageja, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtumenetluse kestel (periood oktoober 2023-aprill 2024, 7 kuud) on kostja tasunud hagejale elatist 277,66 eurot. Seda on kinnitanud ka kostja oma määruskaebuses. See teeb elatiseks 39,66 eurot kuus, mis ei ole piisav hageja ülalpidamiseks. Hageja ei nõustu, et kostja on lisaks sellele summale andnud hagejale veel ülalpidamist 869,08 euro ulatuses, ostes hagejale asju. Kostja esitatud tõendid ei tõenda kostja ülalpidamiskohustuse täitmist, neist nähtub üksnes, et ostetud on mingeid kaupu, kuid teadmata on, kellele ja miks. Hageja seaduslikul esindajal puuduvad nende esemete kohta teadmised, nende asjade ostmist ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja leiab, et kostja on esitanud kohtule kokku korjatud ostutšekke, mille kohta ei ole teada, kes ostis ja kellele. Tšekkidelt nähtuvad muuhulgas ostud, mida hageja ei vaja ega kasuta. Hageja vaidleb vastu kostja esitatule selles osas, kui palju viibib hageja koos kostjaga. Hageja viitab Riigikohtu lahendile asjas 2-19-19160, mille kohaselt vähendatakse elatise suurust PkS § 101 lg.6 alusel juhul, kui lapse viibimise aeg lahuselava vanema juures jääb vahemikku 7-15 ööpäeva kuus ja see asjaolu nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Hageja ema ja isa vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet suhtlemiskorra kohta, ehkki seda on püütud sõlmida, s.h. perelepituses. Kostja on kahel korral sellisest kokkuleppest taganenud, mistõttu on lepitusmenetlus tunnistatud ebaõnnestunuks. Seega ei ole kirjalikku dokumenti, mis annaks aluse elatise vähendamiseks PkS § 101 lg.6 alusel. 12.11.2024 vastuses kohtule jääb hageja hagis esitatud nõude juurde nii elatisevõlgnevuse kui ka jooksva elatise osas, palub hagi kogu ulatuses rahuldada. Hageja nõustub, et isa ja lapse kohtumised on toimunud valdavalt kostja märgitud kuupäevadel, kuid kostja on eksimuses päevade arvutamisel ja lugedes kokku isa-lapse kokkusaamised reedest-pühapäevani, on saanud ühe viibimiskorra pikkuseks 3 päeva. Hageja juhib tähelepanu, et PkS § 101 lg.6 järgi tuleb lugeda ööpäevi, s.o. 24 tundi, reedest pühapäevani on 2 ööpäeva. Õiged on kostja esitatud kuupäevad, aga mitte ööpäevade arvestus. Hageja esitab korrektse ööpäevaarvestuse kostja esitatud kuupäevade alusel, hageja on viibinud kostja juures tavaliselt 4 ööpäeva kuus. Vaid septembris on viibinud 7 ööpäeva, kuid aasta lõikes siiski keskmiselt vähem, kui lg.6 kohaldamiseks vajalik. Kostja on kuni hagi tagamise määruseni maksnud elatis hagejale kokku summas 277,66 eurot, peale hagi tagamise määrust kahel kuul (aprill, mai 2024) 200 eurot ja alates juunist 2024 iga kuu 134,28 eurot. Kokku kohtumenetluse perioodil 1483,34 eurot.

