Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. jaanuar 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-18-4348
Tsiviilasi
OÜ Anidar (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri hagi Aime Reiljani vastu võla väljamõistmiseks või alternatiivselt tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu alusel saadu väärtuse hüvitamiseks ja viivise saamiseks või alternatiivselt Anidarauto OÜ vastu müügilepingutest tuleneva põhivõla ja viivise väljamõistmiseks 139 220,69 eurot, 3500 eurot, 100 000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. juuni 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anidarauto OÜ ja Aime Reiljani apellatsioonkaebus, OÜ Anidar (pankrotis) pankrotihalduri Anne Tammeri vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant I /vastustaja: Anidarauto OÜ (reg kood 12028959, kostja II), esindaja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant II/ vastustaja: Aime Reiljan (isikukood XXXXXXXXXXX, kostja I), esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Vastuapellant/vastustaja: OÜ Anidar pankrotihaldur Anne Tammer (hageja)
(pankrotis)
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Hageja pangakontolt on perioodil 2005-2010 pangakaardiga välja võetud sularaha enam kui 6,6 miljonit krooni (422 000 eurot). Kostja I esitatud tõenditest (Aime Reiljani ja Helju Kärneri pangakontodelt hagejale üle kantud väidetavad laenud) nähtuva hagejale üle kantud raha (laenu) näol on tegemist pankrotivõlgniku ehk hageja arvelduskontolt välja võetud rahaga. Sõlmitud laenuleping on näilik tehing ja see on tühine. Võlgniku majanduslik olukord ei olnud 2005-2010 selline, et oleks olnud vaja laenu võtta. 03.05.2005 kuupäeva kandev laenuleping, selle lisa 1 ja 07.12.2015 tasaarvestuse avaldus ei ole usaldusväärsed tõendid.
kuni võõrandamiseni Anidarauto OÜ-le olid kõik sõidukid ja haagised Anidarauto OÜ valduses ja kasutuses; ema;
Sigrid Reiljan ja Silver Reiljan on Aime Reiljani lapsed, Helju Kärner on Aime Reiljani
Helju Kärneri pangakonto kasutamise õigus oli 01.01.2005-03.11.2014 Aime Reiljanil, Helju Kärneril ja Sigrid Reiljanil. Asjas ei ole vaidlust, et nõude loovutamise lepingu järgi on loovutamine olnud tasuline (lepingu p 3) ja, et loovutamise tasu suurus ja kord lepiti kokku lisas 25, omandiõigus nõudele läheb omandajale üle lepingu allkirjastamise hetkest (lepingu p 4.2). Lepingu p-s 5.6 kinnitavad pooled, et nad on kokku leppinud, et nõude loovutamisega kustutab Anidar OÜ osa Aime Reiljani antud laenust Anidar OÜ-le. Nõude loovutamise tasu suurus ja maksmise näeb ette, et loovutatud nõue summas 159 002,04 eurot koosneb põhinõudest 123 766,31 eurot ja viivistest 35 235,73 eurot. Nõude loovutamise hind 159 002,04 eurot tuleb Anidarauto OÜ-l tasuda Aime Reiljani arvele Swedbankis hiljemalt 30.04.2016. VÕS § 197 lg 1 sätestab: „Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.