Eesistuja Gea Lepik, liikmed Kairi Piirisild ja Liis Arrak
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. detsember 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-14464
Kohtuasi
P.B hagi Z.M vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. mai 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Z.M apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
1536,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja P.B (isikukood XXX), seaduslik esindaja G.S , lepinguline esindaja E.G Kostja Z.M (isikukood XXX), lepinguline esindaja P.K
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Keelduda P.B 11. detsembril 2024 esitatud tõendite asja materjalide juurde võtmisest.
2.Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-14464 osas, millega maakohus mõistis Q. P.B-na G.S kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni P.B täisealiseks saamiseni välja perekonnaseaduse (PKS) § 101 järgi arvutatust suurema elatise (resolutsiooni p 2). Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Q. P.B-na G.S kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni P.B täisealiseks saamiseni välja elatis vastavalt tervikresolutsiooni punktis 6.2 sätestatule.
Jätta Harju Maakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, millega maakohus mõistis Q. P.B-na G.S kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 1438,30 eurot (resolutsiooni p 4) ja jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 5), täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
6.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
6.1.Rahuldada hagi osaliselt.
2-22-14464
6.2.Mõista Q. P.B-na G.S kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni P.B täisealiseks saamiseni välja elatis järgmiselt:
6.2.1.ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. märts 2023 eest 255,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 46,44 eurot);
6.2.2.ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 50,55 eurot);
6.2.3.alates 1. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot);
6.2.4.elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (järgmine kord 1. aprillil 2025) vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuutasu muutumisele PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi.
6.3.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt Z.M on kohustatud punktis 6.2 nimetatud elatise maksma P.B pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 27. kuupäevaks järgmise kuu eest ette.
6.4.Mõista Q. P.B-na G.S kasuks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 1438,40 eurot.
6.5.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
6.6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.P.B (hageja, laps) esitas Harju Maakohtule 28. septembril 2022 hagi Z.M (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks, mida täiendas 20. oktoobril 2022 ja 2. novembril 2022. Hageja palus mõista kostjalt välja elatise 742,16 eurot kuus alates 28. septembrist 2022 ning indekseerida elatis iga järgmise aasta 1. aprillil 10% võrra; mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 2876,80 eurot; teha ülekanded hageja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt iga kuu 27. kuupäevaks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja G.S (hageja seaduslik esindaja, ema) ja kostja ühine alaealine laps. Hageja elab emaga.
2 (23)
2-22-14464
1.2.Kostja rikub hageja ülalpidamiskohustust. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt kohtuväliselt nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist, kuid kostja teatas, et tema ei kavatse lapsele ülalpidamist anda.
1.3.Hageja keskmised igakuised kulud on järgmised: Kulu liik
Kulud toidule, hügieentarvetele, 687,60 tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne) Kulud riietele ja jalanõudele
114,60
Huviringid, trennid (muusika 98,09 (kitarriõpe – 2 korda nädalas, asub teises linnaosas, st hageja seaduslik esindaja viib hagejat sinna autoga); sporditrenn (parkuur trenn); ujumine) Kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, 32,09 + 64,18 taskuraha, mänguasjad Kokku
1.4.1.Kostja vastuväited on tõendamata. Alates 2021. a septembrist ei elanud hageja enam kostjaga. Seetõttu ei mõjuta kostja kantud eluasemekulud tema ülalpidamiskohustuse täitmist. Otsus kolida 2019. aastal Rootsi elama oli ühine. Menetlusosalised elasid perekonnana koos kuni 2021. a aprillini.
1.4.2.Hageja palus 2021. a novembris kantud summasid mitte arvestada, kuna tegemist ei olnud lapsele makstud elatisega. Juulis 2021 oli kostja kandnud lapse pangakontolt raha endale ning novembris 2021 ta tagastas selle võla.
1.4.3.Hageja ei ole basseini teenust kasutanud. Selles ujulas puudub laste jaoks ujumiskool. Maksed on tehtud G.S ehk hageja ema poolt ujula kasutamiseks. Seega need kulud ei ole seotud lapse ülalpidamiskohustuse täitmisega.
1.4.4.Kostja ei ole vaidlusalusel ajavahemikul hageja eest eluaseme ja üüri kulusid kandnud. Tegemist oli mitteeluruumiga, mida ei tohtinud anda üürile elamiseks, eriti koos alaealise lapsega. Tegemist oli endise ilusalongiga, mida kostja üüris ja mille kulusid ta kandis oma ettevõtte arvel. Lisaks viibis hageja koos emaga augustist oktoobrini Tallinnas. Kostja esitatud kviitungid ei tõenda, et ta kandis kulusid hageja ülalpidamiseks. 3 (23)
2-22-14464
1.4.5.Kuna hageja nõuab kostjalt elatist alates 28. septembrist 2021, on arusaamatu, kuidas puutub asjasse ajavahemik mai – august 2021, mille kohta kostja tõendeid esitas.
1.4.6.Hageja kulud novembris 2022 olid 1487,33 eurot: -
-
eluasemekulud: korter 10 317 rootsi krooni (SEK); internet 519 SEK; elekter 423 rootsi krooni; kodukindlustus 536 rootsi krooni, kokku 11 795 rootsi krooni ÷ 3 inimest (in) = 3931,67 rootsi krooni e 361,48 eurot; pikapäeva rühm koolis (koolitatava kulud) 360 rootsi krooni ehk 32,78 eurot; kooli kantselei tarbed (pliiatsid, vihikud jne) umbes 9,11 eurot; sidekulud 915 rootsi krooni ÷ 3 in = 305 rootsi krooni ehk 28,04 eurot; perekonna bensiinikulu (sõidukulud) 1933,55 rootsi krooni ÷ 3 in = 644,52 rootsi krooni ehk 59,26 eurot; toidukulud, kulud hügieentarvetele ja tervishoiule 18 439,02 rootsi krooni ÷ 3 in = 6146,34 rootsi krooni ehk 565,10 eurot; kulud riietele, jalatsitele 7322,25 rootsi krooni ehk 673,21 eurot vaheajaks, seega 224,40 eurot kuus; ujumise trenn (huviringid, trennid) 450 rootsi krooni ehk 41,37 eurot; kitarriõpe 27,50 eurot; sporditrennid 45,84 eurot; kultuurielu, meelelahutus (teatri ja muuseumi külastus) 470 + 187,50 = 657,50 rootsi krooni e 60,45 eurot; taskuraha umbes 8 eurot nädalas ehk 32 eurot kuus.
1.4.7.Hageja vaidleb vastu sellele, et kostja andis hagejale ülalpidamist alates aprillist 2021 kokku 5658,49 eurot. Kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest on näha üksnes laekumised lapse pangakontole, näha ei ole kontolt raha välja võtmist. Kostja tõenditest saab teha järelduse, et kostja kasutas lapse pangakontot nagu enda oma. Mitte ühegi makse juures ei ole selgitust, et tegemist oleks lapse ülalpidamiseks antud rahaga.
1.4.8.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga 2750 euro tasaarvestamise osas. Kostja väide, et hageja seaduslik esindaja kasutas ajavahemikul novembrist 2021 kuni augustini 2022 kostja nimele registreeritud sõidukit, ei ole asjakohane. Hageja seadusliku esindaja ja kostja omavahelised varalised suhted ei puuduta hagejat ja tema nõudeõigust kostja vastu. Hageja seaduslik esindaja viis sõiduki Eestis parklasse, kuna selleks ei olnud vajadust. Rootsis kasutab hageja seaduslik esindaja teist sõidukit.
1.4.9.Rootsis on hinnad kõrgemad kui Eestis. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kulud on ülemäärased.
1.4.10.Arvestades kostja 6. jaanuaril 2023 kohtule esitatud varalise seisundi kirjeldust ja tõendeid, on kostja varaline seisund piisav, et täita ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses. Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu.
2.1.Kostja tasus 2021. aastal lapsele 650 eurot. Lisaks tasus kostja terve 2021. a hageja ujumistrennide eest. Kostja on tasunud kuni 31. detsembrini 2021 kõik majaga seotud kulud 4 (23)
2-22-14464 (kus pere elas) ja üüri, kuna üürileping oli sõlmitud kuni 31. detsembrini 2021. Seega ei ole tagasiulatava elatise nõue hagiavalduses välja toodud summas põhjendatud.
2.2.Kostjaga ei ole läbi räägitud ega kokku lepitud, et laps hakkab elama teises riigis.
2.3.Lapse vanemad ei ela koos alates 30. aprillist 2021. 2021. a mais tulid kostja ja hageja seaduslik esindaja tagasi Eestisse. Sellest ajast on kostja kandnud hageja arvele 5658,49 eurot. Väide, et kostja kandis raha juulikuu võla katteks, on vale.
