lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-62213/21

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 27.06.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-62213/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.06.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2102
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
LKindlS § 4 lg 1LKindlS § 48 lg 1, 2LKindlS § 14 lg 1LKindlS § 23 lg 1LKindlS § 5 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselTsÜS § 118 lg 2Volituse andmineTsÜS § 129 lg 1Esindusõiguseta isiku mitmepoolne tehing

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
2-18-4348/59Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.01.20202-17-5864/22Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.07.20173-2-1-150-16Riigikohus15.02.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-62213

Tsiviilasi

ERGO Insurance SE hagi OÜ Anidar vastu 71 244,48 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

71 244,48 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. juuni 2016

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): ERGO Insurance SE (rk: 10017013), esindaja Kairi Koppel Vastustaja (kostja): OÜ Anidar (rk: 11073077), esindaja Tõnis Veltmann

esindajad

Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2016 otsus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2016 otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada ERGO Insurance SE hagi OÜ Anidar vastu ning mõista OÜ-lt Anidar ERGO Insurance SE kasuks välja võlgnevus 71 244,48 eurot ja menetluskulude katteks 2200 eurot.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
VÕS § 434Poliis

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Ergo Insurance SE (hageja) esitas 09.12.2014 maakohtule OÜ Anidar (kostja) vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 71 244,48 eurot. Hagiavalduse kohaselt olid pooled sõlminud sõiduki Scania, registreerimismärgiga 844AZK, suhtes liikluskindlustuse lepingu. 06.06.2013 toimus sõiduki osalusel liiklusõnnetus, millest tekkinud kahju 70 444,48 eurot hüvitas hageja. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel ei olnud liikluskindlustuse poliisi eest makse tasutud. Liiklusõnnetuse ajal kehtinud liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 järgi on hagejal õigus seetõttu nõuda kostjalt kui kindlustusvõtjalt tagasi kahju hüvitamiseks makstu ning käsitluskulu 800 eurot.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, väites, et hageja ei ole väljastanud kostjale liikluskindlustuse poliisi ega arvet kindlustusmakse tasumiseks. Kindlustuspoliisi tellis kostja asemel Silver Reiljan, kes ei ole LKindlS § 5 lg 1 järgi kostja nimel lepingu sõlmimiseks volitatud isik.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2016 otsusega ERGO Insurance SE hagi OÜ Anidar vastu 71 244,48 euro saamiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu (esindajatasu) 990 eurot (koos käibemaksuga). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel nõude esitamise esmaseks eelduseks, et poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping, kuivõrd tagasinõude õigus on kindlustusandjal kindlustusvõtja vastu. Hagejalt tellis kindlustuspoliise Silver Reiljan, kes on kostja juhatuse liikme vend. LKindlS § 5 lg 1 järgi on kindlustusvõtja sõiduki omanik. Kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Silver Reiljan oleks olnud hagejaga lepingut sõlmides sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud või lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostja teadis või pidanuks teadma sellest, et Silver Reiljan tema nimel tegutseb. Ainuüksi asjaolust, et tegemist oli kostja juhatuse liikme vennaga, ei saa sellist järeldust teha. Samuti ei saa sellist järeldust teha sellest, et Silver Reiljan küsis korduvalt hagejalt sõidukile poliise. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks sellest teadlik olnud või hageja oleks kostjat sellest teavitanud. Seega ei saa lugeda Silver Reiljanit kostja nimel lepingu sõlmimiseks

