Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

P P

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõuded ja põhjendused

Hagejad esitasid 11.10.2022.a kohtule hagi E Ri vastu elatise nõudes vastavalt summades 279,65 eurot ja 269,65 eurot kuus. Hagejad on palunud elatise indekseerida. Samuti paluvad hagejad välja mõista tagasiulatuva elatise augusti 2022.a ja september 2022.a eest kogusummades 434,30 eurot ja 414,30 eurot. Hagi kohaselt ei täida kostja ülalpidamiskohustust, kuigi hagejad on kostjalt ülalpidamist küsinud. Menetluskulud paluvad hagejad jätta poolte endi kanda.

Kostja vastuväited ja põhjendused

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Vaidlust ei ole, et kostjal on hagejate ülalpidamiskohustus ning et hagejad elavad isaga.

Vaidlus on, kas kostjal on kohustus tasuda hagejatele elatist hagetavas summas ning kas esineb alus elatise vähendamiseks.

Kõigepealt selgitab kohus, et hagejatel on võimalik tagasiulatuva elatise nõue esitada üksnes perioodi 01.08.2024.a kuni 24.08.2024.a eest. Nimelt on hagejad esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 25.08.2024.a, mis tähendab, et alates 25.08.2024.a on tegemist edasiulatuva elatise nõudega (dtl 4-5).

Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise summades 279,65 eurot ja 269,65 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta vastavalt PKS §-le 101 (dtl 37, 305, 345-346).

Kostja ei vaidle igakuisele elatisele vastu, kuid on nõus tasuma kummalegi hagejale 150225 eurot kuus. Kostja leiab, et hagejad ei ole enda kulusid tõendanud. Samuti tuleb kohtul hinnata vanemate varalist seisu (dtl 113, 204).

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

Alates 01.01.2022.a kehtiva PKS § 101 lõigete 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Erinevalt kuni 01.01.2022.a kehtinud PKS § 101 lõikes 1 sätestatust kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Viidatud sätte lõigetes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise enda suurust ja tõendamiskoormise jaotust. Samas ka alates 01.01.2022.a kehtiva õiguse kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lõige 1). Kohtule jääb muuhulgas PKS § 102 lõike 3 kohane võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga ja sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel.

Riigikohus on 13.02.2018.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-2343 punktis 13 leidnud, et eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Riigikohus on 09.06.2017.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 punktis 21.1. leidnud, et vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid, ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Seejuures tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt ka Riigikohtu

Hagejate isal on kolm alaealist last. Hagejad elavad koos isaga Soomes (dtl 32). Hagejate isale kuulub kinnistu xxxx, mille eest tasub laenu (dtl 421). Transpordiameti lehelt nähtub, et hagejate isale kuulub haagis xxxx. Hagejate isa igakuine brutopalk on 3106,85 eurot kuus, välislähetustasu suurus 1107,27 eurot kuus ning välislähetustasu suurendus hagejate eest 627,45 eurot kuus (dtl 32, 61). Käesolevaks ajaks on välislähetustasude summad muutunud ning hagejate isa saab välislähetustasu 1053 eurot kuus ning ühe hageja eest hüvitist 298,52 eurot kuus (dtl 655).

Kostjal on kaks alaealist last, s.o hagejad. Kostjale kuulub ridaelamuboks xxxx, mille eest kostja tasus laenu 381,40 eurot kuus kuni 2023.a lõpuni. Kostja liisib sõidukit xxxx. Liisingumakse on 240,07 eurot kuus (dtl 119, 167-168, 264). Kostja töötab AS-is xxxx ametikohal ning kostja töötasuks oli kuni veebruar 2023.a brutos 2768 eurot kuus ning alates märts 2023.a 3692,50 eurot kuus (dtl 154-159, 165, 319, 611). Samuti tegutseb

kostja MTÜ-s xxxx SA-s (dtl 119, 163).

Kohus leiab, et arvestades ülaltoodut, siis ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et ta ei ole võimeline hagejatele miinimummääras elatist tasuma või et kostja varaline seis oleks palju kehvem kui hagejate isa oma. Pigem on hagejate isal väljaminekud suuremad, kuna perre on sündinud veel kolmas laps ning lisaks kasvab peres uue eluskaaslase kaks last varasemast kooselust. Kostjal aga peale hagejate rohkem ülalpeetavaid ei ole.