“ Nõude loovutamise lepingu pooled on OÜ Anidar (nõude loovutaja) ja Aime Reiljan (nõude omandaja). Nõude loovutamise lepingus ei ole üheski punktis kirjas, et Aime Reiljanil on nõude loovutaja ehk Anidar OÜ vastu mingi nõue. Lepingu p 5.6 sõnastusega „Nõude loovutaja ja nõude omandaja kinnitavad, et nad on kokku leppinud, et nõude loovutamisega kustutab Anidar OÜ osa Aime Reiljani poolt antud laenust Anidar OÜ-le“ piirduvad lepingus igasugused viited Aime Reiljani õigustele Anidar OÜ suhtes. Lepingus puuduvad viited ka igasugustele muudele võimalikele dokumentidele või alustele, millele tuginedes saaks sisustada lepingu p-s 5.6. kokkulepitut. Nii ei ole lepingu tekstist tulenevalt võimalik määratleda Aime Reiljanilt Anidar OÜ-le antud laenu suurust, tekkimise aluseid, kõrvalnõudeid, tähtaegu ega muid tingimusi. Samuti ei ole võimalik määratleda, milline osa laenust kustutatakse. Maakohus märkis, et nõude loovutaja nõue on kirjeldatud lepingu tekstis p.des.2 ja 1.3 äärmise täpsusega (s.h nõude tekkimise aeg, summad, tasumise tähtaeg, arvutatud intressid) ja selle kinnituseks on lisatud lepingule lisad. Nõude omandaja nõude kohta puuduvad lepingus igasugused nõude identifitseerimist võimaldavad andmed. Tõlgendades lepingu sellise sõnastuse pinnalt VÕS § 29 lg 1, lg 5 p 4 alusel poolte ühist tahet, jõudis maakohus seisukohale, et poolte ühine tahe on olnud saavutada tulemus, et nõudest laekuv tasu jääb nõude omandajale. Sellist eesmärki ja tahet tõendavad nõude loovutamise lepingu p 3 ja selles viidatud lisa 25. Lepingu lisa 25 näeb ette Anidarauto OÜ kohustuse maksta nõude loovutamise hind 159 002,04 eurot Aime Reiljani pangakontole. Nõude loovutamise leping annab seega nõude omandajale ehk kostjale I õiguse nõuda kostjalt II loovutatud nõuetest (tasumata arved, sh arve nr 401 sõidukite ja haagiste müügilepingu alusel tasu maksmiseks) tuleneva tasu 159 002,04 eurot maksmist. Seega on nõude loovutamise lepingust tulenev lepingupoole ehk nõude omandaja (kostja I) õigus nõuda raha maksmist
suunatud kostja II vastu. Nõude loovutamise leping ei sisalda nõude omandaja ehk kostja I kohustusi nõude loovutaja ehk hageja ees. Nõude loovutamise lepingus puuduvad VÕS § 197 lg 1 kohaldamise eeldused- tasaarvestuse pooled, kellel kummalgi on kohustus maksta teisele rahasumma (või täita muu samaliigiline kohustus). VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Tasaarvestuse pool, OÜ Anidar (pankrotis) pankrotihaldur, esitas vastuväite, mille põhjendatust tuleb kohtul kontrollida. Aastatel 2005-2010 oli pankrotivõlgnik Anidar OÜ heas finantsmajanduslikus seisundis olev äriühing, mille majandustegevuseks ei olnud vaja laenu võtta, käive oli regulaarne ja piisav kõigi kulude katmiseks. Majandusaasta aruannetest, bilanssidest ja kasumiaruannetest nähtub, et Anidar OÜ müügitulu oli igal aastal suurem kui ärikulud ja äriühing teenis kasumit. Hageja pankrotihaldur on kohtule avaldanud, et hageja OÜ Anidar (pankrotis) raamatupidamisdokumentide hulgas ei ole kostjale I antud laenu algdokumente ega dokumente, mis põhjendaksid kostja I poolt OÜ Anidar (pankrotis) eest kohustuste täitmist. Pankrotihaldur on OÜ Anidar (pankrotis) juhatuse liikmelt selliseid dokumente küsinud, kuid Sigrid Reiljan ei ole neid dokumente esitanud. Kostja I väidet, et ta andis Anidar OÜ-le (pankrotis) laenu, ei ole võimalik kontrollida. Aime Reiljan ei esitanud nõuet ka OÜ Anidar pankrotimenetluses võlausaldajana. Võlgniku juhatuse liige Sigrid Reiljan on andnud võlgniku vande, kinnitades, et võlgniku raamatupidamist tegi tema ema Aime Reiljan. Maakohus märkis, et uuris kostja I poolt kohtule esitatud tõendeid, krediidiasutustelt väljanõutud tõendeid ja hageja koostatud tabeleid aastate kaupa, milles on võrdlevalt esitatud hageja pangakontolt sularaha väljavõtmise faktid ja Helju Kärneri pangakontole sularaha sissemaksmise faktid. Esineb selge seos OÜAnidar (pankrotis) pangakontolt