Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Mõlema lepingu alusel teostas hageja hooldustöid lepingutes nimetatud objektidel sisuliselt kahel erineval viisil, so igakuise hooldusena ja väljakutsete alusel riketest kõrvaldamisega. Hagejal ei ole olnud kostjaga probleeme, erimeelsusi ja nõudeid igakuiste hooldustööde eest tasumise osas, samuti puudusid nõuded riketest tulenevate väljakutsete osas aastal 2014. 2015.a asus kostja seisukohale, et hageja tehniku väljakutse ja selle alusel tehtud remonttööd ei kuulu tasustamisele. Hageja nõudis korduvalt kostjalt arvete tasumist. Kostjal on jäänud tasumata teenuste eest 5 arvet summas 261,85 eurot. Arvete aluseks on aktid ning aktide aluseks on kostja tellimused (üks kostja tellimustest teostati telefoni teel). Aktidele on alla kirjutanud konkreetses hoones see isik, kes kohapeal vastutab. Hageja on kõik omale võetud lepingulised kohustused täitnud kogu lepingu kehtivuse aja vältel. Hageja osutas riketest tulenevate avariitöid hinnakirja alusel, mida pooled leppisid kokku lepingu lisas. Kohustuse täitmisega viivitamisel on poolel õigus nõuda viivist 0,05% päevas 60 päeva. Kostja vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Arve nr 2150763 sisuks on Vabaduse pst 130, suitsuandur koos alusega. Poolte vahel koostatud aktis puudub seadme maksumus. 31.07.2015 esitas kostja e-mailiga päringu ostuhinna saamiseks, et tasuda selle eest õiglast hinda. 04.08.2015 vastas hageja, et vahetab andurid vanade vastu ja esitab kreeditarve. Kuna hageja poolt jäi lepingu tingimus seadme maksumuse esitamise osas täitmata ning tema poolt oli esitatud lubadus kreeditarve esitamiseks, ei pidanud ka kostja põhjendatuks vastava arve tasumist. Arve nr 2150914 sisuks on XXXsuitusanduri programmeerimine ja süsteemi lisamine. Arve on esitatud alusetult, sest nimetatud tööd on kaetud lepingukohaste hooldustöödega ning hagejal puudus alus täiendava arve esitamiseks. Lepingu kohaselt tasub tellija täitjale objektidel hooldustööde eest üks kord kuus hooldustasu. Selles on pooled suuliselt kokku leppinud. Arve nr 2150471 sisuks on XXXsuitsuanduri täiendav puhastamine. Arve nr 2150470 sisuks on XXXpaanikanupu taastamine. Arve nr 2150497 sisuks on XXXATS liinikatkestus 27.03.15. Pooled on kokku leppinud akti koostamise ja remondi käigus asendatud osade nimekirja ja nende maksumuse esitamise. Akti koostamise vajadusena on pooled ette näinud töö üleandmise hagejalt kostjale. Aktidel puudub kostja poolt tööde vastuvõtu kinnitus. Vastuvõtja allkirjad ei kuulu ühelegi kostja lepingujärgsele esindajale. Pealegi ei olnud aktidel nimetatud tööd eelnevalt kostjaga kokku lepitud. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub selles, et pooled on sõlminud 19.12.2013 hoolduslepingu nr H-1541 (t lk 22-33) ja 02.09.2014 hoolduslepingu nr H-1702 (t lk 34-45). Lepingutega kohustus hageja hooldama kostja valduses olevates ruumides automaatset tulekahjusignalisatsiooni, videovalvesüsteemi, valvesignalisatsioonisüsteemi ja läbipääsusüsteemi. 19.12.2013 lepingu objektid asusid aadressidel xxx, xxx, xxx ja xxx; 02.09.2014 lepingu objektid olid asukohaga xxx. Hageja on kostjale esitanud arved nr 2150470, 2150471, 2150497, 2150763 ja 2150914 (t lk 46-51), kostja on need kätte saanud ning arved on tasumata. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel olev õigussuhe vastab töövõtusuhte tunnustele. Töövõtulepingust tulenevad peamised kohustused sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1: töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arve nr 2150763 aluseks oleva akti nr 008338 (t lk 131) kohaselt toimus objektil esmalt suitsuanduri puhastus, järgmisel päeval aga vahetati andur uue vastu. Kostja vastuväidete kohaselt puudub aktis vahetatud detailide hind. Hinda ei teatanud hageja ka hiljem ning lubas teha kreeditarve (t lk 85-87). Kohtu hinnangul on kostja põhjendatult keeldunud nimetatud arve tasumisest. Hoolduslepingute punktis 1.9 on kokku lepitud, et „Täitja poolt teostatud valvesüsteemi, selle üksikute osade ja/või detailide Remont fikseeritakse sellekohases aktis. Aktis peab olema toodud remondi põhjus ja maht, remondi teostamise aeg ning remondi käigus asendatud osade ja detailide nimekiri ja nende maksumus millised ei kuulu garantii korras vahetamisele ning mille kohta esitatakse Tellijale arve.“ Aktis nr 008338 ei ole kajastatud vahetatud osade hinda ning kohtu arvates oli kostja poolt osade hinna küsimine põhjendatud, kontrollimaks arve põhjendatust. Kuivõrd kostja hinda ei teatanud, keeldus kostja põhjendatult arve tasumisest. Seetõttu jääb nimetatud arves kajastuv nõue 90,67 eurot rahuldamata. Arve nr 2150914 aluseks oleva akti nr 008416 (t lk 132) kohaselt toimus objektil suitsuanduri programmeerimine ja süsteemi paigaldamine. Kostja hinnangul on tegu hooldustööga ja ei kuulu eraldi arve alusel tasustamisele. Hoolduslepingute kohaselt on hooldus „valvesüsteemi plaaniline ülevaatus eesmärgiga määrata kindlaks valvesüsteemi ja selle osade seisukord ja töökindlus, valvesüsteemi täiendav häälestamine ning muud hooldustööd, mis on vajalikud valvesüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks“. Lepingutest nähtuvalt teostatakse hooldustöid teatud ajavahemike tagant (lepingute punkt 1.3) ning nende eelduseks ei ole väljakutse nagu rikete kõrvaldamise töödel (lepingute punkt 1.6) või kokkulepe tellijaga nagu remondi puhul (lepingute punkt 1.10). Kohtu hinnangul on aktis nr 008416 kajastatud töö tehtud hooldustööna, mitte rikke- või remonditööna. Nimetatud töö kohta puudub väljakutse – 01.06.2015 on küll edastatud väljakutse (t lk 137) samale objektile, mille kohta on tehtud viidatud akt, kuid selle väljakutse täitmise tähtajaks on 04.06.2015, samas kui akti järgi on töö tehtud 11.06.2015. Teiste aktide ja väljakutsete võrdlemisel on tööd tehtud väljakutse täitmise tähtaegadel. Ka lepingus on reguleeritud, et täitja peab väljakutsele reageerima 2 või 4 tunni jooksul olenevalt kellaajast (lepingute punkt 1.6), seetõttu ei ole usutav, et hageja reageeris antud juhul tellimusele nädal hiljem. Aktist ei nähtu ka, et tegu oleks remonttööga. Seetõttu on kohus seisukohal, et tegu oli hooldustööga ning arve esitamiseks puudus alus, kuna lepingute kohaselt tasub kostja hagejale hooldustööde eest kuutasu. Seetõttu jääb arvel nr 2150914 kajastuv nõue 63,18 eurot rahuldamata. Arve nr 2150470 aluseks on akt nr 008113 (t lk 129) ning väljakutse (t lk 135); arve nr 2150471 aluseks on akt nr 008111 (t lk 128) ja väljakutse (t lk 136); arve nr 2150497 aluseks on akt nr 008115 (t lk 130), aluseks suuline väljakutse. Kostja vastuväide nimetatud arvete osas on, et akte ei ole allkirjastanud kostja esindaja ja hooldustöid ei olnud kokku lepitud kostjaga. Hageja hinnangul on tegu avariitöödega, mille on fikseerinud vastavas hoones volitatud isik. Kohus on samuti seisukohal, et tegu on avariitöödega. Arvete nr 2150470 ja 2150471 aluseks olevate tööde tegemiseks on esitatud kirjalik väljakutse, mis viitab avariitööle, mitte hooldus ega remonditööle. Arve nr 2150497 aluseks on hageja väitel suuline väljakutse (kostja ei ole sellele väitele vastu vaielnud), lisaks on aktist näha töö tegemise aeg kell 17.50-18.00, s.o mitte tavapärane tööaeg näiteks hoolduse tegemiseks. Samuti ei ole tegu remonditööga, kuivõrd töökirjeldus (kontrollitud ühendus, taastatud keskseade) ei viita remondile hoolduslepingute tähenduses. Kuna kohtu hinnangul on kõigi kolme töö puhul tegu avariitöödega, ei pidanud tööd olema kostjaga kokkulepitud (kokkuleppe nõue on remonttööde puhul vastavalt lepingute punktile 1.10). Teine vaidlusküsimus on, kas aktid on allkirjastatud selleks õigustatud isikute poolt. Käsitletud kolme arve aktid ei ole allkirjastatud kostja esindaja poolt – see ei vabasta aga kostjat kohtu hinnangul

arvete tasumise kohustusest. Hoolduslepingud ei käsitle, kes peab rikketööde teostamisel aktid allkirjastama (või kas rikketööde puhul peab üldse akti koostama), kas kostja poolt volitatud isik või konkreetsetel objektidel viibinud õigustatud isik. Tööde tegemise ega tööde kvaliteedi osas ei ole kostja vastuväiteid kohtule ega pretensioone hagejale esitanud. Kuna töö on tehtud, on ka tasunõue muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 3). Kohus rahuldab arvetest 2150470, 2150471 ja 2150497 tulenevad nõuded kokku summas 108 eurot. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus põhinõude osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 108 eurot. Põhinõue 153,85 euro ulatuses jääb rahuldamata. Hageja esitas ka viivisenõude summas 7,86 eurot. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hoolduslepingute p-des 3.3 on kokku lepitud viivisemäär 0,05% päevas ning et viivist arvestatakse 60 kalendripäeva. Kohus rahuldab hagi osade arvete osas, seetõttu väheneb ka väljamõistetava viivise summa. Kõik kolm arvet olid summas 36 eurot ning kokkulepitud viivisemääraga kujuneb ühe päeva viiviseks 0,018 eurot. Viivisearvestus on piiratud 60 päevaga ning kõik arved muutusid sissenõutavaks rohkem kui 60 päeva enne hagiavalduse esitamist. Kolme arve alusel kujuneb sissenõutavaks muutunud viiviseks kokku 3,24 eurot ning kohus rahuldab viivisenõude selles ulatuses. Hageja palus kolmanda nõudena välja mõista viivise alates kohtuotsuse tegemisest 0,05% päevas kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab selle nõude rahuldamata, kuna lepingu kohaselt on viivisearvestus ajaliselt piiratud ning selle aja eest mõistab kohus viivise välja kindla summana. Pikema perioodi eest kui lepingus kokku lepitud 60 päeva ei saa viivist arvestada, seda ka mitte kohtumenetluse kaudu. Seetõttu jääb selles osas nõue rahuldamata. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hagi 111,24 euro nõudes, rahuldamata jääb hagi 158,47 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Kohus jagab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.