Kohus selgitab, et põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamisest vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise proportsioonile, kohaldub olukorras, kus üks vanematest saab miinimumile lähedast või sellest väiksemat töötasu, st elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle oma ülalpidamiskulude tasumist miinimumulatuses. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et antud juhtumil ei ole tegemist sellise olukorraga.

PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb seaduses sätestatud miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-37-11, p 12). Eeltoodut arvestades tuleb miinimummäärast suurema elatise saamiseks tõendada ka miinimumvajadustest suurem kulu lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13, p 22).

Kuna hagejad nõuavad elatist miinimumist suuremas summas ning kostja on esitanud vastuväited hagejate igakuistele kuludele, siis peab kohus vajalikuks anda järgnevalt hinnang kulude suuruse osas.

Kohus selgitab, et kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise ning peab kohaldama elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest (vaata Riigikohtu 22.06.2022.a kohtuotsust kohtuasjas nr 2-19-19160 punkt 13).

Hagejad on märkinud, et hageja M P igakuised kulutused on 913 eurot kuus ja S B P igakuised kulutused on 933 eurot kuus (dtl 31-32).

Hagejad on märkinud, et toidukulu ühe hageja kohta on 175 eurot kuus (dtl 31). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 115-117). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on toidukulu ühe hageja kohta 175 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et riiete ja jalanõude kulu ühe hageja kohta on 55 eurot kuus (dtl 31). Kostja vaidleb sellele kulule vastu ning leiab, et isa ei osta sellises maksumuses riideid ning S Ble ostab riideid üldse kostja (dtl 115). Kohus leiab, et kostja väited on paljasõnalised. Samuti on hagejate isa kinnitanud, et kostja ostis ja pidigi ostma S Ble riideid siis, kui viimane elas veel kostjaga. Sellises summas välja toodud riiete ja jalanõude kulu on peetud kohtupraktikas mõistlikuks ning kohus leiab, et põhjendatud on riiete ja jalanõude kulu ühe hageja kohta 55 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et restorani, kohviku ja väljas söömise kulu on 35 eurot kuus (dtl 31). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna hagejad on väitnud, et nad ei käi väljas

söömas. Kohus leiab, et väljas söömas käimine ei ole lapse ülalpidamiseks vältimatult vajalik kulu ning lapse söök on arvestatud juba toidukulu hulka. Seega leiab kohus, et see kulu ei ole põhjendatud.

Hagejad on märkinud, et tervisekulud on ühes kuus 10 eurot (dtl 31). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 115-117). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on tervisekulud ühe hageja kohta 10 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et transpordi kulu ühe hageja kohta on 103 eurot kuus. See koosneb xxxx ühistranspordi kuukaardist 35 eurot, kütusest 30 eurot ning ühe kordsest laeva sõidust Eesti ja tagasi 38 eurot. Sõiduki kütusekuluks peavad hagejad ka seda, kui isa käib neile poest süüa ja riideid ostmas (dtl 31, 186-187, 223). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, kuna hagejad on väitnud kostjale, et käivad koolis jala ning ei sõida ühistranspordis kuukaartidega. Sõiduautot kasutab hagejate isa uus elukaaslane Eestis tööl käimiseks (dtl 115). Kohus leiab, et põhjendatud pole sõiduki kütusekulu, kuna ühtegi kviitungit pole selle kulu kohta kohtule esitatud. Samuti ei ole põhjendatud Eestis käimise kulu, kuna hagejad elavad ja käivad koolis xxxx ning puudub eluline vajadus omada kahte elupaika. Lisaks on hagejate isa märkinud hagis, et Välisministeerium hüvitab hagejatele aastas ühe sõidu Eestisse. Seega leiab, kohus, et põhjendatud on üksnes ühistranspordi kuukaardi kulu. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et selle maksumus on 32,70 eurot kuus (dtl 223). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud transpordi kuluks on ühe hageja kohta 32,70 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et kulutused eluasemele (Eestis ja xxxx), sh elekter on ühe hageja kohta 179 eurot kuus (dtl 31). Hagejad on märkinud, et ei nõua eluaseme üürikulu ja kommunaalkulude hüvitamist, kuna selle maksab kinni Välisministeerium. Küll aga tuleb tasuda hagejatel 90% elektri eest (dtl 32).