sularaha väljavõtmise faktide ja Helju Kärneri pangakontole sularaha sissemaksete tegemise, aga ka Helju Kärneri pangakontole Aime Reiljani ja Sigrid Reiljani pangakontolt ülekannete tegemise vahel. Tõendatud on, et OÜ Anidar (pankrotis) pangakontolt sularahana väljavõetud summad liikusid Helju Kärneri pangakontole või Aime Reiljani kontole. Neilt pangakontodelt tehti ülekanded OÜ Anidar (pankrotis) pangakontole selgitusega „laen“. See tähendab, et Helju Kärneri kontolt ja Aime Reiljani kontolt OÜ Anidar kontole kantud summad erinevate selgitustega pärinesid OÜ Anidar (pankrotis) kontolt ja vahenditest ja selliste ülekannetega ei tekkinud laenusuhet OÜ Anidar (pankrotis) ja kostja I vahel. Laenuleping on sõlmitud seega lähikondsete vahel PankrS § 117 tähenduses. Pangakontode väljavõtted ja maksekorraldused kogumis tõendavad ülekannete tegemist Aime Reiljani poolt nii enda pangakontolt kui ka Helju Kärneri pangakontolt nii OÜ Anidar (pankrotis) pangakontole kui ka OÜ Anidar (pankrotis) kohustuste katteks. Selline ülekannete tegemine Aime Reiljani poolt osutab, et kostja I omas täielikku ülevaadet hageja finantssfäärist ja kohustustest. Laenulepingu p 1.3. sõnastus tähendab, et Aime Reiljan otsustab Anidar OÜ (pankrotis) kontole raha kandmise kas Aime Reiljani enda või Helju Kärneri kontolt ja ka sularahas laenu andmise OÜ-le Anidar (pankrotis).
Olukorras, kus OÜ-l Anidar (pankrotis) puudus vajadus laenu võtta ja puuduvad raamatupidamise seaduses ettenähtud algdokumendid laenu taotlemise (küsimise) ja kasutamise kohta, ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et poolte vahel tekkis laenusuhe. Raha ülekandeid Helju Kärneri kontolt erinevate füüsiliste isikute kontodele selgitusega raha, raha kom, raha laenuks, võlg jms ei ole võimalik seostada laenusuhtega hageja ja kostja I vahel. Asjaolu, et OÜ-l Anidar (pankrotis) (hageja) majandusaasta aruandes 2014 ja 2015 on kirjas laenud seotud osapooltele, mis aastaks 2015 on olulises summas vähenenud, ei tõenda tegelikku laenu saamist ega andmist hageja ja kostja I vahel. Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest on võimalik järeldada, et Helju Kärneri pangakontot kasutati ka kui OÜ Anidar (pankrotis) kassat. Laenulepingu p-s 1.3. sõnastatu tõendab, et OÜ Anidar (pankrotis) raamatupidaja kohustusi täitev Aime Reiljan, käsutades vabalt nii enda, Helju Kärneri kui ka OÜ Anidari pangakontot, nimetas raha ülekande tehinguid Helju Kärneri ja Aime Reiljani kontolt OÜ Anidar (pankrotis) kontole „laen firmale“ eesmärgiga jätta mulje laenusuhte olemasolust OÜ Anidar (pankrotis) ja kostja I või Helju Kärneri vahel. Et Aime Reiljan täitis faktiliselt OÜ Anidar (pankrotis) raamatupidaja ülesandeid, tõendavad OÜ Anidar juhatuse liikme kinnitus kohtuistungil, OÜ Anidar (pankrotis) arved nr 400, nr 401, milles koostaja Aime Reiljan. Maakohus märkis, et tabelarvutusprogramm on võimeline genereerima mistahes algandmete alusel intressiarvutusi ja hüpoteetilisi võlasummasid ka pikema perioodi peale (kui käesolevas asjas seitse või kümme aastat). Samas ei tõenda sellised arvutused laenuvajadust ega laenusuhet. Hageja pangakontolt sularahana välja võetud rahasummad liikusid kostja I või Helju Kärneri pangakonto vahendusel tagasi hageja kasutusse selgituse „laen“ all. Tegelikkuses laenusuhe Anidar OÜ (pankrotis) (hageja) ja Aime Reiljani (kostja I) vahel puudus. Asjaolule, et hagejal