2.4.Pärast lapse vanemate lahkuminekut kasutas hageja seaduslik esindaja alates oktoobrist või novembrist 2021 kuni augustini 2022 kostja autot (Chevrolet Cruze, XXXXXX). Hageja seaduslik esindaja kasutas autot ka enda isiklikes huvides, töötades X taksos. Minimaalne auto rendi hind Eestis on 250 eurot kuus (11 × 250 = 2750 eurot), mida tuleb arvestada elatise katteks.
2.5.Hageja elas majas, mida kostja üüris kuni 2021. a oktoobri lõpuni. Kostja tasus kuni oktoobri lõpuni kõik arved. Hageja ja hageja seaduslik esindaja lahkusid ühisest majapidamisest oktoobri lõpus. Kostja tasus kommunaalkulud 2021. a septembri ja oktoobri eest (kokku 1500 eurot), samuti juuni, juuli ja augusti eest. Üldkulu oli 5658,49 + 2750 + 1500 = 9908,49 eurot.
2.6.Oma 10. novembri 2022. a vastuses hagile avaldas kostja, et tema töötasu on 1000 eurot kuus. Seega ei ole nõutud summa reaalne. 21. novembri 2022. a seisukohas avaldas kostja, et tema töötasu X OÜ-lt on 3000 eurot. Kostja vara on Ford Mondeo, ZZZZZZ, W AB.
2.7.Hageja seadusliku esindaja sõnul elab nende kodus kolm inimest. Rootsi veebilehe registrist on näha, et antud aadressil elab N, P, A. G.S, G, P.B ja hageja esindaja elukaaslase kolm last, s.o kokku kaheksa inimest.
2.8.Lisatud maksete dokumendid on teostatud teadmata
kaardilt: ..9897, ..9735, ..9503, ..6133, ..5953, ..9771, ..0720, ..2271, ..1433, ..4862, ..0707, .. 8519, ..2806, ..0580, summas 4000 eurot. Lisad 1–3, 4–7, 9 on kulu õlule, kohvile, looma toidu ja 4-kuuse beebi toidu peale. Kostja palub neid makseid mitte arvesse võtta, kuna puuduvad tõendid, et kulud on seotud hagejaga.
2.9.Laps on iga päev koolis kl 7.30–17.00 e 9,5 tundi, kus saab ka toitu. Arvestades sõidu- ja uneaega, on laps kodus aktiivne 5,5 tundi. Seega on kulud ülepaisutatud.
2.10.Hageja ei ole kostja bioloogiline laps. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja: -
-
elatise 441,82 eurot kuus alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus määras kindlaks kohtuotsuse täitmise korra, mille kohaselt on kostja kohustatud maksma elatise hageja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 27. kuupäevaks järgmise kuu eest ette; tagasiulatuva elatise ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 1438,40 eurot.
5 (23)
2-22-14464 Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
3.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: -
hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja elab koos emaga.
3.2.Kostja on küll märkinud, et ta ei ole hageja bioloogiline isa, kuid ei ole esitanud seda väidet kinnitavat tõendit. Eelnev ei puuduta hageja ülalpidamisnõuet.
3.3.Hageja on esile toonud, et tema kulud on vähemalt 1484,32 eurot kuus. Maakohus viitas Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-118-12 p-s 15 ja märkis, et kuna hageja nõuab kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada. Maakohus viitas PKS §-le 99.
3.4.Arvestades hageja põhistusi ning asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid, hügieenitarvet ja eluaset ning nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asus kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus
Tõendid I kd, tl-d 26–28. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. Kostja väide, et korteris elab tegelikult kaheksa inimest, on tõendamata, mistõttu kohus sellega ei arvesta.
Koolitatava kulud 46,17 / kantselei
31,12
Tõend I kd, tl 30: pikapäevarühm 31,12 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et kantseleikulu nimetatud ulatuses iga kuu tekib. Kulu on ka tõendamata, mistõttu kohus sellega ei arvesta.
Sidekulud (telefon)
22,92
22,92
Tõend I kd, tl 38. Kulu on vajalik ja põhjendatud.
Sõidukulud
45,84
71,71
Kooli sõidupileti kulu on põhjendatud. Ülejäänud osas ei ole võimalik kulu jagada kolme inimese peale, kuna on ilmne, et sõidud ei ole samas ulatuses tehtud hageja huvidest ja vajadustest lähtudes.
Kulud toidule, 687,60 hügieentarvetele, tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne)
275,67
Tõendid I kd, tl-d 31–36. Kohus lähtub tõendites esile toodud summast 9570,59 SEK, mis on 827 eurot. Jagatuna kolme inimese peale on hageja kulu 275,67 eurot kuus. Väide, et osa pereliikmeid oli vastaval kuul kodust eemal, on tõendamata.
6 (23)
2-22-14464 Kulud riietele ja 114,60 jalanõudele
46,40
Kulu on põhjendatud ja vajalik. Siiski on hageja vääralt märkinud kulu suuruseks 114,60 eurot kuus olukorras, kus tabelis on tõenditele tuginedes märgitud kulu suuruseks 46,40 eurot kuus. Kohus lähtub tõendatud kulust. Põhjendatuks ei saa pidada
9.detsembri 2022. a seisukohas esitatud kulu suurust 224,40 eurot kuus, kuna on ilmne, et sellises suuruses ei saa igakuine riietumiskulu olla.
Huviringid, trennid
98,09
40,98
I kd, tl 31: ujumine 40,98 eurot. Ülejäänud osas kulu tõendamata.
Tõendid I kd, tl 159. Taskuraha on märgitud suuruses põhjendatud. Muus osas nähtub tõenditest, et teatrit puudutav arve hõlmas viit inimest. Teater ja muuseum olid erinevatel kuudel, mistõttu liitis kohus kulu ühe inimese kohta ja jagas kaheks (kuude arv). Kulu on põhjendatud summas 8 eurot kuus. Kulud kokku 40 eurot kuus (taskuraha 32 + meelelahutus 8).
883,63
3.5.Eeltoodu alusel luges maakohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 883,63 eurot kuus, millest kummagi vanema osa on 441,82 eurot (883,63 ÷ 2).
3.6.Järgnevalt hindas kohus kostja majanduslikku olukorda. Kostja keskmine töötasu on tema sõnul u 3000 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Tema suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostja arvelduskontol oli 2023. a algses vabu vahendeid u 3400 eurot ja teisel arvel u 2600 eurot. Arvelduskontodelt nähtuvalt puuduvad kostjal regulaarsed suured väljaminekud.
3.7.Üksnes ebapiisav töötasu või töötasu puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduse ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka lastele ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et kostja majanduslik olukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
3.8.Hageja esitas hagiavalduse 28. septembril 2022 ja soovib elatise väljamõistmist alates 28. septembrist 2022 kuni täisealiseks saamiseni. Eelnevale tuginedes rahuldas kohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 441,82 eurot (s.o pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 28. septembrist 2022 kuni täisealiseks saamiseni. Hageja välja toodud viisil elatise indekseerimine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud, millest lähtuvalt tuleb elatist tema toodud määras indekseerida. Elatis tuleb välja mõista fikseeritud suuruses.
3.9.Järgmisena käsitles maakohus hageja nõuet mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 2876,80 eurot.
3.9.1.Nõude arvestamisel on hageja lähtunud sel ajal kehtinud elatise miinimummääradest. Maakohus viitas PKS §-le 108 ja Riigikohtu seisukohtadele lahendi nr 3-2-1-136-13 p-des 12 ja 14.
7 (23)
2-22-14464
3.9.2.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et ta on kõnealusel ajavahemikul elatist tasunud. Ülekanded lapse kontole ning lapse ja tema ema elukoha eest tasumine ei ole käsitatav elatisena, kuna ei nähtu, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil kui lapse ema arvelduskontole raha ülekandmisega (PKS § 100 lg-d 2 ja 3). Liiati nähtub, et kostja on kasutanud lapse kontot isiklikul otstarbel, kuna sinna on laekunud maksed ka kolmandatelt isikutelt, mida võib seostada kostja tööalase tegevusega. Võõrkeelsed tõendid (I kd, tl-d 61–79 ja 183–191) jättis kohus tähelepanuta (TsMS § 33 lg 1). Asjaolu, et lapse ema on kasutanud kostja sõidukit, ei saa lugeda lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Lisaks ei ole lapse ülalpidamisnõuet võimalik tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1).
3.9.3.Tagasiulatuva nõude periood on pikk, s.o üks aasta. Hageja on hagi esitamisega viivitanud ja pole esitanud seda mõistliku aja jooksul pärast kostja kohustuse rikkumise ilmnemist. Samas nõuab hageja elatist seadusjärgses miinimummääras, mistõttu ei saa nõue olla ka üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kostja majanduslik seisund on piisavalt hea. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud.
