lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-7278/7

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 28.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-15-7278/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1938
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Amar Pak10742211(Kostja)Pärnu Linnavalitsus75000064(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-15-7278

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

28. juuni 2016, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagiavaldus Osaühing Amar Pak vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1239,99 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) (registrikood 75000064, asukoht Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu; tel 444 8200, e-post: [email protected]) Kostja: Osaühing Amar Pak (registrikood 10742211, asukoht Esplanaadi 10, 80010 Pärnu linn; tel +372 5043610, e-post: [email protected]) Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anu Talu (e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

Menetlusviis

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) hagi Osaühing Amar Pak vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Osaühingult Amar Pak (registrikood 10742211) Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks 1239,99 eurot.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses Osaühingu Amar Pak kanda.
4.Välja mõista Osaühingult Amar Pak Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks põhjendatud ja vajalike menetluskulude katteks 200 eurot (s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

14.05.2015 Pärnu linn (linnavalituse kaudu) esitas Pärnu Maakohtule hagi Osaühingult Amar Pak 1239,99 euro ja OÜ-lt Arkin Trading 2840 euro väljamõistmiseks. 10.06.2016 jättis kohus hagiavalduse käiguta. 17.06.2016 puuduste kõrvaldamise käigus Pärnu linn (linnavalituse kaudu) esitas kostjate vastu eraldi hagiavaldused, tsiviilasjas 2-15- 7278 esitas Pärnu linn maakohtule uue hagiavalduse Osaühingult Amar Pak 1239,99 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt 24.01.2012 Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna otsusega nr 3-5/225 “Linnavara kasutusse andmine suvekaubanduseks avaliku suulise enampakkumise korras” kinnitati rannatoolide üürimiseks maa-alade kasutusse andmiseks korraldatud suulise enampakkumise tulemused ja anti tingimused, millest lähtudes sõlmida lepingud maa-alade kasutusse andmiseks suveperioodideks 2012, 2013, 2014. Parimaks pakkujaks tunnistati muuhulgas OÜ Amar Pak, kes sai endale otsuse punktide 1.3 ja 1.4 alusel Kesklinna randa kohad nr 1 ja 2 tasumääradega vastavalt 820 ja 1020 eurot (tasumäärad ilma käibemaksuta) hooaja kohta, kokku 1840 eurot hooaja kohta mõlema koha eest. 11.04.2012 sõlmisid hageja ja kostja linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingu nr 2-13.2/88. Antud lepingu punkti 3.1.2. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale lepingu eseme kasutamise eest 820 eurot; lepingu punkti 3.1.3. kohaselt vastavalt 1020 eurot iga aasta 1. aprilliks. Lepingu punkti 7.6. kohaselt lõppes leping 15.09.2014. Kuigi lepinguga oli määratletud makse tähtpäev, ei pidanud kostja sellest punktist kinni ning nõudis hagejalt arvete esitamist iga kasutuskuu kohta (s.o mai kuni september). Hageja tuli kostjale vastu ning saatis iga kuu arveid, milles määras ära ka maksetähtaja. Hageja on 2014. aastal esitanud vastavalt lepingule järgmised arved: mai 2014 eest arve nr 33401095 summas 252,26 eurot; juuni 2014 eest arve nr 33401505 summas 460 eurot; juuli 2014 eest arve nr 33402061 summas 460 eurot; augusti 2014 eest arve nr 33402179 summas 460 eurot ja september 2014 eest arve nr 33402580 summas 207,74 eurot. Kokku esitati kostjale 2014. aastal arveid summas 1840 eurot. Lisaks eelnevatele aastatele esinesid ka 2014. aastal kostjal arvete tasumisega probleeme. 02.05.2014 esitatud arve nr 33401095 tasumise tähtaeg oli 16.05.2014. Selleks päevaks kostja arvet ei tasunud. 22.05.2014 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, mille peale kostja arve tasus. Ka juunis esitatud arve jäi õigeaegselt tasumata, mille kohta saatis hageja 22.07.2014 meeldetuletuse. Tasumise tähtajaks oli pandud 29.07.2014. Selleks kuupäevaks kostja ei tasunud. Augusti lõpuks oli kostjal võlgnevus 1380 eurot, millest kostja tasus hagejale 260,80 eurot. Pärast osalist tasumist lisandus kostja võlgnevusele septembrikuu arve summa 207,74 eurot. 23.09.2014 saatis hageja kostjale veel kord meeldetuletuse. Oktoober 2014 tasus kostja hagejale üksnes 86,95 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostja jätnud osaliselt tasumata talle hageja poolt esitatud arved ajavahemiku juuni 2014 kuni september 2014 eest kokku summas 1239,99 eurot. Hageja taotleb mõista kostjalt Pärnu linna (linnavalitsuse kaudu) kasuks välja linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 2-13.2/88 tuleneva võlgnevuse 1239,99 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda (sh hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot).