laenuvajadus puudus, puudus ka laenu andmine-saamine ja tegemist on näilikult loodud laenusuhtega, viitab selgelt OÜ Anidar (pankrotis) juhatuse liikme Sigrid Reiljani kiri 3.10.2017, s.o pankrotimenetluse ajal, milles ta vastas pankrotihalduri järelepärimisele, et ülejäänud summa kohta on sõlmitud nõude loovutamise leping Aime Reiljanile, millega vähendati tema nõuet Anidar OÜ (pankrotis) vastu. Tegemist on pankrotimenetluse ajal antud selgitusega, millele ei ole lisatud ühtki tõendavat dokumenti ega ka viidatud ühelegi dokumendile ega numbrile konkreetselt ehkki Sigrid Reiljanil kui OÜ Anidar (pankrotis) juhatuse liikmel pidanuksid need dokumendid olemas olema. Selline olukord tähendab, et sel ajal puudus teadmine laenust, võlast või intressidest, puudusid sellekohased algdokumendid. Nõude loovutamise lepingu p 3, p 5.6 ega lisa 25 ei tugine tasaarvestusavaldusele, selles puudub viide tasaarvestusavaldusele, ehkki tasaarvestusavaldus tehti üksnes 23 päeva varem. Nõude loovutamise lepingu p 5.6 räägib laenu (osalisest) kustutamisest. Selline olukord, s.h. erinevate sõnastuste kasutamine tähendab kohtu silmis, et idee tasaarvestusest ja tasaarvestuse aluseks oleva nõude kujundamisest on tekkinud oluliselt hiljem kui sõlmiti nõude loovutamise leping ehk tasaarvestatavat nõuet tasaarvestuse väidetava teostamise ajal ei olnud. Ei saa rääkida tasaarvestatava nõude identifitseeritavusest või selle olemasolust üldse. Nõude loovutamise leping ei näe ette Aime Reiljani kohustust OÜ Anidar (pankrotis) raha maksta, mistõttu ei saa kostjale I panna kohustust maksta hagejale 150 000 eurot. Kuna nõude loovutamise leping ei sisalda kostja I ehk nõude omandaja kohustusi hageja ehk nõude loovutaja ees, puuduvad tasaarvestuse pooled, kes on kohustatud maksma teineteisele
rahasumma või kes omavad vastastikuseid samaliigilisi nõudeid. Puudub ka nõue, mida tasaarvestada. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Nõude loovutamise leping on sõlmitud 30.12.2015. Seega on tehing tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja asub PankrS § 109 lg 1 regulatsioonialas. 30.12.2015 toimunud tehing on tehtud 1 aasta 4 kuud 6 päeva enne ajutise halduri nimetamist. Sellisena mahub tehing PankrS § 110 lg 1 p 3,4, § 111 lg 1 p 2 ajamääratlustesse. Võlausaldaja ERGO Insurance SE esitas pankrotiavalduse võlgniku OÜ Anidar (pankrotis) vastu, kuna võlausaldajal oli tsiviilasjas nr 2-14-62213 tehtud kohtuotsusest tulenev nõude võlgniku vastu summas 71 244,48 eurot ja 2200 eurot, mida täitemenetluses täita ei õnnestunud. Võlausaldaja esitas kohtule OÜ Anidar (pankrotis) vastu kahju hüvitamise nõude 09.12.2014. Vähem kui kaks kuud pärast hagi esitasmist OÜ Anidar (pankrotis) vastu ehk 02.02.2015 väljastas OÜ Anidar (pankrotis) Anidarauto OÜ-le arve nr 401, mille koostas Aime Reiljan; arvest nähtuvalt on arve esitatud põhivara- sõidukite ja haagiste - müümise eest, kokku arve summa 134 850 eurot. 