3.9.4.Eelnevat arvestades leidis maakohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatus 50% ulatuses, s.o 1438 eurot (2876,80 ÷ 2).
3.10.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 445 lg-le 1 määras maakohus kindlaks kohtuotsuse täitmise korra.
3.11.TsMS § 164 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni pde 2 ja 4 osas. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega: -
-
rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud määras (baassumma 200 eurot, 3% keskmisest brutokuupalgast, millest on maha arvatud pool lapsetoetusest), mis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi ja keskmise palga muutumisele PKS § 101 lg 4 mõttes alates 28. septembrist 2022 kuni täisealiseks saamiseni. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt kostja on kohustatud maksma elatise hageja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX (Swedbank AS) hiljemalt 27. kuupäevaks järgmise kuu eest ette; jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata tagasiulatuv elatis ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest.
Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Apellatsiooniastme menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja teinud esitatud asjaolude põhjal ekslikke järeldusi. Samuti on kohus eksinud PKS § 99 kohaldamisel. Maakohus leidis ekslikult, et hagejal ei ole vaja oma vajaduste suurust tõendada. Kohus ei saa asuda tõenditele tuginemata seisukohale, kui suured saavad olla hageja põhjendatud ülalpidamiskulud.
8 (23)
2-22-14464
4.2.Kui nõue on esitatud miinimummäärast suurema elatise saamiseks, tuleb hageja vajaduste suuruse hindamisel lähtuda esitatud tõenditest. Seda ka juhul, kui hageja elukoht ei ole Eestis ja lähtuda ei saa üldteada asjaoludest. Hagejal tulnuks oma vajadusi dokumentidega tõendada. Hageja on küll esitanud kohtule hulga tšekke ja konto väljavõtteid, millest nähtuvalt on keegi mingeid makseid teinud ja asju ostnud, kuid kulud on suures osas hagejaga seostamata ja dokumentidest ei nähtu kulude kandja. Kostjale on arusaamatu, millest lähtuvalt on kohus määranud kindlaks eluaseme, elektri, toidu jms kulud. Esitatud ei ole ühtegi lepingut ega arvet, millelt oleks näha kulude suurus. Samuti ei ole kohus välja selgitanud eluaset kasutavate isikute arvu, et oleks võimalik määrata kindlaks hageja osa suurus vastavatest kulutustest.
4.3.Kohus on jätnud tuvastamata hageja ema teised lapsed, ehkki kostja on juhtinud kohtu tähelepanu nende olemasolule. Seetõttu ei ole kohus saanud arvestada ka mastaabisäästu.
4.4.Kohus ei ole selgitanud välja, kas hageja saab oma elukohariigilt riiklikke toetusi, ja on tuginenud otsust tehes hageja seadusliku esindaja paljasõnalisele väitele, et toetust ei saada. Toetuse mittesaamine elukohariigist ei ole eluliselt usutav.
4.5.Maakohus on jätnud välja selgitamata hageja ema varalise seisundi ja arvesse võtmata kostja varalise seisundi. Kostja sissetulek oli tsiviilasja menetlemise ajal maakohtus keskmiselt 1000–1200 eurot bruto. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus on jõudnud põhjendamatult seisukohale, et kostja sissetulek on 3000 eurot kuus.
4.6.Tagasiulatuva elatise osas on kohus jätnud põhjendamatult arvesse võtmata, et kostja on hagejale ajavahemikul 28. september 2021 kuni 27. september 2022 elatist andnud, jättes tähelepanuta kostja sellekohased tõendid. Kostja ei nõustu sellega, et võõrkeelne tõend tuleb tingimata jätta TsMS § 33 lg 1 järgi tähelepanuta. Kohus ei ole kostjalt tõendite tõlget nõudnud, nagu näeb ette viidatud sätte teine lause. Samuti ei ole teised menetlusosalised muukeelsele tõendile vastu vaielnud, vaid on ka ise esitanud muukeelseid tõendeid. Seega tuleks kostja muukeelseid tõendeid arvesse võtta ja anda kostjale tähtaeg tõendite tõlke esitamiseks. Hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet kohe vajaduse ilmnedes, vaid on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
6.Ringkonnakohus saatis pooltele 22. juulil 2024 kirja, milles esitas täpsustavaid küsimusi ning andis pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja lisatõendeid. Samuti andis ringkonnakohus kostjale tähtaja oma 6. jaanuari 2023. a seisukohale lisatud võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamiseks.
7.Kostja esitas ringkonnakohtu kirjast lähtuvalt seisukohad 5. augustil 2024.
7.1.Kostja avaldas, et ta on Ukraina kodanik, kes elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel.
7.2.Kostja töötab alates 1. veebruarist 2020 kuni praeguseni X OÜ-s. Kuni 1. aprillini 2024 töötas kostja nimetatud ettevõttes ehituskonsultandina, alates 1. aprillist 2024 ehitus- ja remonditöölisena. Kostja töötasu suurus sõltub töötatud tundide arvust. Kuude eest, mil tööd 9 (23)
2-22-14464 pakkuda ei ole, ei maksta ka tasu. Ajavahemikul 1. oktoober 2022 kuni 2. august 2024 on kostjale töötasuna makstud kokku 8432,02 eurot, keskmiselt 383,27 eurot kuus. Lisaks on kostjal LHV ettevõtluskonto, mille kaudu tasub Rootsi ettevõte S AB võlaõigusliku lepingu alusel kostja osutatud ehituskonsultandi teenuste eest. Ajavahemikul 1. august 2023 kuni 1. august 2024 on kostja ettevõtluskontole laekunud 52 334 rootsi krooni e 4517,66 eurot. Seega lisandub kostja töötasule kuus keskmiselt 376,47 eurot ettevõtlustasu. Kostja keskmine sissetulek on praegu 759,74 eurot (383,27 + 376,47). Seoses 21. novembri 2022. a seisukohas avaldatud X OÜ-lt saadud töötasuga 3000 eurot selgitas kostja, et nimetatud summa ei olnud kostja igakuine töötasu, vaid ajavahemikul 1. august 2021 kuni 1. november 2022 (14 kuud) saadud tasude summa. Seega on põhjendatud arvata kostja igakuise sissetuleku hulka 214,28 eurot (3000 ÷ 14).
7.3.Kostja kinnitas, et tal puudub registreeritav vara ja väärtuslik vallasvara. Kostjal puuduvad kohustused krediidiasutuste ees.
7.4.Kostja esitas oma Swedbank AS pangakonto XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõtte ajavahemiku 1. august 2023 kuni 2. august 2024 kohta ja LHV pangas avatud ettevõtluskonto väljavõtte.
7.5.Lisaks hagejale on kostjal XX.XX.XXXX sündinud laps S. G.S, kes elab koos emaga Rootsis ja kelle suhtes on kostjal samuti ülalpidamiskohustus.
8.Hageja esitas ringkonnakohtu kirjast lähtuvalt seisukohad 12. augustil 2024.
8.1.Hageja selgitas, et ta elas/elab: -
-
-
ajavahemikul oktoober 2021 kuni veebruar 2023 kolmetoalises üürikorteris aadressil XXX, Rootsi. Korteri üürileping oli vormistatud hageja seadusliku esindaja elukaaslase P nimele. Hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane tasusid üüri võrdsetes osades, hageja seaduslik esindaja tagastas elukaaslasele pool tasutud üürist. Korteris elas kolm inimest: hageja, tema seaduslik esindaja ja viimase elukaaslane P; ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 kolmetoalises üürikorteris aadressil XXX, Rootsi, XXXXX. Üürileping oli vormistatud hageja seadusliku esindaja elukaaslase J nimele. Hageja seaduslik esindaja ja tema elukaaslane tasusid üüri võrdsetes osades. Korteris elas kolm inimest: hageja, tema seaduslik elukaaslane ja viimase elukaaslane J; alates 1. aprillist kuni tänaseni kahetoalises üürikorteris aadressil XXX, Rootsi, XXXXX. Üürileping on vormistatud hageja seadusliku esindaja nimele, kes tasub üüri ainuisikuliselt sularahas. Kõik kommunaalkulud sisalduvad üüritasus. Korteris elab kaks inimest: hageja ja tema seaduslik esindaja.
8.2.Hageja seaduslikul esindajal on veel üks laps – poeg D, kes on 8-aastane ning kes ei ela koos hageja ja tema seadusliku esindajaga.