põhjendatud tagasiulatuva elatise nõue perioodil 01.08.2023-11.10.2023. Hageja nõue tagasiulatuva elatise saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja teeb kompromissiettepaneku, et maksab lapse ülalpidamiseks elatist 138,83 eurot kuus alates 12.10.2023 kuni 31.12.2023 ja edaspidi ei esita vanemad teineteisele lapse elatisenõuet, kui laps viibib koos isaga 50% ja emaga 50%. Kostja esitab vastuväited hagiavalduses esitatud asjaoludele: kostja ei ole kunagi keeldunud arutamast lapse vajadusi, hageja ema ei ole kunagi pöördunud kostja poole elatise saamiseks, mistõttu on põhjendamatu tagasiulatuva elatise nõue. Viidetega Riigikohtu lahenditele on kostja seisukohal, et ülalpidamisnõue on suunatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevale rahuldamisele ja PkS § 108 mõte on kaitsta kohustatud isikut tagantjärele esitanud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest. Kuna laps on olnud pool ajast kostja ülalpidamisel ja kasvatamisel, on elatisevõlgnevuse nõue alusetu ja põhjendamatult esitatud, tuleb jätta rahuldamata. Ebaõige on hagis esitatud väide, et suulise kokkuleppe kohaselt on hageja suhtlemine kostjaga toimunud 4 ööpäeva kalendrikuus. Kokkuleppe kohaselt oli laps pool aega koos isaga, s.h. kõik nädalavahetused reede hommikust pühapäeva õhtuni. Hageja seaduslik esindaja hakkas kostjal lapsega koosveedetavat aega piirama alates 23.augustist 2023. Kostja ei lepi sellega. Oktoobris 2023 on kostja olnud koos lapsega 7 ööpäeva (kuupäevad esitatud). Ka koolivaheajal 23.29.oktoober soovis kostja last enda juurde, kuid lapse ema ei nõustunud, ka temal olevat puhkus. Tegelikult oli laps sel ajal lasteaias. Kostja soovis maksta lapse lasteaiamaksu, ka seda hageja seaduslik esindaja ei võimaldanud. Kostja ostis lapsele kõik uued riided, kuid järgmisel hommikul tõi lapse ema need kõik kostja juurde tagasi. Kuna hageja on kostjaga koos vähemalt 7 ööpäeva kuus, siis saab põhjendatud elatisenõue olla 138,83 eurot kuus. 09.11.2023 tasus kostja hagejale ülalpidamiseks elatist kahe kuu (november ja detsember 2023) eest kokku 277,66 eurot. Kostja ei ole keeldunud lapsele ülalpidamise andmisest, on andnud lapsele ülalpidamist ja soetanud lapsele vajaliku. 04.04.2024 esitas kostja seisukoha ja täiendavad tõendid, kus kordab, et perioodil 01.08.202311.10.2023 oli laps koos isaga 50% ajast ja oli sel ajal isa ülalpidamisel ja kasvatamisel. Selle aja eest ei ole õigust ülalpidamist nõuda. Kostja on teinud lapsele kulutusi erinevate asjade ostmisel. Kostja esitab selle kohta ülevaate kuupäevade, esemete ja summade kaupa, kokku tehtud kulutusi lapsele september-detsember 2023 746,02 eurot, veebruaris 2024 123,06 eurot, kokku 869,08 eurot. Kostja esitab kuude kaupa ülevaate ajast, mil laps on olnud koos isaga. 11 kuu jooksul on laps olnud isaga keskmiselt 8,5 ööpäeva. Sellel ajal on laps olnud täielikult isa ülalpidamisel. Lisaks on kostja andnud lapsele sel ajal elatist vahetult- ostnud vajalikke asju ja maksnud ka kahel korral elatist lapse ema kontole. Vanemluskokkulepet ei ole vanemate vahel sõlmitud. Lapse ema on esitanud kohtule valeväiteid selle kohta, et hageja viibib kostja juures kuni neli ööpäeva kuus. Tagasiulatuvat elatist ei ole hageja seaduslik esindaja varem nõudnud, tagasiulatuva elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole tema poolt ostetud asja hagejalt tagasi nõudnud. Hageja sellekohane väide on paljasõnaline ega ole tõendiks. Hagiavalduses esitatud elatise nõue ei ole põhjendatud.

Määruskaebuses hagi tagamise määrusele esitatud seisukohti ja väiteid.