20.02.2015 kuupäevaga vormistati põhivara müügi kohta ka müügilepingud. Võlausaldaja esitas nõude sundtäitmiseks kohtutäiturile, kellele OÜ Anidar (pankrotis) juhatuse liige teatas 20.03.2017, et ta on varatu. Pankroti väljakuulutamise kohtulahendis märgitakse, et võlgnikul OÜ Anidar (pankrotis) on vara 23,41 euro väärtuses. Sõidukite-haagiste müügi eest esitatud arvest on ostja Anidarauto OÜ poolt tasutud 20.03.2015 24 291,67 eurot; samal päeval tasus Anidar OÜ (pankrotis) Maksu- ja Tolliametile käibemaksu summas 24 220,54 eurot. Sõidukite ja haagiste ostuhinnast jäi kostjal II (Anidarauto OÜ) hagejale (Anidar OÜ, pankrotis) tasumata 110 558,33 eurot. Nõude loovutamise lepingust nähtub, et arve nr 401 alusel tasumata 110 558,33 eurot oli kostja II poolt hagejale tasumata kuni 30.12.2015, mil hageja loovutas sellest arvest tuleneva nõudeõiguse kostjale I. Lepingu p-s 4.2. lepiti kokku, et omandiõigus nõudele läheb üle lepingu allakirjutamise hetkest. Seega pärast 30.12.2015 puudus hagejal nii vara (sõidukid, haagised) kui ka õigus nõuda müüdud vara eest müügihinna tasumist. Sõidukite ja haagiste võõrandamisega Anidarauto OÜ-le muutis hageja ennast varatuks ja nõude loovutamise lepinguga loobus ka nõudeõigusest saada müüdud vara eest tasu. Selline olukord on võlausaldaja huvide kahjustamine. Hageja pankrotiotsusest nähtub, et võlgniku teadaolevate kohustuste summa on 87 024,86 eurot, pankrotimenetluse algatanud võlausaldaja nõude suurus 73 444,48 eurot. Võlgnikul kuni 30.12.2015 olemas olnud vara (müügihinna tasumise nõudeõigus summas 110 558,33 eurot) võimaldanuks võlgniku kohustused võlausaldaja ees täita. Nõude loovutamise lepingu sõlmimisega loobus hageja oma varast 110 558,33 euro väärtuses ja kahjustas sellega võlausaldajate õigusi. Võlgnik pankrotistus. Lepingu mitte üheski punktis ei sisaldu nõude omandaja kohustust nõude loovutajale midagi maksta või anda midagi vastusooritusena nõudeõiguse saamise eest. Pooled on lepingu p-s 3 ja lisas 25 „Nõude loovutamise tasu suurus ja maksmise kord“ leppinud kokku OÜ Anidarauto kohustuse maksta nõude loovutamise hind 159 002,04 eurot Aime Reiljani pangakontole. Sellisena on hagejale kuulunud nõue väärtusega 110 558,33 eurot loovutatud tehingu teisele poolele tasuta ehk vastusooritust saamata. Sellisel tehingul on kinke iseloom, kuna VÕS § 259 lg 1 järgi on kinkeleping tasuta tehing, millega üks isik kohustub tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
Pooled on kohtuvaidluse kestel olnud algusest peale ühetaolisel seisukohal nõude loovutamise lepingu tõlgendamise osas. Leping nägi ette, et võlgnik tasaarvestas lepingust tuleneva tasunõude kostja I nõudega. Võlgnik omakorda on seisukohal, et kostjal I ei olnud võlgniku vastu nõudeid, mida pooled saanuks tasaarvestada. Kostjal I puudus nõue võlgniku vastu, mida pooled saanuks tasaarvestada. Kostja I on omandanud nõude loovutamise lepinguga õiguse nõuda kostjalt II ehk Anidarauto OÜ-lt nõude loovutamise hinna 159 002,04 euro tasumist, hageja ei ole sellise loovutamise eest mingit vastusooritust saanud. Võlgniku ja kostja I kohustused sõlmitud lepingus on niivõrd ilmselt ebavõrdsed, et sõlmitud leping on kinke iseloomuga. Selline tehing on tagasivõidetav PankrS § 111 lg 1 p.2, lg 3 alusel. Võlgniku pankrotihaldur on esitanud tehingu tagasivõitmise hagi PankrS § 118 lg 1, lg 2 tingimustele vastavalt ja 30.12.2015 sõlmitud nõude loovutamise leping võiks kuuluda tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisele. Võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik on Sigrid Reiljan, kostja I Aime Reiljan on Sigrid Reiljani ema, kes tegi hageja raamatupidamist, kostja II Anidarauto OÜ juhatuse liige ja ainuosanik on Silver Reiljan, kelle ema on Aime Reiljan. Sigrid Reiljan on võlgniku OÜ Anidar (pankrotis) lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 1,2 tähenduses, kostja I Aime Reiljan ja kostja II juhatuse liige Silver Reiljan on võlgniku OÜ Anidar (pankrotis) lähikondsed PankrS § 117 lg 2 p 6, lg 1 p 3,4 tähenduses. PankrS § 110 lg 3 järgi võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Kostja II ehk Anidarauto OÜ, juhatuse liige Silver Reiljan, oli teadlik võlausaldaja nõudest võlgniku vastu, kuna nõude aluseks olnud kindlustusjuhtumi põhjustas kostja II juht. Kostja I ehk Aime Reiljan oli teadlik võlausaldaja nõudest hageja vastu, kuna ta oli võlgniku raamatupidamist tegev isik. Ajal, mil toimus kohtumenetlus tsiviilasjas nr. 2-14-62213 (ERGO Insurance SE hagi OÜ Anidar (pankrotis)vastu), vormistas kostja I arve nr 401 võlgniku nimel kostjale II sõidukite-haagiste müügilepingute hinna tasumiseks ja võlgnik ja kostja II vormistasid omavahelised müügilepingud kõigi hageja sõidukite-haagiste müümiseks kostjale II. Sellise tegevusega võlgnik ja tema juhatuse liige Sigrid Reiljan, kostja I Aime Reiljan ja kostja II tema juhatuse liikme Silver Reiljani isikus tegid teadlikult ja kooskõlastatud tehingud võlgniku ehk OÜ Anidar (pankrotis) varatuks muutmiseks ja tegid sellega võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamise. Seega on olemas alus 30.12.2015 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks nii PankrS § 111 lg 1 p 2, lg 3 alusel kui ka PankrS § 110 lg 1 p 3, 4 ja lg.3 alusel. Eristamaks tehingu kehtetuks tunnistamise õiget alust, tuleb hinnata tehingu tegijate motiive: kas tehingu tegemise esmaseks motiiviks oli rikastada kinke iseloomuga tehingu teist poolt või oli tehingu esmaseks motiiviks kahjustada võlausaldajate huve (ja jätta võlausaldajad ilma neil saada olevast). Võlgniku ja kostjate ühise kooskõlastatud tegevuse eesmärgiks oli päästa võlgnikule kuuluv vara võlausaldajate huvides võõrandamisest (ja säilitada see oma käsutuses). PankrS § 119 lg 1 sätestab, et juhul, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist VÕS § 1028 lg 1 kirjeldatud olukorraga. Kostja II on rikkunud ostuhinna tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, p 6 alusel ostuhinna tasumist ja viivist. Hageja on esitanud viivisenõude,
lähtudes ostuhinna tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumisest 30 päeva möödumisel sõidukite ja haagiste võõrandamise lepingute sõlmimisest (20.02.2015), s.o alates 23.03.2015. Hageja teine alternatiivne nõue tuleb rahuldada ja mõista kostjalt II välja sõidukite-haagiste müügilepingute alusel tasumata hind kokku summas 148 069,21 eurot, millest 110 558,33 eurot põhivõlg ja 37 510,88 eurot viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga. Hageja menetluskulud on põhjendatud jaotada nii, et kostja I kanda jääb hageja menetluskulusid 60% ulatuses ja kostja II kanda jääb hageja menetluskulusid 40% ulatuses. Kostjate menetluskulud jäävad kostjate endi kanda. Hageja kahest alternatiivsest nõudest rahuldati teine alternatiivne nõue kostja II vastu. Hageja esimene alternatiivne nõue kostja I vastu jäeti rahuldamata. Hageja OÜ Anidar (pankrotis) asemel on kohtumenetluses esinenud tema pankrotihaldur vandeadvokaat Anne Tammer. Pankrotihaldur on võlgniku seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 tähenduses. Pankrotihaldur ei ole samaaegselt võlgniku lepinguline esindaja, mistõttu tema osutatud õigusabi tasu ei ole käsitatav lepingulise esindaja kuludena TsMS § 175 lg 1 tähenduses ja seda kulu ei saa vastaspoolelt välja mõista.