8.3.Vastuseks ringkonnakohtu küsimusele, miks on hageja poolt kohtule esitatud maksedokumentidelt nähtuvalt tehtud makseid paljude erinevate pangakaartidega, selgitas hageja järgmist. Tolleks hetkeks oli hageja seaduslikul esindajal kolm pangakaarti, sh krediitkaart; lapse pangakaart; lapse ema endisel elukaaslasel oli mitu pangakaarti, millega ta kauplustes tasus. Kahjuks ei ole hagejal võimalik esitada tõendeid hageja seadusliku esindaja endise elukaaslase pangakaartide kohta, kuna temaga puudub tänaseks päevaks kontakt. Lisaks on kaardid ajaga aegunud ja need on vahetatud uute (teise numbriga) vastu välja. 10 (23)
2-22-14464 Hageja seaduslik esindaja ei hakkaks nii ilmselgelt fakte moonutama või kohtule valesid tõendeid esitama. Kui tal oleks olnud selline soov, oleks ta korjanud teiste isikute sularahakviitungeid ja esitanud neid kohtule. Lisaks oli olukord, kui hageja läks nt ujulasse või teatrisse koos sõbranna või tema vanematega, nemad tasusid enda kaardiga piletite ja kulude eest ning lapse ema tagastas hageja eest summad sularahas. Hageja viitas, et hagiavalduse lisades 10.1–10.6 toodud septembri 2022 kviitungite ja hageja 9. detsembri 2022. a seisukohale lisatud novembri 2022 kviitungite puhul korduvad samad pangakaartide numbrid. Seega ei olnud hagiavaldusele lisatud kviitungid juhuslikult kogutud.
8.4.Hageja seaduslikul esindajal puudub kinnisvara või muu olulise väärtusega vallasvara, sh sõidukid. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on ainult tema töötasu kuni 26 000 rootsi krooni, muud sissetulekut ei ole.
8.5.Hageja seadusliku esindaja vältimatuteks kuludeks ja kohustusteks iga kuu on: korteri üür (13 000 rootsi krooni); sidekulud (lapse ja ema telefonikulud) (500 rootsi krooni); sõidupilet (lapse ja ema) (1020 + 630 rootsi krooni); pikapäevarühma eest tasu (540 rootsi krooni); toidukulud, hügieenitarbed, kodukeemia (~5000 rootsi krooni); riiete ja jalatsite ostmine (1000–1500 rootsi krooni); tervisekulud; lapse taskuraha ja meelelahutuskulud (2500–3000 rootsi krooni); koolikulud ja huviringide/trennide kulud.
8.6.Seoses kostja 5. augusti 2024. a seisukohaga märkis hageja järgmist. Hageja seadusliku esindaja andmetel saab kostja oma põhilise sissetuleku Rootsis. Eestis on kostjal fiktiivne sissetulek selleks, et ta ei kaotaks siinset elamisluba. Hageja arvates on kostja kohut oma varalise seisundi osas eksitanud. Avalikest allikatest nähtuvalt osaleb kostja vähemalt kaheskolmes Rootsi äriühingus. Seda kinnitas kostja ka ise oma 6. jaanuari 2023. a menetlusdokumendis. Kui 6. jaanuari 2023. a menetlusdokumendis märkis kostja, et talle kuulub sõiduk Ford Mondeo ZZZZZZ, siis 5. augusti 2024. a menetlusdokumendis kinnitas kostja, et tal puudub registreeritav vara ja väärtuslik vallasvara. Jääb ebaselgeks, kas kostja on sõiduki võõrandanud. Hageja hinnangul ei ole kostja esitanud kohtule kõiki andmeid ja tõendeid oma varalise seisundi kohta. Kostja sissetulek on oluliselt suurem kui see, mida ta näitas kohtule. Ettevõttest S AB kostja ettevõtluskontole laekunud 52 334 rootsi krooni ehk 4517,66 eurot ei ole õige jagada aasta peale, mis teeks 376,47 eurot kuus. Raha on teenitud kevadel 2024, mis tähendab, et kostja hakkas alles sellest ajast ettevõttega koostööd tegema. Seega tuleks summa jagada kolme kuu peale, mis teeks ühe kuu sissetulekuks 1505,89 eurot. Kostja ei selgitanud, kuidas ja mis ulatuses ta annab elatist oma teisele lapsele ning kas seejuures on arvestatud kostja kohustusega maksta elatist ka hagejale. Hageja märkis, et kostjal ei saaks olla last tema tervisliku seisundi tõttu. Hageja jaoks oli üllatus, et kostjal on
31.mail 2023 sündinud poeg. Hageja kahtlustab, et kostja võis lapse pahatahtlikult enda nimele vormistada, et mõjutada siinset kohtumenetlust. Huvitav on see, et kostja esitatud rahvastikuregistri väljavõttes ei ole hageja kui kostja alaealise lapse andmeid, kuigi hageja elab Rootsis ja tema andmed peaksid seega registrites olema. Kuna tõendist nähtuvalt on kostjal ainult üks laps, tekitab see kahtluse tõendi ehtsuses. Lisaks on Skatteverketi tõendi kehtivusaeg üldjuhul 30 kalendripäeva. Kostja on esitanud kohtule tõendi 13. oktoobrist 2023. Lapse Rootsi isikukood lõpeb numbritega 0000, mis viitab sellele, et laps elab Rootsi Kuningriigist väljaspool. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendit selle kohta, et tema teine laps elab koos emaga Rootsis.
9.Vastuseks ringkonnakohtu 13. augusti 2024. a kohtunõudele esitas kostja 21. augustil 2024 kohtule ka väljavõtte oma pangakontost nr
YYYYYYYY
ja XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja selgitas väljavõtete varem esitamata jätmist sellega, et kummalegi kontole ei toimunud laekumisi. Kontodele kanti vahendeid vaid teistelt 11 (23)
2-22-14464 kontodelt, mille väljavõtted oli kostja varem esitanud. Rootsist on kostja saanud 2023. aastal sissetulekut 25 000 rootsi krooni (2200 eurot), mida tõendab Rootsi tuludeklaratsioon. Konto nr YYYYYYYYY on kostja lapse ja tema ema kasutuses, kes elavad Rootsis. See asjaolu nähtub ka konto väljavõttelt, kuna kõik tehingud on tehtud Rootsis. Kostja aga elab Eestis. Hageja esitatud uute tõendite kohta leidis kostja, et mitte ühegi tõendiga ei ole tõendatud kulutused hagejale. Tõenditega on küll mingis osas tõendatud hageja ema kulutused ja vajadused, kuid puudub igasugune seos hagejaga. Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et laps elab koos emaga Rootsis. Hageja on 10-aastane laps, kes peaks käima koolis. Seega oleks lapse viibimist koos emaga lihtne tõendada nt kooli kaudu, kuid seda ei ole hageja esindaja teinud. Arvestades Eesti politseilt ja Rootsi riigilt saadud vastust päringule lapse eluja asukoha kohta, on tõenäoline, et hageja ei ela koos emaga Rootsis. Seega ei saa mis tahes Rootsis tehtud kulutusi arvestada hageja vajadustest tingitud kuludena.
10.Ringkonnakohus lahendas poolte apellatsioonimenetluses vastuvõtmise taotlused 27. novembri 2024. a määrusega.
esitatud uute tõendite
11.Hageja esitas 11. detsembril 2024 koos lõplike seisukohtadega taotluse kahe uue tõendi vastuvõtmiseks.
12.12. detsembril 2024 andis kostja ringkonnakohtule teada, et tema elamisluba Eesti Vabariigis on lõppenud, kuna Politsei- ja Piirivalveamet jättis tema 28. augusti 2024. a tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata. Sellega seoses ei ole kostja elukoht enam Eestis, vaid Rootsis.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja PKS § 101 järgi arvutatust suurema elatise. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab elatise selle aja eest välja PKS § 101 järgi arvutatud suuruses. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2 1 alusel muutmata osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise 441,82 eurot kuus alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni, samuti tagasiulatuva elatise ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022 eest 1438,40 eurot. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas tagasiulatuva elatise nõude, ja osas, millega maakohus mõistis kostjalt alates 28. septembrist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja PKS § 101 järgi arvutatud summast suurema elatise. Apellatsioonkaebust ei ole esitatud osas, millega hagi jäeti osaliselt rahuldamata, mistõttu selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teise lause järgi jõustunud.
15.Ringkonnakohus lahendab kõigepealt hageja 11. detsembri 2024. a taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks (I) ja käsitleb kostja ülalpidamiskohustusele kohaldatavat õigust (II). Seejärel hindab kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust edasiulatuva elatise
12 (23)
2-22-14464 väljamõistmise (III) ja tagasiulatuva elatise väljamõistmise (IV) osas. Lõpetuseks teeb kolleegium menetluskulusid puudutavad otsustused. I
16.Hageja esitas 11. detsembri 2024. a lõpliku seisukohaga kaks uut tõendit, mille ta palus võtta asja materjalide juurde: JJJ kooli 22. juuli 2024. a tõend koos tõlkega eesti keelde; Meliva kliiniku 15. augusti 2024. a kiri koos tõlkega eesti keelde. Nende tõenditega soovib hageja tõendada seda, et ta elab koos emaga Rootsis. Tõendite esitamise põhjusena viitas hageja sellele, et oma 21. augusti 2024. a vastuses kohtunõudele väitis kostja, et hageja ei ole seda asjaolu tõendanud.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud juhtudel. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi võib apellatsioonimenetluses tõendi vastuvõtmise aluseks olla asjaolu, et tõendit ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus siiski vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige siis, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, mh kui asjaolu ei ole vaidlusalune (p 1), või kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud (p 2).