Hagist nähtuvalt elavad hagejad ja käivad koolis xxxx. Seega on hagejate püsiv elupaik xxxx (dtl 30). Kohus leiab, et kohtupraktika ei näe ette, et lapse ülalpidamise kulude hulka tuleb arvestada mitme eluaseme kulud, kui tegemist ei ole just eluks vältimatult vajaliku kuluga ehk eriolukorraga. Käesoleval juhul ei ole tegemist eriolukorraga. Kuivõrd hagejate püsiv elupaik on Soome Vabariigis, siis võtab kohus arvesse Soome Vabariigis elamise eluasemekulud.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Välisministeerium katab xxxx eluaseme üüri ja kommunaalkulud, v.a elektrikulu (üksnes 10%). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Soome eluaseme elektrikulu ühe hageja kohta tuleb keskmiselt 17 eurot kuus - nt 131,50 x 0,10% = 118,35 : 7 = 16,90 eurot (dtl 424-425). Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et põhjendatud eluasemekuludeks on ühe hageja kohta 17 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et sidekulu on ühes kuus 12 eurot (dtl 31, 426-433). Kostja vaidleb sellele kulule vastu (dtl 116). Kohus leiab, et kuna hagejad on sellist kulu tõendanud, siis on põhjendatud sidekulu ühe hageja kohta 12 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et kulutused vabale ajale ja meelelahutusele (sõprade sünnipäevad, kino, lõbustuspark, väljasõidud) ühe hageja kohta on 65 eurot kuus (dtl 31). Kostja vaidleb sellele kulule vastu, sest hagejad on kostjale öelnud, et nad pole kinos käinud ja sellises summas igakuiselt meelelahutusele kulutusi teinud. Kohus leiab, et hagejad on esitanud kohtule piisavad tõendid, mis tõendavad, et sellised kulud meelelahutusele igakuiselt kuluvad (dtl 373-565). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kulutused vabale ajale ja meelelahutusele ühe hageja kohta 65 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et kooliga seotud kulud on ühes kuus 15 eurot (dtl 31). Kostja sellele kulule vastu ei vaidle (dtl 115-117). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud kooliga seotud kulud on ühe hageja kohta 15 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et muud kulud (majapidamisvahendid, hügieenitarbed, kosmeetika, seadmed, muud ettenägematud kulud on ühes kuus 54 eurot (dtl 31, 187). Kostja vaidleb

sellele kulule vastu ning leiab, et see summa on väga suur ning ei tundu realistlik (dtl 116). Kohus nõutub kostjaga, et nimetatud kulude summa on suur ning arvestades tänapäeval poodides olevat laia kaubavalikut ning erinevat hinnaklassi, siis saab lugeda selliste kulude summaks 15 eurot kuus. Kohus leiab ka, et muud ettenägematud kulud, ei kuulu elatise kulude alla, kuna kohus mõistab kulud välja reaalsete olemasolevate kulude pinnalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud muud kulud (majapidamisvahendid, hügieenitarbed, kosmeetika jne) ühe hageja kohta on 15 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et muud teenused (seadmete remont, ilu-, isikuteenused) on ühes kuus 30 eurot (dtl 116). Kostja vaidleb sellele kulule vastu ning leiab, et see summa on arusaamatu kulu ning kattub eelmise kuluga (dtl 116). Kohus nõustub kostjaga, et hagejad ei ole neid kulusid põhjendanud ning kulud ei ole tõendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et need kulud on põhjendamata.

Hagejad on märkinud, et S B P trennikulu (ratsutamine) on 200 eurot kuus ning M P trennikulu (sulgpall) 50 eurot kuus (dtl 456-464). Kostja vaidleb sellele kulule vastu ning leiab, et trennikulud peaks vanemad eelnevalt omavahel kokku leppima (dtl 117). Kohus leiab, et kuna hagejad on esitanud nende kulude kohta tõendid/arved, siis on põhjendatud ja tõendatud S B P trennikulu (ratsutamine) 200 eurot kuus ja M P trennikulu (sulgpall) 50 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et M P kooli huviring (xxxx) on ühes kuus 50 eurot (dtl 32, 461463). Kostja vaidleb sellele vastu ning leiab, et hagejale piisab ühest trennist, s.o sulgpallist (dtl 117). Kohus leiab, et hageja on tõendanud trenni kulu ning seega loeb kohus põhjendatuks huviringi kulu 50 eurot kuus.

Hagejad on märkinud, et M P eraõpetaja kulu matemaatikas on 80 eurot kuus (dtl 32, 486487). Kostja vaidleb sellele kulule osaliselt vastu ning leiab, et sellised kulud peaks vanemad eelnevalt kokku leppima (dtl 117). Kohus leiab, et kui laps vajab õppimisel abi, et mitte teistest maha jääda õppetasemelt, siis on see põhjendatud kulu. Hageja poolt esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et eraõpetaja kulu on keskmiselt 60 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on eraõpetaja kulu 60 eurot kuus.

Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja M P igakuised kulud kokku 556,70 eurot (175+55+10+32,70+17+12+65+15+15+50+50+60), millest ühe vanema osa on 278,35 eurot (556,70 : 2) ning S B P igakuised kulud kokku 596,70 eurot (175+55+10+32,70+17+12+65+15+15+200), millest ühe vanema osa on 298,35 eurot (596,70 : 2).

PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

Hagejad saavad lapsetoetust ning lasterikka pere toetust (dtl 669). Hagiavalduse esitamise ajal oli lapsetoetus 30 eurot kuus ning hagejad lasterikka peretoetust veel ei saanud. Seega tuleb peridoodi 25.08.2022-31.12.2022.a eest mõlema elatise summast maha arvutada 30 eurot ning alates 01.01.2023.a 40 eurot ja arvestada ka lasterikka peretoetusega. Arvutused saavad menetlusosalised teha Justiitsministeeiumi lehel asuva elatiskalkulaatori abil https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

Seega arvestades saadud summast maha lapsetoetuse vastavalt PKS § 101 lg-le 5, on hagejatele langeva ülalpidamise andmise kohustuse ulatus järgmine: M Ple summas 248,35 eurot kuus (556,70 : 2 - 30) ja S B Ple summas 268,35 eurot kuus (596,70 : 2 – 30).

Kostja on palunud elatist vähendada hagejatega viibitud aja võrra, mis on kostja väitel 7 ööpäeva kuus (dtl 119-120, 337-338). Hagejad vaidlevad sellele vastu, kuna kostja väited

on hüpoteetilised ning hagejad on viibinud kostjaga koos 2,4 kuni 4,7 ööpäeva (dtl 181, 344-345, 352-354, 615-618).

PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt otsuse p 15.5) (vt Riigikohtu 22.06.2022.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.7).

Mõjuvale põhjusele PKS § 102 lg 2 mõttes peab aga tuginema kohustatud vanem, kes peab mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama (vt Riigikohtu 7. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651/31, p 10; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 15).

Vaidlus puudub, et poolte vahel ei ole kehtivat kohtulikku suhtluskorda. Samuti puudub vaidlus, et hagejad ja kostja elavad erinevates riikides. Kostja ei ole kohtule esitanud selliseid veenvaid tõendeid, millest nähtuks, et hagejad viibivad kostjaga koos 7 ööpäeva kuus. Samuti vaidlevad hagejad sellele väitele vastu. Seega leiab kohus, et puudub alus elatise vähendamiseks koos veedetud aja võrra.

PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis tuleb S B P elatist vähendada 15% võrreldes M P elatisega.

Kostja on märkinud, et on andnud hagejatele vahetut ülalpidamist ja ostnud riideid, mööblit ning kandnud taskuraha (dtl 114, 124-133, 261-263, 326-336). Ühtegi kviitungit 2022 aasta teises pooles ja 2023 kulutuste kohta kostja kohtule esitanud ei ole (dtl 326336). Kostja esitas kviitungi 2024.a suve kohta (587-603). Hagejad leiavad, et need kulutused, mis on tehtud enne hagiavalduse esitamist, s.o kuni 31.07.2022.a ei saa arvesse võtta, sest üks hagejatest elas kostjaga ja seega tuligi kostjal sellel perioodil ühele hagejale anda vahetut ülalpidamist. Kulud mis on esitatud 2023-2024.a kohta ei ole õiged ja on tõendamata. Kulud 2024.a suve kohta on aga kostja teinud oma äranägemisel ning varasemalt pole ta niipalju oste teinud (dtl 614). Samuti ei tule arvestada mööbli ostmist, sest ka hagejate isa on hagejatele mööbli ostnud. Samuti leiavad hagejad, et taskuraha ei saa arvestada ülalpidamiskohustuse hulka, sest ka isa annab taskuraha hagejatele (dtl 179, 183, 341-344, 355-359, 363-368). Hagejad on esitanud kohtule ka endapoolsed ajaveetmise ja lisakulutuste kviitungid (dtl 347-351, 369-562).

Kohus nõustub hagejatega, et taskuraha andmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine. Lapsele taskuraha andmine oma äranägemise järgi, eelnevalt läbirääkimata teise vanemaga, kes reaalselt korraldab hagejate igapäevaelu küsimusi ja annab suurema panuse hagejate eest hoolitsemisse ning nende vajaduste katmisesse, ei tähenda, et kostja on elatist andnud. Seega kostja poolt hagejatele saadetud taskuraha, ei ole elatise tasumine, mille võrra tuleks elatist vähendada. Samuti ei ole selleks oma äranägemisel ja endale sobival ajal riiete ost.

Hagejate seaduslik esindaja on kinnitanud, et saab kahe hageja pealt välislähetustasu suurendust kuni 627,45 eurot kuus. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada

selle tasuga selliselt, et see katab hagejate igakuised kulutused, mis on üle elatise miinimummäära summa ning kostjalt tuleb elatis välja mõista kehtivas miinimummääras.

Kostja on palunud elatise välja mõista kuni hagejad elavad isaga koos, mitte hagejate täiskasvanuks saamiseni (dtl 120). Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista kuni hagejate täiskasvanuks saamiseni. Juhul kui hagejad peaks kolima kostja juurde, on kostjal võimalik esitada elatise muutmise hagi kohtule.

Kõige eelpool toodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on edasiulatuva elatise nõude osas põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagejatele tuleb välja mõista alates 25.08.2022.a elatis vastavalt PKS §-le 101 ning Justiitsministeeriumi lehel olevale elatiskalkulaatorile https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

Kohus selgitab hagejatele, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega (mitte taskuraha hagejatele), arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hagejate vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjal tuleb kohtuotsusega väljamõistetud elatis tasuda iga kuu eest ette hagejate hagiavalduses taotletud arveldusarvele iga kuu 8. kuupäevaks.

Hagejad paluvad igakuine elatis määrata muutuva summana (dtl 305). Kohtu hinnangul on mõistlik määrata elatis muutuva suurusena, et vältida vajadust pöörduda baassumma ja lapsetoetuse suuruse muutumise korral elatise suuruse muutmiseks taas kohtu poole. Seega tuleb indekseerida väljamõistetud elatise summat iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS §101 lg-tele 3-6.

Tagasiulatuva elatise nõue

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hagejad paluvad kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi august kuni september 2024.a eest summas 434,30 eurot ja 414,30 eurot (dtl 37). Käesoleva kohtuotsuse punktis 7 selgitas kohus, et hagejad saavad tagasiulatuvalt elatist nõuda perioodi 01.08.2024.a kuni 24.08.2024.a eest.

Kuna vaidlust pole, et kostja ei ole elatist hagejatele tasunud ning kohus on käesoleva kohtuotsuse punktides 15-17 leidnud, et kostja majanduslik olukord võimaldab tal ülalpidamiskohustust täita, siis tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt vastavalt kehtivale elatise miinimummäärale.

Seega tuleb perioodi 01.08.2022.a kuni 24.08.2022.a eest M Ple välja mõista tagasiulatuv elatis summas summas 174,72 eurot (225,64 : 31 = 7,28 x 24) ja S B Ple summas summas 148,56 eurot (191,79 : 31 = 6,19 x 24).

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Kohus selgitab, et kuna menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise, siis puudub neil õigus nõuda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.