kordas kostja varasemates menetlusdokumentides

3.Menetluse käik Kohus võttis hagi 18.10.2023.a määrusega menetlusse, küsis seisukohad vastaspoolelt. 21.03.2024 esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille kohus määrusega 22.03.2024.a rahuldas. Tartu Ringkonnakohus M.T. määruskaebust lahendades tühistas 04.06.2024.a määrusega maakohtu hagi tagamise määruse osaliselt ja kohustas kostjat hagi tagamise abinõuna maksma hageja ülalpidamiseks elatist 134,28 eurot kuus kuni asjas lõpplahendi jõustumiseni. Kohus kirjaga 22.10.2024 selgitas hagejale ja kostjale võimaliku elatisesumma arvutamise aluseid ja tegi pooltele ettepaneku esitada oma seisukohad väljamõistetava elatisesumma osas nüüd, mil hageja igapäevaeluga seonduvad asjaolud on muutunud. Kohus tegi ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi. Kompromissi ei sõlmitud. Kirjas 04.12.2024 käsitles kohus veelkord lapse isa juures viibitud päevade arvutamist ja andis pooltele võimaluse esitada lõppseisukohad. Lõppseisukohti ei esitatud. TsMS § 230 lg.3, 4,5 alusel küsis kohus andmeid T.-R.T. vanemate sissetulekute kohta Maksuja Tolliametilt ja Sotsiaalkindlustusametilt. Kohtule esitatud asjaolude ja väidete kontrollimiseks ja TsMS § 230 lg.3 alusel kasutab kohus tsiviilasjas nr. 2-24-5255 esitatud tõendeid, lähtudes faktist, et selles tsiviilasjas vaidlesid hageja T.-R.T. vanemad K.J. ja M.T. vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise ja otsustusõiguse andmise üle lapse T.-R.T. asjus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, analüüsinud hagiavaldust, kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

lõppes 05.12.2022 ja sellest ajast elab laps T.-R.T. koos emaga. Kuni 2024.a suveni (augustikuuni) elas hageja koos emaga xxxxxxxxx vallas, hageja käis lasteaias xxxxxxxxxx. 2024.a augustikuust elab hageja koos emaga xxxxxx vallas xxxxx maakonnas ja käib sealses lasteaias. Kostja elab xxxxxxxxxxlinnas.

perioodi 11 kuu vältel kostja juures keskmiselt 8,5 ööpäeva kuus. Lisaks on kostja ostnud lapsele ülalpidamiseks vajaliku ja tasunud kahel korral lapse ema kontole elatise lapse ülalpidamiseks. Riigikohus on lahendis 2-19-19160 p.14.7. olnud seisukohal, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja vanemate vahel ei ole suhtluskorda reguleerivat kohtulahendit. Seega ei tule väljamõistetavat elatisesummat vähendada PKS 101 lg.6 alusel kohtu poolt sõltumata poolte väidetest olemasoleva kohtulahendi tõttu. Lisaks sellele on vanemate vahel vaidlus asjaolu üle, kui palju päevi hageja kostja juures viibib. Kohtule on kostja poolt esitatud tabel (lisa 5 kostja 04.04.4024.a menetlusdokumendile „lapsega koos oldud aeg“ dtl 7578), milles on peetud arvet kuupäevade üle perioodil mai 2023-31.märts 2024, millal hageja kostja juures viibis, s.h. märkustega ja märkusega tabeli päises „laps võetud 7.40 reedeti ja tagasi pühap kell 18.00“. Hageja on esitanud 12.11.2024 menetlusdokumendis omapoolse arvutuse ööpäevade kohta, mil hageja on viibinud kostja juures, võttes aluseks kostja poolt esile toodud kuupäevad tabelis. Hageja seaduslik esindaja märgib, et õiged on küll kuupäevad tabelis, kuid lähtuda tuleb sellest, et ööpäev on 24- tunnine ajavahemik ja reedest pühapäevani on 2 ööpäeva. Kohus märgib, et käesoleva elatisenõude esemeks ei ole küsimus sellest, miks ei ole hageja vanemad suutnud jõuda suhtluskorda reguleeriva kohtulahendini, sellist avaldust (suhtluskorra määramiseks) ei ole kohtule esitatud. Kohus käsitles neid küsimusi ka tsiviilasjas 2-24-5255, kus selgus, et vanemluskokkuleppe sõlmimine vanemate vahel on detsembris 2023 ebaõnnestunud, on välja antud riikliku perelepitusteenuse edutuse tõend (dtl 79), kokkulepete sõlmimine ei õnnestunud ka kohtumenetluses (anti välja teistkordne perelepitusteenuse edutuse tõend), mistõttu kohus 17.07.2024.a määruses kohustas vanemaid jätkama vanemlikku koostööd toetava tugiteenuse kasutamist. Kohus võttis selles asjas tehtud lahendi, kohtu määrus 17.07.2024, käesoleva asja juurde. Kohus kirjaga 22.10.2024 tegi pooltele ettepaneku esitada oma seisukohad väljamõistetava elatisesumma osas nüüd, mil T.-R.T. igapäevaeluga seonduvad asjaolud on muutunud. Kirjas pooltele 04.12.2024 käsitles kohus hageja kostja juures viibitud päevade arvutamist. Pooled ei esitanud kohtule uusi asjaolusid ega väiteid (hageja esitas 12.11.2024 vastuse dtl 125-128). Kuna vanemad on loobunud eesmärgist saavutada kokkulepped omavahel, teeb kohus vajalikud kokkuvõtted hageja kostja juures viibimisest kohtule esitatud andmete alusel tulenevalt praktikas välja kujunenud elukorraldusest ja kohtu käsutuses olevast teabest. Kohtule on esitatud tabel alates maikuust 2023 kuupäevadest, mil laps viibis isa juures, hageja nõustub märgitud kuupäevadega. Hageja vastuses märgitakse, et sama graafiku alusel toimub lapse viibimine isa juures ka nüüd. Sel perioodil (11 kuud mai 2023-märts 2024) on laps viibinud isa juures kolmel nädalapäeval (reede-laupäev-pühapäev) 18 nädalavahetusel, 6 nädalavahetusel on laps viibinud isa juures kahel nädalapäeval (reede-laupäev) ja 5 nädalavahetusel on laps viibinud

isa juures kahel nädalapäeval (laupäev-pühapäev). Lisaks nädalavahetustele on laps viibinud isa juures üksikutel päevadel nädala sees, üksikutel päevadel nädalavahetusel (reede või laupäev või pühapäev), neljal päeval või kolmel päeval nädala sees (juulikuus). Seega on 11-kuulise praktika alusel võimalik lugeda tuvastatuks, et hageja viibib kostja juures reeglina reedest kuni pühapäevani, täpsemalt alates reede hommikust kuni pühapäeva õhtuni. Kostja on selle kohta teinud tabelisse märkuse ja hageja ei ole seda ümber lükanud. Kostja selgitas tsiviilasjas 2-245255, et tal on reedene päev vaba, mistõttu saab laps tema juures olla hommikust alates. 10.05.2024 oli reede, mil kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialist külastas kell 9:30 M.T. tema kodus, kus sel ajal oli ka laps T.-R.T. xxxxxxxxxx Vallavalitsuse vastus kohtule, lisa kodukülastusakt 10.05.2024). Kohus loeb viibimiskorrad reede hommikul kella 7.40-pühapäeva õhtu kella 18-ni viibimiseks 3 ööpäeva. Kohus loeb ühepäevalised viibimiskorrad 1 ööpäevaks nii nagu on seda lugenud ka hageja (nt 6.mai, 30.juuni, 1.oktoober). Hageja 2-päevalised viibimiskorrad (näiteks reede-laupäev, laupäev-pühapäev) isa juures 1 ööpäevaks, lähtudes asjaolust, et need sisaldavad üht ööbimist ja osa kummastki päevast. Sellisena kujuneb hageja kostja juures viibitud päevade arvuks käsitletud 11 kuu jooksul 80 ööpäeva, s.o. enam kui 7 ööpäeva kuus. Kohus ei ole arvestanud isa juures viibitud päevadeks n.ö. poolikuid päevi (4. ja 9.november).

kohus, et selliste ostude hinda ei ole kostja arvutatud kokkuvõtetesse võetud. Kohus on seisukohal, et olukorras, mil lapse vanemad ei suuda saavutada mõistlikke kokkuleppeid kulutuste tegemisel ja lapse asjade kasutamisel, on põhjendatud, et kohus arvestab sellise asjaoluga (vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemise ajal) kui mõjuva põhjusega, mida arvestada elatise vähendamisel PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel koostoimes olukorras, mil vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Seda asjaolu arvestades määrab kohus hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruseks summa, mis vastab PKS § 101 lg.2, lg.3, lg.4, lg.5, lg.6 alusel arvutatud summale kui laps on kohustatud vanema juures 7 ööpäeva kuus.

põhjendatuks määrata, et elatis mõistetakse välja PKS § 102 lg.2 neljanda lause alusel vähendatud määras summana, mis võrdub PKS § 101 lg.2-6 järgi arvutatud summaga, võttes arvesse lapse kostja juures viibitud päevade arvu. Käesoleval ajal on see arv 7 ööpäeva. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg.12 ja lg.3 aluseid ei esine ja neid sätteid kohus ei kohalda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 164 lg.1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.