Maakohus on otsuses viidanud VÕS § 200 lõikele 4, kuid kohtuotsusest pole võimalik aru saada, millisel viisil maakohus seda normi kohaldas (millised faktilised asjaolud on selle normiga seostatavad ning mis faktilised ja/või õiguslikud järeldused normi kohaldamise tulemusena tehti). VÕS § 200 lg 4 kohaldamine ei anna alust asuda seisukohale, et tasaarvestust ei ole toimunud. Maakohtu seisukoht laenu võtmise vajaduse puudumise kohta on ühteaegu nii asjakohatu kui ka tõendusliku aluseta. Maakohus ei ole otsust piisavalt põhjendanud osas, kus maakohus leidis, et majandusaasta aruanded ei tõenda laenud saamist ja andmist. Maakohus leidis valesti, et nõude loovutamise lepingust ei tulenenud kostjale I kohustusi võlgniku ees. Lepingu p 3 sätestas tasu. Lepingu lisa 25 nägi ette, et loovutamise hind oli 159 002 eurot ja 4 senti. Lepingu p 5.6 nägi ette nõude loovutamise tulemusena hageja laenukohustuse osalise kustumise kostja I ees. Nõude loovutamise lepingu näol ei ole ilmselgelt tegemist kinkelepinguga (VÕS § 259 lg 1) ning järelikult ei ole selle tehingu suhtes kohaldatav PankrS § 111 lg 1. Kostja I menetluskulud ringkonnakohtus on 3282 eurot.
Kostja I apellatsioonkaebuse väide, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja I ja võlgniku puudus laenusuhe, ei ole õige. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (maakohtu otsuse p 6.4.3) ning ei korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Kostja I apellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis tähelepanuta, et nõude loovutamise lepingu p-s 5.6. leppisid võlgnik ja kostja I kokku, et nõude loovutamisega kustutab võlgnik osa kostja I antud laenust võlgnikule, ei ole õige. Asjas esitatud tõendite kohaselt loovutas võlgnik kostjale I reaalse nõude kostja II vastu summas 159002,04 eurot (I kd lk 116). Nõude loovutamise eest võlgnik eraldi tasu ei saanud. Nõude loovutamise lepingu p 5.6. kohaselt kustutas võlgnik määramata summas kostja I laenud. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja I ja võlgniku vahel puudus laenusuhe. Maakohus hindas asjas esitatud tõendeid ning tuvastas õigesti, et võlgniku pangakontodelt väljavõetud summad liikusid H. Kärneri või A. Reiljani pangakontodele selgitusega „laen“ ja H. Kärneri ning A. Reiljani kontodelt hagejale kantud summad erinevate selgitustega pärinesid võlgniku kontolt ja tema vahenditest ning selliste ülekannetega ei tekkinud laenusuhet võlgniku ja kostja I vahel.
VÕS § 1031 sätestab: Kui pärast nõude loovutamist on loovutatud nõudele vastava kohustuse täitmisena uuele võlausaldajale midagi üle antud ja loovutatud nõuet ei ole olemas, nõuet ei teki või kui nõue langeb hiljem ära, võib üleandja nõuda üleantu tagastamist ka nõude loovutanud isikult. Maakohus mõistis õigesti kostjalt II välja müügilepingu järgi tasumata summa ja viivise. Maakohus viitas kostja II kinnitusele, et ta ei ole nõude loovutamise lepingu alusel midagi kostjale I tasunud. Sama kinnitas kostja II maakohtus viimasel kohtuistungil (III kd lk 81). Maakohus leidis õigesti, et kostja II poolt on ostuhinna tasumise nõue summas 110 558,33 eurot täitmata, nõue on tagastatav hageja pankrotivara hulka ja VÕS § 208 lg.1 alusel tuleb kostjalt II nõuda müügilepingu alusel tasumisele kuuluva ostuhinna tasumist osas, milles seda ei ole seni tasutud ehk summas 110 558,33 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, et kostja II täitis nõude loovutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse ja tasus müügihinna kostjale I on tõendamata ja vastuolus kostja II kinnitusega.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.