18.Kolleegium leiab, et hageja esitatud uute tõendite vastuvõtmiseks ei ole TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi alust. Siinsel juhul tugines hageja juba maakohtus sellele, et ta elab koos emaga Rootsis. Seega ei ole tegemist uue asjaoluga, mille kohta hageja ei oleks saanud tõendeid esitada juba maakohtus. Ehkki hageja esitatud uued tõendid on tekkinud juulis ja augustis 2024, s.o ringkonnakohtu menetluse ajal, ei ole hageja põhistanud, et ta ei oleks saanud lapse kooli ja Rootsis arsti juures käimise – või ka muude asjaolude, mis kinnitavad lapse elamist Rootsis – kohta tõendeid esitada juba maakohtus. Ühtlasi on need tõendid ka apellatsioonimenetluses esitatud hilinenult, kuna hageja esitas need kohtu poolt TsMS § 647 lg 1 alusel antud tähtaja jooksul koos lõplike seisukohtadega. Kui hageja soovis esitada ringkonnakohtu menetluses lisatõendeid, tulnuks need esitada koos apellatsioonkaebuse vastusega (vt TsMS § 642 lg-d 2 ja 3). Eelnevat arvestades keeldub ringkonnakohus kõnealuste tõendite asja materjalide juurde võtmisest.
19.Seoses asjaoluga, mida hageja soovis 11. detsembril 2024 esitatud tõenditega tõendada, märgib ringkonnakohus, et asjas esitatud muud tõendid kinnitavad hageja väidet, et ta elab koos oma seadusliku esindajaga Rootsis (nt I kd, tl-d 29 ja 86 (tõlge II kd, tl 24), 156, 157; II kd, tl 172 pöördel). Maakohtus pooled selle üle ka ei vaielnud, mistõttu kostja ringkonnakohtus esmakordselt esitatud vastuväide tuleks jätta tähelepanuta. Seega oleks uute tõendite vastuvõtmisest alust keelduda ka TsMS § 238 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. II
20.Maakohus kohaldas siinse asja lahendamisel õigesti Eesti õigust, kuid pole seda põhjendanud. Kolleegium täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
13 (23)
2-22-14464
20.1.Asjas esile toodust nähtub, et kostja on Ukraina kodanik. Seda tõendab kostja esitatud passi koopia (II kd, tl 156). Hageja on Vene kodanik, mida tõendab hageja esitatud väljavõte Eesti rahvastikuregistrist (I kd, tl 5). Vaidlust ei ole selles, et hagi esitamise ajal elas kostja Eestis. Asja materjalidest nähtuvalt elab hageja koos oma seadusliku esindajaga Rootsis. 12. detsembril 2024 andis kostja kohtule teada, et tema elamisluba Eesti Vabariigis on lõppenud ja sellega seoses on kostja elukoht nüüd Rootsis.
20.2.Kuna kostja on Ukraina kodanik ja hageja on Vene kodanik, tuleks siinsele vaidlusele kohaldatav õigus määrata kindlaks kooskõlas Eesti Vabariigi ja Ukraina lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) ja/või Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepinguga õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (Eesti-Vene õigusabileping). Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 lg 2 kohaselt määratakse vanemate ja laste vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Sama artikli 3. lõikest tuleneb, et kui kellelgi vanematest ja lastest on elukoht teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende vahelised õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik on laps. EestiVene õigusabilepingu art 30 lg-d 1 ja 2 näevad ette identsed reeglid kohaldatava õiguse määramiseks. Isegi kui leida, et Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 ja Eesti-Vene õigusabilepingu art 30 lg-d 1 ja 2 hõlmavad ka vanema ülalpidamiskohustust lapse ees, ei kohalduks need sätted siinsel juhul, kuna hagejal ja tema vanematel ei ole ühist elukohta ning tegemist ei ole ka sellise olukorraga, kus hageja ja tema vanemad elaksid erinevate lepingupoolte, s.o Eesti ja Ukraina või Eesti ja Venemaa territooriumil. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 28 ja Eesti-Vene õigusabilepingu art 30 ei reguleeri olukorda, kus laps ja tema üks vanem elavad kolmanda riigi, siinsel juhul Rootsi, territooriumil.
20.3.Eelnevast tulenevalt tuleb kostja ülalpidamiskohustusele kohaldatav õigus kindlaks määrata 23. novembri 2007. a Haagi protokolli ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta (Haagi 2007. a protokoll) järgi. Haagi 2007. a protokolli art 3 lg 1 kohaselt, kui samast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Art 4 lg 1 p a kohaselt kohaldatakse art-s 4 sätestatud erisätteid mh vanemate ülalpidamiskohustuse puhul oma laste suhtes. Art 4 lg-st 3 tuleneb, et olenemata art-st 3, kohaldatakse juhul, kui õigustatud isik on pöördunud kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi pädeva asutuse poole, nimetatud asutuse asukohariigi õigust. Kui aga õigustatud isikul ei ole nimetatud õiguse alusel võimalik kohustatud isikult elatist saada, kohaldatakse õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Siinsel juhul pöördus hageja kui õigustatud isik kostja kui kohustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi, s.o Eesti kohtusse. Kostja avaldas ise oma 5. augusti 2024. a seisukohas, et ta elab tähtajalise elamisloa alusel Eestis. Seejuures on hageja juba 28. septembri 2022. a hagiavalduses tuginenud sellele, et kostja elab Eestis, Tallinnas, ja kostja ei vaielnud sellele menetluses vastu. Eelnevast saab järeldada, et nii hagi esitamise kui ka maakohtu otsuse tegemise ajal oli kostja peamine elukoht Eestis. Järelikult tuli kostja ülalpidamiskohustusele kohaldada Haagi 2007. a protokolli art 4 lg 3 järgi Eesti õigust. Eelnevat ei muuda see, et apellatsioonimenetluse ajal lõppes kostja elamisluba, mistõttu ta vahetas elukohta ja elab nüüd Rootsis. III
21.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 3.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle.
14 (23)
2-22-14464
22.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuse kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Riigikohus on selgitanud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Kui aga lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras olema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt nt RKTKo 25.05.2011, 3-2-1-37-11, p 12). Seda selgitas pooltele oma 14. detsembri 2022. a määruses ka maakohus.
23.Hageja on menetluses korduvalt avaldanud, et ta ei saa Eestis ega Rootsis lapsetoetust ega sellega võrreldavat peretoetust. Seega oleks PKS § 101 järgi arvutatud elatis siinsel juhul (elatiskalkulaator.ee arvutuse kohaselt): -
-
ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. märts 2023 eest 255,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 46,44 eurot); ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 50,55 eurot); alates 1. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot).
Ehkki hageja on välja toonud, et tema seaduslikul esindajal on veel üks laps – 8-aastane poeg David –, ei ela teine laps koos hagejaga (vt hageja 12. augusti 2024. a seisukoht). Vastupidist ei ole menetluses väitnud ka kostja ega nähtu ka asjas esitatud tõenditest. Seejuures ei ole kostja apellatsioonkaebuses palunud PKS § 101 järgi arvutatava elatise määramisel arvestada mastaabisäästuga PKS § 101 lg 7 järgi.