KOSTJA VASTUS

Kostja hagi õigeks ei võta ja hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid ei tunnista täies ulatuses. Hageja poolt esitatud faktilistest asjaolud on õiged, kuid asjaoludes on hageja jätnud märkimata, et kostja on 24.04.2015 esitanud hagejale avalduse nõude tasaarvestuseks, millises on kostja avaldanud, et tasaarvestab Pärnu linnavalitsuse nõude vastavalt OÜ Amar Pak osas summas 1240,00 eurot linnavara 11.04.2012 kaubandustegevuse lepingu nr 2-13.2/88

maksekohustuse täitmise enda nõuetega Pärnu Linnavalitsuse poolt Tallinna Halduskohtule 24.04.2015 esitatud kaebuse esemeks olevate vaidlusaluste haldusaktidega tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval ajal on kaebus Tallinna Halduskohtus menetluses haldusasjas nr 3-151072. VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega, seega on hageja nõue alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 445 § 1 teise lause kohaselt kui pooled esitavad menetlusse teineteise vastu tasaarvestatavaid nõudeid ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Käesolevas tsiviilasjas sõltub vastuhagi esitamine Tallinna Halduskohtu otsusest haldusasjas 3-15-1072. Kostja jääb kaebuses Tallinna Halduskohtule esitatud seisukohtade juurde - hageja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, on sõlminud kostja konkurentidega lepingud enampakkumise tulemist oluliselt madalamate hindadega, mille tulemusena on viinud kostja majandustegevuse samal tegevusalal tegutsevate kostja konkurentidega halvemasse olukorda - kostja on tasunud Pärnu linnale enampakkumise järgselt sõlmitud lepingute alusel 81,97% suuremas ulatuses, kui kostja konkurendid. Arvestades kostja maksekohustuse suurust hagejast tulenevatel põhjusel hageja ees ning kostja konkurentide 81,97% madalamat maksekohustuse suurust hageja ees, on ilmselgelt küüniline hageja haldusmenetluses esitatud väide kostja poolt esinenud maksehäirete kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED

1.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus poolte nõusolekul lahendab asja kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks ning teatas kohtulahendi teatavakstegemise aja. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse tsiviilasjas menetluse peatamiseks kuni haldusasjas 3-15-1072 kohtumenetluse lõppemiseni, kuid arvestades, et tsiviilasjas esitatud nõue ja halduskohtumenetluses esitatud kaebus on seotud pooltevahelise sama lepinguga ning kompromissi võimaluse arutamiseks haldusasjas määratud kohtuistungi toimumise aega muudeti pärast maakohtu kirjaliku menetluse korraldamise määrust, ei teinud kohus kohtuotsust teatavaks pooltele määratud ajal 06.05.2016. Haldusasjas 18.05.2016 peetud istungil on pooltele antud aega asja lahendamiseks kokkuleppel. Nüüdseks on selgunud, et pooled kokkulepet ei saavutanud.
2.Poolte vahel ei ole vaidlust hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude üle. Pärnu linnavalitsuse 24.01.2012 otsuse nr 3-5/225 „Suulise enampakkumise „Linnavara kasutusse andmine suvekaubanduseks avaliku suulise enampakkumise korras“ tulemuste kinnitamine ja linnavara kasutusse andmine“ alusel on hageja ja kostja vahel 11.04.2012 sõlmitud linnavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise leping nr 2-13.2/88. Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohase üürilepinguga, mille alusel hageja andis 2012, 2013 ja 2014 suveperioodideks kostja kasutusse maa-ala 50 m2 asukohaga kesklinna rand naisteranda viiva tee ääres ning maa-ala 50 m2 asukohaga Kesklinna rand Kuursaali ja Mudaravila vahel oleva randa viiva tee ääres. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri Kesklinna rannas rannatoolide üürimise eest vastavalt asukohale 820 ja 1020 eurot hooaja kohta, (millele lisandub käibemaks). Poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise fakti ja kehtivuse üle. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole tasunud hagejale üürilepingus ettenähtud tasu. Samuti puudub vaidlus hagiavalduses esitatud nõude suuruse üle. Kostja on esitanud hageja nõudele üksnes tasaarvestuse vastuväite.
3.VÕS § 186 p 2 järgi võlasuhe lõpeb muu hulgas tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. VÕS § 198 kohaselt tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohtupraktikas on tunnustatud tasaarvestuse avalduse esitamist ka kohtumenetluses kohtule esitatavas menetlusdokumendis, mis toimetatakse teisele poolele kätte. Riigikohtu tsiviilkolleegium 16.06.2016 otsuse kohtuasjas 3-2-1-59-10 p 10 on asunud seisukohale, et kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.

