Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu ning jagada ühisvara, milleks on poolte võlad. 10.09.2024.a tegi kohus määruse, millega keeldus menetlusse võtmast A.Š.-i nõuet ühisvara – võlgade- jagamiseks. Samal päeval võttis kohus menetlusse abielu lahutamise nõude. Hagiavalduse kohaselt on lahutuse põhjuseks see, et kostja petab hagejat. Hageja suhtles kostjaga viimati telefoni teel 22.04 ja siis kostja ütles, et ei suuda enam üksinda olla. Hiljem pole hageja kostjat kätte saanud. Hageja hinnangul on abielu võimatu ja sellel ei ole perspektiivi. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde. Kostja seisukoht Kostja kirjalikult kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtuistungil võttis kostja hageja nõude õigeks ja oli nõus abielu lahutamisega. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: käesolevalt viibib hageja kinnipidamisasutuses ja kostja ei ole oma elukohta avaldanud. Seega pooled koos ei ela ja tegelikult puudub neil ka omavaheline suhtlus. Hageja ja kostja ei soovinud abielulisi suhteid taastada ja olid nõus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Hagi esitamisel tuleb hagejal tasuda riigilõiv, kuid kohus andis 10.09.2024.a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Käesolevalt ei ole hageja seega riigilõivu tasunud. TsMS § 190 lg 3 sätestab: Menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Nimetatud sätte alusel tuleks riigilõiv välja mõista kostjalt, sest kohus rahuldab hagi. See aga ei vasta TsMS § 164 lg 1 sätestatud põhimõttele, et abielu lahutamise hagis jääb riigilõiv hageja kanda. Arvestades kujunenud olukorda otsustab kohus TsMS § 190 lg 7 tulenevalt, et riigilõiv tuleb kanda pooleks hagejal ja kostjal. Seega tuleb tiigi tuludesse hagejalt välja mõista pool riigilõivu 50€ ja kostjalt pool riigilõivu 50€.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.