24.Maakohus luges hageja esitatud tõendite põhjal tema põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 883,63 eurot kuus, sh (vt maakohtu otsuse p 31): -
25.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on hageja põhjendatud kulutuste suuruse hindamisel eksinud tõendite hindamisel. Kostja toob põhjendatult välja, et paljud hageja esitatud tõendid (kviitungid, konto väljavõtted) ei võimalda järeldada, kes on kulud kandnud ja kuidas need kulud on seotud hagejaga. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja esitatud tõendeid kululiikide lõikes. 15 (23)
2-22-14464 Eluasemekulud
26.Maakohus lähtus hageja eluasemekulude (372,83 eurot) suuruse hindamisel hageja täpsustatud hagiavalduse lisadena 7.1–7.3 esitatud tõenditest, mis hageja väitel kajastavad augusti 2022 eest kantud eluasemekulusid. Nendest tõenditest nähtuvad maksekorraldused korteri kommunaalkulude arve tasumise kohta 30. septembril 2022 summas 10 185 rootsi krooni (lisa 7.1 (I kd, tl 26)), interneti arve tasumise kohta 28. septembril 2022 summas 519 rootsi krooni (lisa 7.2 (I kd, tl 27)) ja elektriarve tasumise kohta 28. septembril 2022 summas 417 rootsi krooni (lisa 7.3 (I kd, tl 28)), kokku 11 121 rootsi krooni, kusjuures selgitused on hageja ise maksekorraldustele lisanud. Lisaks esitas hageja 9. detsembri 2022. a seisukohaga tõendeid novembri 2022 eluasemekulude kohta (menetlusdokumendi lisad 3.1–3.3). Nendest tõenditest nähtuvad maksekorraldused korteriga seotud kulude kandmise kohta 11. novembril 2022 summas 10 317 rootsi krooni (lisa 3.1 (I kd, tl 108)), interneti arve tasumise kohta 28. novembril 2022 summas 519 rootsi krooni (lisa 3.1 (I kd, tl 108)), elektri eest tasumise kohta 28. novembril 2022 summas 423 rootsi krooni (lisa 3.2 (I kd, tl 109)) ja kodukindlustuse eest tasumise kohta
1.detsembril 2022 summas 536 rootsi krooni (lisa 3.3 (I kd, tl 110)), kokku 11 795 rootsi krooni, kusjuures selgitused on hageja ise maksekorraldustele lisanud. Ringkonnakohus selgitas 22. juuli 2024. a kirjas hagejale, et tal tuleb esitada tõendid, mis võimaldavad siduda hageja menetluses esitatud tõendid eluasemekulude katteks tehtud maksete kohta hageja elukohaks oleva eluruumiga, kusjuures sobivaks tõendiks oleks nt vastavate teenuste eest esitatud arved, kust nähtub, millise eluruumi kohta need on esitatud. Hageja selle kohta tõendeid ei esitanud, selgitades seda oma 12. augusti 2024. a seisukohas sellega, et arved väljastati tema endisele elukaaslasele Ple, kellega hageja seaduslikul esindajal kontakt puudub. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et hageja maakohtus esitatud tõendid ei võimalda järeldada, kes on maksed teinud ja millise eluasemega seoses need kulud on tekkinud. Seega ei võimalda hageja täpsustatud hagiavaldusele ja 9. detsembri 2022. a seisukohale lisatud tõendid järeldada, et hageja eluasemekulud on 372,83 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses avaldas hageja, et ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 elas ta aadressil XXX, Rootsi, XXXX üürilepingu alusel, mis oli vormistatud hageja seadusliku esindaja elukaaslase J nimele. Seda tõendab hageja 12. augusti 2024. a seisukoha lisana 1 esitatud üürileping (II kd, tl-d 169 – 171 pöördel). Lepingust nähtuvalt oli üüri suurus 12 238 rootsi krooni kuus. Ji kinnitus (II kd, tl 172 pöördel) tõendab, et hageja seaduslik esindaja hüvitas talle iga kuu pool korteriga seotud maksetest. Hageja esitas selle perioodi kohta arveid elektri, üüri ja tarbitud sooja vee ning interneti eest (II kd, tl-d 179–198), millest nähtuvalt elektrikulud olid veebruarist novembrini 2023 keskmiselt 603,70 rootsi krooni kuus, sooja vee tarbimise kulud veebruarist detsembrini 2023 keskmiselt 183,82 rootsi krooni kuus ja interneti kulu 449 rootsi krooni kuus. Seega olid eluasemekulud kokku keskmiselt 13 474,52 rootsi krooni kuus (12 238 + 603,70 + 183,82 + 449), millest hageja seaduslik esindaja kandis poole, s.o 6737,26 rootsi krooni. Kuna hageja seaduslik esindaja tasus ka hageja eest, oli hagejale langev osa 3368,63 rootsi krooni kuus (6737,26 ÷ 2), mis on u 292,92 eurot. Alates jaanuarist 2024 elab hageja enda väitel koos oma seadusliku esindajaga aadressil XXX, Rootsi, XXXXX, mille üürileping on vormistatud hageja seadusliku esindaja nimele ja üüritasus sisalduvad ka kõik kommunaalkulud. Eelnevat kinnitab hageja esitatud üürileping (II kd, tl 172), mille kohaselt üür on 13 000 rootsi krooni kuus, ja üürileandja kinnitus (II kd, 16 (23)
2-22-14464 tl 173). Hagejale langev osa eluasemekuludest on 6500 rootsi krooni (13 000 ÷ 2), mis on u 565,20 eurot. Kokkuvõttes saab eelneva põhjal järeldada, et: -
ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. jaanuar 2023 kohta ei ole hageja oma eluasemekulude suurust tõendanud; ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023 olid hageja eluasemekulud keskmiselt 292,92 eurot kuus; alates jaanuarist 2024 on hageja eluasemekulud keskmiselt 565,20 eurot kuus.
Kulud toidule, hügieentarvetele, tervishoiule
27.Maakohus lähtus hageja toidu-, hügieeni- ja tervishoiukulude (275,67 eurot) hindamisel hageja täpsustatud hagiavalduse lisadena 10.1–10.6 (I kd, tl-d 31–36, 87–107) esitatud tõenditest. Nendest tõenditest nähtuvad erinevad poekviitungid nt poodides City Cross, Lidl, Willy’s, Apotek Hjärtat, Tre Brudar, ICA Kvantum, eko, Pulsen Rotebro, Cykelhuset UV AB, Stadium Outlet, Lloyds Apotek, Biltema tehtud ostude kohta kogusummas 9570,59 rootsi krooni (I kd, tl 37). Kulude eest on tasutud erinevate pangakaartidega, lõppudega 9897, 9735, 9375, 9503, 6133, 0707, 9771, 0720, 2271, 1433, 4862, 8519, 2806, 6525, 0580 (s.o 15 kaarti). Lisaks esitas hageja 9. detsembri 2022. a seisukohaga tõendeid novembri 2022 toidu-, hügieeni- ja tervishoiukulude kohta (menetlusdokumendi lisad 2.2, 2.21, 2.22, 4.1–4.16, 5.1– 5.27, 5.28). Nendest tõenditest nähtuvad erinevad poekviitungid nt poodides Willy’s, Maxi ICA Stormarknad, Citygross Bikändera, Lidl, Hemköp, ICA Supermarket, Stadium, Normal, ÖoB, Citygross Boländerna, In&Finn AB, Biltema, Central Livs, Decathlon, Zara, Äta Här, Lager 157 AB, Pulsen Rotebro tehtud ostude kohta kogusummas 18 439,02 rootsi krooni (I kd, tl 154). Kulude eest on tasutud erinevate pangakaartidega, lõppudega 9897, 9503, 9771, 9735, 0720, 0707, 2271, 1433, 8519, 6526, 4862, 2806, 0580 (s.o 13 kaarti). Kostja vaidles maakohtus hageja esitatud kviitungitelt nähtuvatele kuludele vastu, tuues välja, et kulude eest on tasutud 14 erineva teadmata kaardiga ja pole tõendatud, et kulud oleksid seotud hagejaga. Maakohus neid vastuväiteid ei hinnanud, rikkudes kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8) ning eksides selle tagajärjel ka tõendite hindamisel. Ringkonnakohus palus 22. juuli 2024. a kirjas hagejal selgitada, miks on tema esitatud kuludokumentidelt nähtuvalt tehtud makseid paljude erinevate pangakaartidega. Kohus märkis, et hagejal tuleb tõendada, et need pangakaardid kuuluvad hageja emale või mõnele teisele hageja leibkonna liikmele. Hageja kaartide kuuluvuse kohta tõendeid ei esitanud. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et hageja esitatud tõendid ei võimalda järeldada, et hageja kulud toidule, hügieenitarvetele ja tervishoiule on 275,67 eurot kuus. Kviitungitelt ei nähtu, kes nende ostude eest on tasunud. Ühe kuu jooksul 13–15 erineva pangakaardi kasutamine ühe pere ostudeks ei ole tavapärane ja tekitab kahtluse, et tegemist ei ole vaid ühe leibkonna kuludega. Vaatamata ringkonnakohtu sellekohasele nõudele ei tõendanud hageja, et need pangakaardid kuuluvad (või kuulusid) tema leibkonna liikmetele. Eelnevat ei saa järeldada üksnes kostja viidatud asjaolust, et paljud septembri 2022 ja novembri 2022 kviitungitelt nähtuvad pangakaardid kattuvad. Seega ei võimalda need tõendid järeldada, et ostude eest oleks tasunud hageja ema või mõni teine hageja leibkonna liige. Eelnevast 17 (23)
2-22-14464 lähtuvalt ei võimalda need tõendid järeldada, et kviitungitelt nähtuvad kulud oleksid seotud hageja vajaduste katmisega. Muud kulud
28.Kolleegiumi hinnangul luges maakohus esitatud tõendite põhjal alusetult tõendatuks:
28.1.sidekulud 22,92 eurot – selle kulu kandmise tõendamiseks esitas hageja koos täpsustatud hagiavaldusega maksekorralduse saajale „Tre“ 28. septembril 2022 1594 rootsi krooni tasumise kohta, mida hageja selgitas kui mobiiltelefoni arve tasumist (I kd, tl 38). Oma 9. detsembri 2022. a seisukohaga esitas hageja maksekorralduse saajale „Telenor Sverige“ 28. novembril 2022 915 rootsi krooni tasumise kohta, mida hageja selgitas kui mobiiltelefoni kulusid (lisa 3.3 (I kd, tl 110)). Esitatud tõenditelt ei nähtu, kes on makse teinud ja millise arve, sh millise mobiiltelefoni kasutamise eest. Seega ei võimalda need tõendid järeldada, et hageja sidekulud on 22,92 eurot kuus;
28.2.hageja sõidukulud 71,71 eurot – maakohus pidas põhjendatuks hageja koolipileti kulu. Selle kulu kandmist kinnitab hageja esitatud kviitung, kust on näha koolipileti (skolbiljett) eest tasumine 4. septembril 2022 summas 830 rootsi krooni (I kd, tl 157). Samas ei võimalda see tõend järeldada, et nimetatud kulu tekib hagejal iga kuu, kuna koolipilet võib kehtida ka pikema perioodi jooksul. Täpsustatud hagiavalduses on hageja ise märkinud, et tema sõidukulud on kuni 45,84 eurot kuus, hõlmates ka perekonna bensiinikulusid; lisaks ei ole hageja väitnud, et koolipileti kulu oleks tekkinud ka novembris 2022 (vt hageja 9. detsembri 2022. a seisukoht, p II.6). Kuna hageja ei ole muud tõendanud (ega selgitanud), saab kolleegiumi hinnangul järeldada, et hageja peab koolipiletiga seotud transpordikulu kandma kord (õppe)aastas. Seega on nimetatud kulu keskmiselt 69,17 rootsi krooni kuus, s.o u 6 eurot kuus;
28.3.kulud riietele ja jalanõudele 46,40 eurot – selle kulu kohta esitas hageja täpsustatud hagiavalduse lisas 10.5 kviitungi summas 509,60 rootsi krooni. Sarnaselt muude lisades 10.1– 10.7 esitatud kviitungitega ei nähtu ka sellel kviitungilt, kes ostu eest on tasunud ja kuidas kulu on seotud hagejaga. Seega ei võimalda see tõend järeldada, et hageja kulud riietele ja jalanõudele on 46,40 eurot kuus. Riiete ja jalanõude kulude tõendamiseks esitas hageja 9. detsembri 2022. a seisukohaga ka lisatõendeid (lisad 5.3, 5.21–5.27, 5.29), mis hageja väitel näitavad kulusid kolme kuu peale kokku 7322,25 rootsi krooni (I kd, tl 155) e 673,21 eurot, s.o 224,40 eurot kuus. Sarnaselt muude 9. detsembri 2022. a seisukoha lisades 5.1–5.27 esitatud kviitungitega ei nähtu ka nendelt, kes ostu eest on tasunud ja kuidas kulu on seotud hagejaga. Seega ei võimalda ka need tõendid järeldada, et hageja kulud riietele ja jalanõudele on 46,40 eurot kuus;
28.4.huviringide, trennide kulud 40,98 eurot – selle kulu luges maakohus tõendatuks hageja täpsustatud hagiavaldusele lisatud 28. septembri 2022. a maksekorralduse põhjal, kust nähtub saajale Medley AB 450 rootsi krooni maksmine ja mida hageja selgitas kui ujumise kooli, trenni arve tasumist (I kd, tl 31). Esitatud tõendist ei nähtu, kes on makse teinud, mille alusel ja kelle huvides. Sarnase tõendi Medley AB-le 28. novembril 2022 tehtud makse (450 rootsi krooni) kohta esitas hageja ka oma 9. detsembri 2022. a seisukohaga (lisa 3.2 (I kd, tl 109)). Need maksekorraldused ei võimalda järeldada, et hageja kulud ujumisele on 40,98 eurot kuus.
29.Maakohus luges esitatud tõendite põhjal põhjendatult tõendatuks:
18 (23)
2-22-14464
29.1.hageja pikapäevarühma kulu 31,12 eurot – selle kulu tekkimist kinnitab hageja esitatud arve, kust on näha, et augusti 2022 eest on hageja pikapäevarühma maksumus 360 rootsi krooni (I kd, tl 29; tl 86; tõlge II kd, tl 24). Sarnase arve on hageja esitanud ka novembri 2022 kohta (I kd, tl 156);
29.2.kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, taskuraha, mänguasjad 40 eurot kuus – kolleegium nõustub maakohtuga, et taskuraha 32 eurot kuus ehk u 8 eurot nädalas on põhjendatud; samuti on hageja tõendanud meelelahutuskulude kandmist 8 eurot kuus (I kd, tl 159).
30.Kokkuvõttes on ringkonnakohus seisukohal, et hageja tõendatud tegelikud kulud on järgmised: -
-
-
ajavahemikul 28. september 2022 kuni 31. jaanuar 2023: 77,12 eurot (koolipilet 6 eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele, mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot); ajavahemikul veebruar 2023 kuni detsember 2023: 370,04 eurot (eluasemekulud 292,92 eurot + koolipilet 6 eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele, mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot); alates jaanuarist 2024: 642,32 eurot (eluasemekulud 565,20 eurot + koolipilet 6 eurot + pikapäevarühm 31,12 eurot + kulud kultuurile, meelelahutusele, mänguasjadele ja taskurahale 40 eurot).
31.Seega jäävad hageja tõendatud kulud üldiselt kahekordse PKS § 101 järgi arvutatud elatise summa piiridesse vastaval ajavahemikul, v.a jaanuarist kuni märtsini 2024, mil hageja kulud (642,32 eurot) ületasid kahekordset PKS § 101 järgset elatist 41,66 euro võrra (2 × 300,33 = 600,66). Eelnev ei õigusta siiski hagejale nimetatud kolme kuu eest 20,83 euro (41,66 ÷ 2) võrra suurema elatise väljamõistmist, kuna keskmiselt jäid hageja tõendatud kulud ajavahemikul 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 siiski kahekordse sel ajal kehtinud PKS § 101 järgse elatise summa piiresse, olles aprillist 2023 kuni detsembrini 2023 sellest 230,62 euro võrra väiksemad (600,66 - 370,04).
32.Kostja apellatsioonkaebuse väited seoses hageja ema varalise seisundi välja selgitamata jätmisega ei annaks alust kostjalt välja mõistetavat elatist vähendada alla PKS § 101 järgi arvutatud summa. Ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei annaks alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära (vt RKTKo 07.02.2018, 2-16-118651, p 13).
33.Samuti ei õigustaks elatise vähendamist kostja väited tema majandusliku seisu kohta, kuna kostja väidetavad sissetulekud (maakohtu menetluse ajal keskmiselt 1000–1200 eurot kuus, kostja 5. augusti 2024. a seisukohast nähtuvalt keskmiselt 759,74 eurot kuus) võimaldavad tal tasuda hagejale miinimummääras elatist, kahjustamata kostja enda tavalist ülalpidamist ja arvestades kostja kohustust kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (PKS § 102 lg 2). Apellatsioonkaebuses on kostja ise taotlenud, et talt mõistetaks hageja kasuks elatis välja PKS § 101 järgi arvutatud määras, millest kohus järeldab, et kostja on ka enda hinnangul võimeline sellises suuruses elatist tasuma. Lisaks märkis maakohus põhjendatult, et kuna kostja on töövõimeline ja -ealine, ei vabastaks üksnes ebapiisav töötasu teda elatise maksmisest, vaid vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka lapse ülalpidamise. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid (nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 19 (23)
2-22-14464 07.02.2018, 2-16-118651, p 18; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 21.3). Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (nt RKTKo 13.02.2018, 2-16-2343, p 13; 07.02.2018, 2-16-118651, p 10; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Kostja väitel töötab (või vähemalt Eestis elades töötas) ta ehitus- ja remonditöölisena, enne seda ehituskonsultandina. Statistikaameti andmetel oli hoonete ehituse valdkonnas keskmine brutokuupalk 2024. a III kvartalis 1625 eurot, mistõttu kostja peaks olema suuteline teenima oluliselt kõrgemat sissetulekut kui 759,74 eurot kuus. Seejuures ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis takistaks tal suurema sissetuleku teenimist.