4.Pärnu linn vaidleb kostja tasaarvestusele vastu. Hagejal on kostja vastu eraõiguslik rahaline nõue (tasumata arved) pooltevahelisest linnavara kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust. Kostja tasaarvestamise aluseks olev väidetav kahjunõue on kostja hinnangul tekkinud hageja poolt antud õigusvastastest haldusaktidest, mistõttu on tegemist riigivastutuse seaduse alusel esitatava avalik-õigusliku nõudega. Kostja avalik-õiguslikku nõuet ei ole ka nõude rahuldamise korral seadusest tulenevalt võimalik hageja eraõigusliku nõudega tasaarvestada. Halduskohtus tehtav lõppahend ei mõjuta tsiviilasja menetlust ega selles tehtavat otsust. Halduskohtus kaebuse rahuldamata jätmise korral ei ole kostjal võimalik esitada avalikõiguslikus suhtes tekkinud kahju hüvitamise nõuet tsiviilkohtumenetluse korras selles tsiviilasjas vastuhagina.
5.Kohus nõustub Pärnu linna seisukohaga, et võlaõigusseaduses sisalduv tasaarvestuse regulatsioon kohaldub ainult eraõiguslike nõuete tasaarvestusele. Üldpõhimõttena kehtib seejuures reegel, et avalik-õiguslikke nõudeid ei saa tasaarvestada, samuti ei saa reeglina omavahel tasaarvestada eraõiguslikke ning avalik-õiguslikke nõudeid. Avalik-õiguslike nõuete tasaarvestuse lubatavus on avaliku õiguse valdkonda kuuluv küsimus ja eraõigus seda ei reguleeri. Üksikute avalik-õiguslike nõuete puhul sisaldavad vastavad avalik-õiguslikud eriseadused tasaarvestuse lubatavuse ning eelduste kohta erinorme ((vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: Paul Varul jt. Tallinn 2006, lk 662-663)). Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal tasaarvestuseks materiaalõiguslik alus ning tasaarvestus ei kehti. Seega hagejal kostja vastu olev nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud.
6.Asjas ei ole vaidlust, et kostja on pooltevahelisest liinavara (maa-ala) kaubandustegevuseks kasutusse andmise lepingust nr 2-13.2-88 tulenevaid üürniku kohustusi rikkunud, jättes kokkulepitud üüritasu osaliselt maksmata. VÕS § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi juhul, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja väited, et hageja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kostja on avaldanud soovi lepingu sõlmimiseks, leping on kehtiv ja seda tuleb täita. Kostja väited võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta võivad anda kostjale aluse nõuda kahju hüvitamist (mida kostja halduskohtule esitatud kaebuses ongi taotlenud, haldusasi nr 3-15-1072), kuid mitte VÕS § 110 või § 111 sätestatud korras oma lepingulise kohustuse täitmisest keelduda. Hagiavalduses esitatud nõue vastab lepingu sisule. Olles seotud lepinguga, ei saanud kostja heas usus oodata, et lepingu täitmine toimuks lepingus kokkulepitust erinevalt. Kostja ei ole taotlenud hagejalt lepingu muutmist VÕS § 97 alusel ega lepingut üles öelnud.
8.Hageja nõue on tõendatud 11.02.2012 lepinguga nr 2-13.2-/88, hageja poolt kostjale esitatud arvetega ning kostjale väljastatud meeldetuletustega. Esitades nõudele tasaarvestuse vastuväite, on kostja sisuliselt hageja nõuet tunnistanud. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude täies ulatuses ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 1239,99 eurot.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on menetluskuluna palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot. Kostja kanda jäävate tema enda kulude suurust kohus kindaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja