Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

02.12.2015 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 261 eurot 85 senti, viivise 7 eurot 86 senti ja viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,05% päevas kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.12.2013 hoolduslepingu nr H-1541 ja 02.09.2014 hoolduslepingu nr H-1702, millega hageja kohustus hooldama kostja valduses olevates ruumides automaatset tulekahjusignalisatsiooni, videovalvesüsteemi, valvesignalisatsioonisüsteemi ja läbipääsusüsteemi. Mõlema lepingu alusel teostas hageja hooldustöid lepingutes nimetatud objektidel sisuliselt kahel erineval viisil, s.o igakuise hooldusena ja väljakutsete alusel riketest kõrvaldamisega. Hagejal ei olnud kostjaga probleeme, erimeelsusi ja nõudeid igakuiste hooldustööde eest tasumise osas, samuti puudusid nõuded riketest tulenevate väljakutsete osas 2014. 2015 leidis kostja, et hageja tehniku väljakutse ja selle alusel tehtud remonttööd ei kuulu tasustamisele. Kostjal jäi tasumata teenuste eest 5 arvet 261 eurot 85 senti. Arvete aluseks olid aktid ja aktide aluseks kostja tellimused. Aktidele kirjutas konkreetses hoones alla see isik, kes kohapeal vastutas. Hageja täitis kõik oma lepingulised kohustused kogu lepingu kehtivuse aja vältel ning osutas riketest tulenevate avariitöid hinnakirja alusel, mida pooled leppisid kokku lepingu lisas. Kostja vastuväited

Poolte vahel olev õigussuhe vastab töövõtusuhte tunnustele (VÕS § 635 lg 1). Arve nr 2150763 aluseks oleva akti nr 008338 kohaselt toimus objektil suitsuanduri puhastus ja järgmisel päeval vahetati andur uue vastu. Aktis nr 008338 ei kajastatud vahetatud osade hinda ja kostja poolt osade hinna küsimine oli põhjendatud, kontrollimaks arve põhjendatust (lepingute p 1.9). Kuna hageja hinda ei teatanud, keeldus kostja põhjendatult arve tasumisest ja nimetatud arves kajastuv nõue 90 eurot 67 senti jäi rahuldamata. Arve nr 2150914 aluseks oleva akti nr 008416 kohaselt toimus objektil suitsuanduri programmeerimine ja süsteemi paigaldamine. Aktis nr 008416 kajastatud töö tehti hooldustööna (p-d 1.3, 1.6, 1.10). Töö kohta puudus väljakutse – 01.06.2015 küll väljakutse edastati, mille kohta tehti viidatud akt, kuid selle täitmise tähtajaks oli 04.06.2015, samas kui akti järgi tehti töö 11.06.2015. Teiste aktide ja väljakutsete võrdlemisel tehti tööd väljakutse täitmise tähtaegadel. Ka lepingus oli reguleeritud, et täitja peab väljakutsele reageerima 2 või 4 h jooksul (p 1.6), seega ei olnud usutav, et hageja reageeris tellimusele nädal hiljem. Aktist ei nähtunud, et tegu oleks remonttööga. Seega oli tegu hooldustööga ja arve esitamiseks puudus alus, nõue 63 eurot 18 senti jäi rahuldamata. Arve nr 2150470 aluseks oli akt nr 008113 ja väljakutse; arve nr 2150471 aluseks oli akt nr 008111 ja väljakutse; arve nr 2150497 aluseks oli akt nr 008115 ja aluseks suuline väljakutse. Tegu oli avariitöödega. Arvete nr 2150470 ja 2150471 aluseks olevate tööde tegemiseks esitati kirjalik väljakutse, mis viitas avariitööle, mitte hooldus- ega remonditööle. Arve nr 2150497 aluseks oli suuline väljakutse, aktist oli näha töö tegemise aeg kell 17.50-18.00, s.o mitte tavapärane tööaeg nt hoolduse tegemiseks. Samuti ei olnud tegu remonditööga, kuna töökirjeldus (kontrollitud ühendus, taastatud keskseade) ei viidanud remondile hoolduslepingute tähenduses. Kuna kõigi kolme töö puhul oli tegu avariitöödega, ei pidanud tööd olema kostjaga kokkulepitud (p 1.10). Käsitletud kolme arve aktid ei olnud allkirjastatud kostja poolt, kuid see ei vabastanud kostjat arvete tasumise kohustusest. Hoolduslepingud ei käsitle, kes peab rikketööde teostamisel aktid allkirjastama (või kas rikketööde puhul peab üldse akti koostama), kas kostja volitatud isik või konkreetsetel objektidel viibinud õigustatud isik. Tööde tegemise ega tööde kvaliteedi osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kuna töö oli tehtud, muutus tasunõue sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3). Kohus rahuldas põhinõude osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 108 eurot. Hageja esitas ka viivisenõude 7 eurot 86 senti. Hoolduslepingute p-s 3.3 lepiti kokku viivisemäär 0,05% päevas ja et viivist arvestatakse 60 kalendripäeva. Kuna hagi rahuldati osade arvete osas, vähenes väljamõistetav viivis. Kolme arve alusel kujunes sissenõutavaks muutunud viiviseks 3 eurot 24 senti ja kohus rahuldas nõude selles ulatuses. Hageja palus välja mõista ka viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,05% päevas kuni kohase täitmiseni (TsMS § 367). See nõue jäi rahuldamata, kuna lepingu kohaselt on viivisearvestus ajaliselt piiratud ja selle aja eest mõistis kohus viivise välja kindla summana. Apellatsioonkaebus

tarneaeg ei sõltu hageja tegevusest ja antud juhul võttis see kauem aega kui tavaliselt. Seetõttu teostati tellitud tööd 11.06.2015 ja selle teostust kostja ei vaidlustanud. Kohus ei põhistanud, miks ta luges tellimuse alusel teostatud tööd oma sisult hooldustööks. Ringkonnakohtu seisukoht

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.