34.Ehkki kostja arvates tuleks elatise suurusest maha arvestada pool lapsetoetust, ei ole kostja tõendanud ega põhistanud asjaolusid, millest nähtuks, et hageja saab lapsetoetust või muid sarnaseid lapse kulude kandmiseks mõeldud riiklikke toetusi. Hageja ise on menetluses korduvalt väitnud, sh ringkonnakohtule 12. augusti 2024. a seisukohas kinnitanud, et ta ei saa Eestist ega Rootsist lapsetoetust, lasterikka pere toetust ega muud sarnast, laste või lastega pere vajaduste rahuldamiseks mõeldud toetust.
35.Eelnevat arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 28. septembrist 2022 välja suurema elatise kui PKS § 101 järgi arvutatud summa. Uue otsusega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja elatis: -
-
ajavahemiku 28. september 2022 kuni 31. märts 2023 eest 255,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 46,44 eurot); ajavahemiku 1. aprill 2023 kuni 31. märts 2024 eest 300,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 50,55 eurot); alates 1. aprillist 2024 327,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuutasust 54,96 eurot).
Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt baassumma ja Eesti Vabariigi keskmise brutokuutasu muutumisele PKS § 101 lg-te 3 ja 4 järgi. IV
36.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis hageja tagasiulatuva (ajavahemiku 28. september 2021 kuni 27. september 2022) elatise väljamõistmisel arvestamata kostja esitatud tõenditega, millest nähtuvalt kostja on sel ajavahemikul hagejale elatist tasunud.
36.1.Kostja väitel tasus ta hagejale kõnealusel ajavahemikul elatist järgnevaga: -
-
-
kostja tasus lapsele 2021. aastal 650 eurot. Kostja kontoväljavõttelt on näha laekumisi hageja arvele 407 eurot (I kd, tl 60); 6. jaanuari 2023. a seisukohas märkis kostja, et pärast 30. aprilli 2021 on ta kandnud hageja arvele 5658,49 eurot (I kd, tl-d 181–182); kostja tasus 2021. aastal kõik lapse ujumise tunnid; kostja tasus kuni 31. detsembrini 2021 kõik kulud seoses majaga, kus pere elas, ja üüri; 21. novembri 2022. a seisukohas märkis kostja, et tasus majaga seotud arveid oktoobri 2021 lõpuni; hageja seaduslik esindaja kasutas ajavahemikul november 2021 kuni august 2022 kostja autot, et lapsel oleks transport.
20 (23)
2-22-14464
36.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ülekandeid lapse kontole ei saa käsitada elatisena, kuna asja materjalidest ei nähtu, et vanematel oleks olnud kokkulepe sel viisil (s.o lapse kontole kandmisega) elatise tasumise kohta ning asja materjalidest nähtuvalt kasutas kostja lapse kontot ka isiklikul otstarbel. Eelnevale viitab see, et hageja kontole on laekunud 2021. aastal ka makseid kolmandatelt isikutelt (nt City Takso OÜ-lt selgitusega „tellimused Z.M
36.3.“ ja DirectPartner OÜ-lt selgitusega „Elektroonilised maksed“) (I kd, tl-d 181–182), ning juulis ja novembris 2021 on kantud hageja pangakontolt kostjale kokku 811 eurot (I kd, tl 84). Ka kostja poolt hageja kontole tehtud maksete selgitused ei viita elatise tasumisele.
36.4.Maakohus jättis põhjendatult TsMS § 33 lg 1 alusel tähelepanuta kostja 21. novembri 2022. a seisukohale lisatud võõrkeelsed tõendid (I kd, tl-d 61–79), millega kostja soovis tõendada mh lapse ujumise trennide eest tasumist ja ühise eluasemega seotud kulude kandmist. Maakohus oli 14. detsembri 2022. a määrusega kohustanud kostjat esitama hiljemalt 6. jaanuaril 2023 kohtule võõrkeelsete tõendite tõlked, märkides, et vastasel juhul jätab kohus need tõendid tähelepanuta. Kostja tõlkeid ei esitanud. Ringkonnakohus võimaldas 22. juuli 2024. a kirjas kostjal esitada oma 6. jaanuari 2023. a menetlusdokumendile lisatud võõrkeelsete tõendite tõlked, kuid kostja seda võimalust apellatsioonimenetluses ei kasutanud. Lisaks on kostja ise menetluses välja toonud, et hageja vanemad ei ole koos juba alates 30. aprillist 2021 (vt kostja 6. jaanuari 2023. a seisukoht, lk 1). Vaidlust ei ole selles, et hageja elab koos emaga. Seega ei saakski kostja eluasemele tehtud kulutused, mis on tehtud pärast
30.aprilli 2021, olla käsitatavad hageja ülalpidamiseks vajalike kuludena.
36.5.Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et kostja poolt hageja ülalpidamise kohustuse täitmiseks ei saa lugeda seda, kui hageja seaduslik esindaja kasutas mingil perioodil kostjale kuuluvat sõidukit. Asja materjalid ei võimalda järeldada, et kostjal ja hageja seaduslikul esindajal oleks olnud kokkulepe sel viisil hageja ülalpidamiskohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 tähenduses.
37.Tagasiulatuva elatise suuruse osas lähtus maakohus hageja nõudest, mis põhines ajavahemikul 28. september 2021 kuni 27. september 2022 kehtinud elatise miinimummääradel: ajavahemiku 1. oktoober 2021 kuni 31. detsember 2021 eest 292 eurot kuus; ajavahemiku 1. jaanuar 2022 kuni 31. märts 2022 eest 213,44 eurot kuus; ajavahemiku 1. aprill 2022 kuni 30. september 2022 eest 225,64 eurot kuus. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses kõnealusel ajavahemikul kehtinud miinimumelatise suurusele, sh selle arvutamisel aluseks võetud asjaoludele vastuväiteid esitanud.
38.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja tagasiulatuva elatise nõuet tuleks vähendada rohkem kui maakohtu poolt vähendatud 50%.
38.1.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Praeguses asjas nõuab hageja tagasiulatuvalt ülalpidamiskohustuse täitmist.
38.2.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib siiski ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule 21 (23)
2-22-14464 ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud (vt samas, p 12). See aga ei tähenda, et kui õigustatud isik ei ole enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt RKTKo 25.05.2016, 3-2-1-35-16, p 20; 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 12). Vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb erisätete puudumise tõttu lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt nt RKTKo 27.10.2021, 2-19-18082, p-d 11 ja 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav (vt samas, p 13 ja seal viidatud lahendid; RKTKo 25.05.2016, 3-2-135-16, p 20).
38.3.Arvestades, et seadusega on ette nähtud võimalus taotleda elatist kuni ühe aasta eest ka tagasiulatuvalt, ei välista siinsel juhul tagasiulatuva elatise nõudmist kostja viidatud asjaolud, et hageja esitas selles osas elatise nõude alles tagantjärgi ja tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam hageja ülalpidamise ülesannet. Asjaolu, et hageja ei nõudnud kostjalt elatist kohe vajaduse ilmnedes, võib juhul, kui tagasiulatuva elatise väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda, anda alust tagasiulatuva elatise suuruse vähendamiseks.
38.4.Maakohus rahuldas hageja hagi tagasiulatuva elatise nõudes osaliselt (50% ulatuses), põhjendades seda nõude pika perioodi ja objektiivselt suure suurusega. Maakohus tõi välja, et hageja on hagi esitamisega viivitanud ja pole esitanud seda mõistliku aja jooksul pärast kostja kohustuse rikkumise ilmnemist; samas ei saa seadusjärgses määras elatise nõudmine olla kostjale üllatav ja kostja majanduslik seisund on selles määras elatise tasumiseks ka piisavalt hea. Kohustatud isiku huvide kõrval tuleb kohtul ülalpidamisasja lahendamisel arvestada ka ülalpidamist saama õigustatud lapse huvidega, mida maakohus ongi tagasiulatuva elatise nõude lahendamisel teinud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu välja toodud kaalutlustel on maakohus siinsel juhul põhjendatult mõistnud kostjalt tagasiulatuva elatise välja 50% ulatuses seadusjärgsest miinimumist ning tagasiulatuva elatise täiendav vähendamine ei ole põhjendatud. Menetluskulude jaotus
39.Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu tehtud lahendit, tuleb uuesti hinnata ka maakohtus kantud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3), samuti jaotada apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 173 lg 1).
40.Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 164 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asjas ei ole põhistatud TsMS § 164 lgs 3 nimetatud asjaolusid, mis võiks anda alust järeldada, et kostja on praeguse menetluse põhjustanud, ja õigustada hageja menetluskulude jätmist täielikult või osaliselt kostja kanda. Seega ei ole alust maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta.
41.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja määrata kindlaks kummagi poole menetluskulude rahalist suurust.
42.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 esimese lause kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati
22 (23)
2-22-14464 (allkirjastatud digitaalselt)
23 (23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.