volitatuks ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 järgi. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja nimel hagejaga lepingu sõlminud Silver Reiljanil ei olnud selleks esindusõigust. Asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et kostja oleks tehingu heaks kiitnud. Seega oli Silver Reiljani poolt kostja nimel sõlmitud liikluskindlustuse leping TsÜS § 129 lg 1 kohaselt tühine. Esitatud tõenditest ei nähtu ka, et kostjal oleks hagejaga juba varem kehtivalt sõlmitud liikluskindlustuse leping või oleks sõiduki suhtes kehtiv liikluskindlustuse leping kostjale üle läinud sõiduki omandamisega LKindlS § 23 lg 1 järgi. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et LKindlS kohaselt ei olnud võimalik olukord, kus sõiduki suhtes liikluskindlustuse lepingut ei olnud sõlmitud. LKindlS § 4 nägi küll ette lepingu sõlmimise kohustuse, kuid see ei välista võimalust, et seaduses sätestatud kohustust rikkudes jäeti leping sõlmimata. Kuivõrd ei ole tõendatud, et pooled oleksid kehtivalt sõlmitud liikluskindlustuse lepingu, ei ole täidetud LKindlS § 48 lg 2 p-s 6 sätestatud eeldused hagejal kostja vastu tagasinõude esitamiseks. Kohus märkis, et olukorras, kus sõiduki suhtes liikluskindlustuse lepingut ei olnud sõlmitud, on tagasinõudeõigus LKindlS § 48 lg 1 p 1 kohaselt Garantiifondil sõiduki valdaja vastu.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.ERGO Insurance SE esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
18.jaanuari 2016 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) jättis kohus tähelepanuta kostja esitatud tõendid selle kohta, et liikluskindlustuse poliisi maksete arved on saadetud 04.04.2011 lisaks Anidarauto OÜ e-posti aadressile [email protected] ka kostja e-posti aadressile [email protected]. Arvestades, et hageja on esitanud arveid kostja e-posti aadressil, siis pidi kostja olema teadlik, et Silver Reiljan (Anidarauto OÜ juhatuse liige) kostja nimel tegutseb; 2) kuulus sõiduk liiklusõnnetuse toimumise hetkel kostjale. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 9 sätestab, et kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustuse leping, peab enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Seega on igal liikluses osaleval sõidukil kohustus sõlmida liikluskindlustuse leping. Arvestades, et sõiduk osales liikluses, siis pidi kostja olema teadlik või vähemalt kontrollima liikluskindlustuse lepingu kehtivust. Kui ta seda ise ei teinud, siis pidi ta selleks volitama isikut, kellele sõiduki valdus üle anti. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja teadma, et Silver Reiljan või keegi teine tema nimel tegutseb; 3) esitas hageja kirjaliku tõendi selle kohta, et Anidarauto OÜ on tasunud kostjale kuuluva sõiduki liikluskindlustuse poliisi makse, mis tõendab kostja esindaja väidetele vastupidist, et kostja ja Anidarauto OÜ vahel on seos ning kuna sõiduk osales liikluses, siis pidi olema ka kokkulepe sõiduki valduse üleandmisega seotud kohustuste kandmise osas; 4) oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtinud LKindlS § 14 lg 1 järgi tavaleping tähtajatu. LKindlS § 4 lg 1 järgi tuleb leping sõlmida mootorsõiduki ja haagise suhtes, mis on registreeritud või mis kuulub registreerimisele liiklusseaduses sätestatud liiklusregistris. Sõiduk on kindlustatud hageja poolt alates 2006. aastast. Kostja on sõiduki omanikuks alates 2007. aastast. Poliisi makseid tasus alates sellest perioodist kostja; 5) ei ole kohus arvestanud kõiki tõendeid ja on asunud meelevaldselt seisukohale, et Silver Reiljani poolt kostja nimel sõlmitud liikluskindlustuse leping on tühine. Et eeltoodud asjaolusid tuvastada, taotleb apellant asja saatmist uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
5.OÜ Anidar vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei tähenda asjaolu, et hageja oli lisanud e-kirja adressaadiks lisaks kostjale veel kellegi teise aadressi, et kostja oli teadlik, et Silver Reiljan tema nimel tegutseb või et ta sellise teguviisi heaks kiidab; 2) ei tähenda asjaolu, et sõiduk kuulus kostjale, et ta pidi teadma, et keegi sellega liikleb ja tema nimel tegutseb; 3) on kostja ja Silver Reiljani ning Anidarauto OÜ seotuse tuletamine asjaolust, et Anidarauto OÜ on tasunud kostjale kuulunud sõiduki kindlustusmakseid, meelevaldne. Kostja on maakohtu menetluses selgitanud ja tõendanud hageja ja Anidarauto OÜ vahelist suhtlust ning suhtluse puudumist kostjaga; 4) on siiani hageja poolt esitamata üks põhilisi tõendeid – liikluskindlustuse leping.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel peab ringkonnakohus võimalikuks ilma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 71 244,48 eurot.
7.Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja kostja vastu nõude 71 244,48 euro väljamõistmiseks liiklusõnnetuse toimumise ajal (06.06.2013) kehtinud LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel, kuna kostja poolt oli tasumata kindlustusmakse perioodi eest, millal toimus kindlustusjuhtum. Maakohus on õigesti leidnud, et LKindlS § 48 lg 2 p 6 alusel nõude esitamise esmaseks eelduseks on see, et poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping. Samuti on põhjendatud see maakohtu seisukoht, et kuigi LKindlS § 5 lg 1 nõuab lepingu sõlmimiseks kirjalikku volitust, ei ole selle sätte eesmärgiks tuua kaasa vorminõude rikkumise korral tehingu tühisust. Seega võib lepingu sõlmida ka isik, keda saab lugeda selleks volitatuks TsÜS § 118 lg 2 alusel.
8.Hageja on tuginenud sellele, et liikluskindlustuse lepingu sõlmis 2011. a (vormistas ümber) Silver Reiljan, kellel oli lepingu sõlmimiseks TsÜS § 118 lg 2 kohane volitus. Maakohus leidis, et Silver Reiljanit ei saa lugeda kostja nimel lepingu sõlmimiseks volitatuks TsÜS § 118 lg 2 järgi ning kuna kostja ei ole Silver Reiljani poolt lepingu sõlmimist heaks kiitnud, on kostja nimel sõlmitud liikluskindlustuse leping tühine. Kuivõrd hagejal puudub kostja vastu nõudeõigus, jättis maakohus hagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtu nimetatud seisukohaga ei nõustu.
9.TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse saanud. Seega selleks, et lugeda nimetatud sätte järgi isikule volitus antuks, peab olema täidetud kaks eeldust.
9.1.Esiteks peab esindajana käituva isiku käitumisest mõistlikult inimesele nähtuma, et isikul oli volitus esindajana tegutsemiseks. Nimetatud eelduse täitmine eeldab, et isiku ja tema väidetava esindajana tegutseva isiku vahel eksisteerib teatav seos, mille olemasolu õigustab eeldust, et väidetavale esindajale on antud volitus.

Puudub vaidlus, et Silver Reiljan, kes sõlmis kostja nimel lepingu, esitas hagejale pärast lepingu sõlmimist 2011. a avaldusi poliiside väljastamiseks (tl 111-113) ning tasus hagejale kindlustusmakseid, on kostja juhatuse liikme ja osaniku Sigrid Reiljani vend. Eelmärgitud Silver Reiljani avaldused ja käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et Silver Reiljanile oli antud volitus sõlmida kostja nimel lepingut ning võtma vastu poliise ja tasuma nende eest kindlustusmakseid. Nimetatud järeldust kinnitab ka see, et pärast liiklusõnnetuse toimumist tasus Silver Reiljan Anidarauto OÜ arvelt poliisi nr L005293723 alusel kindlustusmakse (tl 48, 49). Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja on juba 2006. a väljastanud Silver Reiljanile vaidlusaluse sõiduki kohta poliisi nr LOO30748652 (tl 110).

9.2.Teiseks eelduseks on see, et esindatav sellisest tegevusest teab või peab seda teadma ning hoolimata sellest talub sellist tegevust. OÜ Anidar registrikaardi väljavõttest (tl 118-120) nähtuvalt on osaühingu põhitegevusalaks muud maismaaveondust teenindavad tegevusalad ning osaühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks on Sigrid Reiljan. Anidarauto OÜ registrikaardi kohaselt on osaühingu põhitegevusalaks kaubavedu maanteel ning osaühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks on Silver Reiljan (Sigrid Reiljani vend). Maakohtu istungil (tl 101-102) on kostja kinnitanud, et OÜ Anidar äritegevus seiskus 2011. a. Samas ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja seisukohale, et kostjale kuuluv sõiduk, milline põhjustas liiklusõnnetuse, oli Silver Reiljanile kuuluva äriühingu (Anidarauto OÜ) kasutuses. Lisaks kinnitas kostja ringkonnakohtu istungil, et sõiduki juht J. Pettai (tl 6) oli Anidarauto OÜ töötaja. LKindlS §-st 1 tulenevalt on liikluskindlustuse puhul tegemist kohustusliku kindlustusega. Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 9 kohaselt, et kui sõiduki suhtes on kohustuslik sõlmida vastutuskindlustuse leping, peab juht enne sõidu alustamist veenduma sõiduki suhtes sõlmitud kohustusliku vastutuskindlustuslepingu kehtivuses ja selle alusel väljastatud poliisi olemasolus. Kuna kostjale kuuluv sõiduk oli Anidarauto OÜ kasutuses ja osales liikluses, siis pidi kostja olema teadlik sõiduki kindlustamisega seotud asjaoludest, sh sellest, kas kindlustusmakse on tasutud. Kui kostja ise poliiside väljastamise ja kindlustusmaksete tasumisega ei tegelenud, siis pidi ta volitama selleks isikut, kelle kasutusse oli sõiduk antud. Seega pidi kostja vähemalt teadma seda, et Silver Reiljani küsis hagejalt sõidukile poliise ja tasus kindlustusmakseid. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et kostja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust selle kohta, miks Silver Reiljan ca kaks tundi pärast liiklusõnnetust kindlustusmakse (tl 49) hagejale tasus.
10.Ülaltoodu (käesoleva otsuse p-d 9.1, 9.2) tõendab, et S. Reiljanil oli TsÜS § 118 lg 2 kohane kostja volitus kindlustuslepingu sõlmimiseks ning maakohtu seisukoht, mille kohaselt oli kindlustusleping tühine, ei ole õige. Ainuüksi sellest, et hageja ei ole esitanud asja materjalide juurde kirjalikku kindlustuslepingut, ei saa järeldada, et nimetatud lepingut ei ole sõlmitud. VÕS § 434 lg-st 1 tulenevalt kinnitab poliis kindlustuslepingu olemasolu ning hageja poolt väljastatud mitmed poliisid, millede alusel on kostja kindlustusmaksed tasunud, tõendavad kindlustuslepingu sõlmimist. Kuivõrd poolte vaheline kindlustusleping on kehtiv, siis on hageja nõue LKindlS § 48 lg 2 p 6 ja lg 3 alusel põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 71 244,48 eurot. Hageja nõude suurusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud (tl 102).
11.Seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks on hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv kokku 2200 eurot (1100+1100) ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval