Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14922
Kohtuasi
Q.I avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise ja tervise küsimuste osas ja selles osas ainuhooldusõiguse saamiseks ning lapsega suhtlemiskorra määramiseks X.C avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapsega reisimise osas ja selles osas ainuhooldusõiguse saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.01.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X.C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Q.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Lumiste Avaldaja X.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Puudutatud isik (laps) K.M (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Meelis Masso asendaja vandeadvokaadi abi Laureana Telk Vallavalitsus Tallinna Linnavalitsus Linnaosa Valitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Q.I 04.06.2024 esitatud tõendid vastu võtmata.
2.Rahuldada X.C määruskaebus osaliselt.
3.Tühistada Harju Maakohtu 22.01.2024 määruse resolutsiooni p 4.4 alates 16.12.2024 ning määrata, et alates 16.12.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeval kella 15.30-st kuni reedel kella 9.00-ni ning paaritutel nädalatel neljapäeval kella 15.30-st kuni pühapäeval kella 19.30-ni.
2-22-14922 Ringkonnakohtu määratud muudetud suhtlemise kord on täidetav alates 16.12.2024.
4.Jätta K.M-ile määratud esindaja määruskaebemenetluse kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
5.1.Jätta Q.I avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
5.2.Jätta X.C avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata.
5.3.Rahuldada Q.I avaldus lapse K.M-iga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.4.Määrata kindlaks K.M-i (laps) alljärgnev suhtlemise kord Q.I (isa) ja X.C-ga (ema):
5.4.1.Alates 23.01.2024 kuni 29.02.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel esmaspäeviti kell 15.30-19.30, kolmapäeviti kell 15.30-19.30 ja neljapäeviti kell 09.00-19.30 ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30-19.30, reedeti kell 15.30-19.30 ning laupäeviti kell 09.00-19.30.
5.4.2.Alates 01.03.2024 kuni 30.06.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeviti kell 15.30-19.30 ja neljapäeviti kell 09.00-19.30 ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30-19.00 ning alates reedest kella 15.30-st kuni laupäeva kella 19.30-ni.
5.4.3.Alates 01.07.2024 kuni 30.09.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeviti kella 15.30-st kuni neljapäeva kella 19.30-ni ning paaritutel nädalatel reedest kella 15.30-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.30-ni.
5.4.4.Alates 01.10.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel teisipäeval kella 15.30-st kuni neljapäeval kella 09.00-ni ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30-19.30 ja neljapäeviti kella 15.30-st kuni pühapäeva kella 19.30-ni.
5.4.5.Alates 16.12.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeval kella 15.30-st kuni reedel kella 9.00-ni ning paaritutel nädalatel neljapäeval kella 15.30-st kuni pühapäeval kella 19.30-ni.
5.4.6.Suhtluskorraga kindlaksmääratud ajal võtab isa lapse ema elukohast või lasteaiast ning viib enda suhtluskorra lõppedes lapse tööpäeva hommikul lapse lasteaeda juhul, kui ema on eelnevalt teada andnud, et soovib, et isa viiks lapse lasteaeda. Kui isa suhtluskord lõpeb õhtusel ajal, võtab ema lapse isa elukohast.
5.4.7.Kui ema sünnipäev ei lange punktide 5.4.1–5.4.5 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps emaga ema sünnipäeva kell 15.30-19.30. Ema toob lapse isa elukohast ja viib lapse isa elukohta tagasi. Kui isa sünnipäev ei lange punktide 5.4.1-5.4.5 järgi ajale, mil laps on isa juures, veedab laps isaga isa sünnipäeva kell 15.30-19.30. Isa toob lapse ema juurest ja viib lapse ema elukohta tagasi.
5.4.8.Kui emadepäev ei lange punktide 5.4.1–5.4.5 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps emadepäeva emaga kell 09.00-19.30. Ema toob lapse isa elukohast ja viib lapse isa elukohta tagasi. Kui isadepäev ei lange punktide 5.4.1–5.4.5 järgi ajale, mil laps on isaga, veedab laps isadepäeva isaga kell 09.00-19.30. Isa toob lapse ema elukohast ja viib lapse ema elukohta tagasi.
5.4.9.Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta suhtluskorra alusel on. Vanemal, kelle juures laps enda sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema sünnipäeval kohtuda vähemalt kolm tundi.
2-22-14922 Täpse aja ja koha, kus eemal olev vanem lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku.
5.4.10.23.12 alates kella 09.00-st kuni 24.12 kella 19.30-ni veedab laps paaris kalendriaastatel emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. Lapse viimise ja toomise korraldab vanem, kelle juures laps eelmises lauses nimetatud aja veedab. 25.12 alates kella 09.00-st kuni 26.12 kella 19.30-ni veedab laps paaritutel kalendriaastatel emaga ja paaris kalendriaastatel isaga. Lapse viimise ja tagasi toomise korraldab vanem, kelle juures laps eelmises lauses nimetatud aja veedab.
5.4.11.Alates 2025. aastast viibib suvekuudel laps isa puhkusel ajal kaks järjestikust nädalat isaga ning ema puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat emaga. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Kui vanemad ei jõua selleks ajaks kokkuleppele, veedab laps juuli esimese ja teise esmaspäevaga algava nädala isaga ning juuli kolmanda ja neljanda esmaspäevaga algava nädala emaga.
5.4.12.Vanematel on enda suhtlemiskorra ajal õigus lapsega reisida ilma teise vanema nõusolekuta Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse ning väljaspool enda suhtlemiskorda reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek.
5.4.13.Alates 2026. aastast on mõlemal vanemal õigus käia lapsega kaks korda aastas kuni kahenädalasel välisreisil Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse ning rohkem kui kahel korral reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek.
5.4.14.Alates lapse nelja-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal lahus oleval vanemal õigus lapsega suhelda sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel.
5.4.15.Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega Messengeris ja e-kirja teel ning vastamine toimub kolme päeva jooksul. Kiireloomulistes küsimustes suhtlevad vanemad Messengeris või telefoni teel ning vanemad vastavad esimesel võimalusel.
5.4.16.Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, lapsega suhtlemise korras.
5.5.Jätta menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste endi kanda ning lapse esindamise kulud riigi kanda.
5.6.Kohtumäärus suhtlemise korra osas kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata. Kohtumääruse p 5.4.5 on täidetav alates 16.12.2024. Kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-22-14922 Ringkonnakohtu määratud muudetud suhtlemise kord on täidetav alates 16.12.2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldused ja nende aluseks olevad asjaolud
1.Q.I (avaldaja, isa) esitas 05.10.2022 Harju Maakohtule avalduse, mille palus lõpetada enda ja X.C (ema) ühise hooldusõiguse K.M-i (laps) viibimiskoha määramise ja tervise küsimuste osas ning anda selles osas ainuhooldusõiguse isale. Samuti palus isa määrata lapsega suhtlemiseks järgmise korra. 1) Laps veedab isa juures iga kalendriaasta paaritu kalendrinädala. 2) Isa võtab lapse iga kalendriaasta paaris kalendrinädala pühapäeva õhtul kell 17 lapse ema juurest ja viib lapse tagasi ema juurde paaritu kalendrinädala pühapäeval kell 17. 3) Isadepäeva veedab laps alati isaga ning emadepäeva veedab laps alati emaga. Kui isadepäev on kalendri järgi nn ema suhtluskorra järgsel pühapäeval, läheb laps isa juurde sellel nädalal laupäeva õhtul kell 17. Kui emadepäev on kalendri järgi nn isa suhtluskorra järgsel pühapäeval, läheb laps ema juurde sellel nädalal laupaeva õhtul kell
17.4) Isa sünnipäeva veedab laps isaga ja ema sünnipäeva veedab laps emaga. Kui isa sünnipäev on kalendri järgi nn ema suhtluskorra järgsel ajal, läheb laps isa juurde isa sünnipäeva eelsel õhtul kell 17 ja tuleb sealt tagasi järgmisel õhtul kell 17. Kui ema sünnipäev on kalendri järgi nn isa suhtluskorra järgsel ajal, läheb laps ema juurde ema sünnipäeva eelsel õhtul kell 17 ja tuleb sealt tagasi järgmisel õhtul kell 17. Isa sünnipäeval sõidutab last edasi ja tagasi ema, ema sünnipäeval isa. 5) Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta graafikujärgselt on. Vanemal, kelle juures laps lapse sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema sünnipäeval vähemalt kolm tundi kohtuda. Täpse aja ja koha kus eemal olev vanem lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku jooksvalt. 6) Jõuludest viibib laps paaritutel kalendriaastatel emaga 23–24.12 ja isaga 25–26.12. Paaris aastatel vastupidi. Laps läheb ühe vanema juurest teise juurde 25.12 kell 14. Paaris aastatel on vastupidi. 7) Suvekuudel on laps isa puhkuse ajal isaga ja ema puhkuse ajal emaga. Ülejäänud ajal kehtib tavapärane suhtluskord. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Juhul, kui puhkuste aegade kooskõlastamine ebaõnnestub, veedab laps juuli esimese ja teise täisnädala ning augusti esimese täisnädala isaga ning juuli kolmanda ja neljanda täisnädala ning augusti teise täisnädala emaga. 8) Vanemate kokkuleppel võib kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda muuta. 9) Suhtluskorra välisel ajal on lahus oleval vanemal õigus suhelda lapsega sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel. 10) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes uksteisega kas telefoni, sõnumite või e-kirjade vahendusel. Avalduse kohaselt on avaldaja ja X.C kooselust sündinud 26.06.2021 poeg. Vanematel on ühine hooldusõigus. Kooselu ajal hoolitses isa lapse eest ja tegeles temaga. 10.01.2022 viskas lapse ema avaldaja nende ühisest kodust välja. 2022 jaanuaris sõlmisid vanemad ühekuulise suhtluskorra isa ja lapse omavahelise suhte tagamiseks. Kord ei arvestanud isa ettepanekuid ja isal oli ebamõistlikult vähe aega lapsega suhtlemiseks. Ema keeldus perelepituses osalemast. Isa tegi 07.09.2022 emale ettepaneku, et laps elab vahelduvalt nädala kaupa kummagi vanema
2-22-14922 juures. Ema tegi 12.09.2022 vastupakkumise, mille kohaselt ei oleks isal võimalik lapsega ööbimistega koos olla ning isa saaks veeta lapsega ühel nädalal 9 tundi ja teisel nädalal 15 tundi ning sedagi kolmanda isiku juuresolekul ema elukohas. Ema ignoreerib isa ja lapse õigusi ega ole valmis mõistlikuks koostööks. Vanemate omavahelised suhted on halvad ning vanematel on erimeelsused hooldusõiguse teostamisel lapse tervist, st lapse vaimse tervise tagamist puudutavastes küsimustes, samuti lapse hügieeninõuete järgimisel. Isa tegi 21.08.2023 kompromissiettepaneku, mille kohaselt säilib vanematel ühine hooldusõigus ning suhtluskorra rakendamisel on kahekuuline üleminekuperiood, sh esimesel kuul toimub üks ööbimisega kohtumine ja teisel kuul kaks ööbimist.
2.Ema esitas 21.04.2023 Harju Maakohtule vastuavalduse, milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse lapsega reisimise osas ja anda selles osas ainuhooldusõiguse üle emale, sest isa keeldub põhjendamatult lapse ja ema Türki reisimiseks nõusolekut andmast. Puudutatud isikute seisukohad
3.Ema vaidles isa avaldusele vastu ning palus jätta isa avalduse ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise osas rahuldamata ja rahuldada suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse osaliselt. Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja selles osas isale ainuhooldusõiguse andmine oleks vastuolus lapse huvidega. Ainuüksi see, et isa oli sunnitud asuma eraldi elama, ei tähenda seda, et vanematel on ületamatud erimeelsused. Lapse elukoht on tema sünnikodus, kus laps on kogu aeg elanud ning selle muutmine või isa soovidest lähtuv vahelduv elukoht oleks lapse huvidega sügavas vastuolus. Isal on õigus lapsega regulaarselt suhelda ning see õigus on olnud talle tagatud. Ema ei ole teinud takistusi lapsega suhtlemiseks, sh enda valitud kohas ja enda valitud isikute juuresolekul. Suhtluskord peab eelkõige arvestama lapse huve, mitte vanema õigusi. Lapsele tuleb tagada kontakt mõlema vanemaga, kuid suhtluskord peab olema lapsele jõukohane, mitte teda koormav. Praegu on vanemate kokkuleppel isa ja lapse suhtlemisekord järgmine: 1) paaritutel nädalatel E, K kell 15–19:30 ja L kell 9:30–19:30 ning 2) paaris nädalatel E, K kell 15–19:30 ja N kell 9:30–19:30. Lapse suhtlemise korda tuleb muuta järk-järgult lapse ja isa koosviibimise aega suurendades ning lähtudes lapse vanusest, arengust, vajadustest ja võimetest. Laps on kaheaastane ega ole isa juures ööbinud. Kuna lapsel on erinevate muudatustega harjumiseks läinud tavaliselt u 3–4 kuud, saaks esimene suhtluskorra muudatus pärast sõime minekut toimuda 2024 jaanuaris-veebruaris ning sõltuvalt lapse muutustega harjumisest saab teha edasisi muudatusi suhtlemises. Kuna 2023 augustis hakkas laps käima sõimes ja sõimes käies on laps veidi enam haige, tuleb ka seda suhtluskorda määrates arvestada. Sünnipäevadel ja tähtpäevadel ei ole põhjendatud kohtuda ööbimisega. Lapse toomine ja viimine võiks olla alati ühetaoline. Lapsele ei ole jõukohane viibida puhkuse ajal kaks nädalat isaga ning põhjendatud ei ole juuli ja augusti esimesel nädalal isaga viibimine. Arvestades lapse vanust, ei ole ta võimeline suhtlema sidevahendite vahendusel. Lisaks on vaja reguleerida lapse haigestumisega seonduvat ning vanematel peaks olema õigus enda suhtlemiskorra ajal lapsega reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Ema palus 06.09.2023 vastuses määrata isa ja lapse suhtlemiseks järgmise korra.
2-22-14922 1) 2024 jaanuarist või veebruarist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel E ja R kell 15– 19.30 ja L kell 9.00–19.30 ning paaris nädalatel E ja K kell 15–19.30 ja N kell 9.00–
19.30.2) 2024 aprillist või maist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel E ja R kell 15–19.30 ja L kell 9.00–19.30 ning paaris nädalatel K ja N kell 9.00–19.30. 3) 2024 juunist või juulist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel E kell 15–19.30 ja R kell 15 kuni L kell 17.00 ning paaris nädalatel K ja N kell 9.00–19.30; 4) 2024 novembrist või detsembrist kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel R kell 15 kuni L 19.30 ja P kell 9.00–17.00 ning paaris nädalatel N kell 9.00–19.30. 5) 2025 märtsis või aprillis kohtub isa lapsega paaritutel nädalatel R kell 15 kuni P kell 17.00 ning paaris nädalatel N kell 9.00–19.30. 6) Avaldaja võtab lapse suhtlemiskorra alguses lapse ema juurest ja viib lapse suhtlemiskorra lõppemisel tagasi ema juurde. 7) Isadepäeva veedab laps kell 9.00–19.30 avaldajaga ning emadepäeva veedab laps kell 9.00-19.30 emaga. 8) Isa sünnipäeva veedab laps kell 15.00–19.30 isaga ja ema sünnipäeva kell 15.00–19.30 emaga. 9) Lapse sünnipäeva veedab laps kell 15.00–19.30 paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. 10) 24.12. viibib laps kell 9.00–19.30 paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga. Peale üleminekuperioodi viibib laps vaheldumisi 24.12. kell 9.00 kuni 25.12. kell 19.30 paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga. 11) Vanemate kokkuleppel võib kohtumäärusega kindlaks määratud suhtluskorda muuta. 12) Alates lapse 5-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal lahus oleval vanemal õigus suhelda lapsega sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel. 13) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega telefoni, sõnumite või e-kirjade vahendusel. 14) Lapse palavikuga või tubast ravi vajava haiguse puhul suhtlemiskorra alusel kohtumisi avaldajal ja lapsel ei toimu ning neid kohtumisi ei asendata. Kui laps haigestub isa juures ning lapsel on palavik või vajab laps tubast ravi, viib isa lapse esimesel võimalusel ema juurde. Peale üleminekuperioodi jääb laps suhtlemiskorra lõppemiseni isa juurde, v.a kui laps avaldab ise soovi ema juurde minna. 15) Vanematel on õigus enda suhtlemiskorra ajal lapsega reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Emal on õigus reisida koos lapsega oma suhtlemiskorra välisel ajal iga aasta veebruaris kuni 2 nädalase järjestikkuse perioodi jooksul ning iga aasta oktoobris kuni 2 nädalase järjestikkuse perioodi jooksul.
4.Isa vaidles ema avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata või anda mõlemale vanemale lapse reisimist puudutav viibimiskoha määramise ainuhooldusõigus ajal, mil laps viibib selle vanema juures. Ema peaks lapsega reisima enda suhtluskorra ajal. Ema pakutud suhtluskord rikub jätkuvalt isa ja lapse õigusi ega lähtu lapse huvidest.
5.Lapse esindaja toetas isa kompromissiettepanekut, alternatiivselt palus osaliselt rahuldada isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Lapse esindaja ei toetanud ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist. Lapse isa juures ööbimist ei ole põhjendatud ei ole takistada. Enne 50/50 suhtluskorra kehtestamist on vaja läbida mõistliku pikkusega üleminekuperiood ja seniks kohaldada suhtluskorda, kus lapse elukoht on ema juures ja isaga viibib laps suhtluskorra alusel mõnedel päevadel nädalas ja ööbimistega lühikestel ja/või pikkadel nädalavahetustel.
2-22-14922 Lapse esindaja ei toetanud ema avaldust.
6.Linnaosa Valitsus toetas isa kompromissiettepanekut, alternatiivselt palus rahuldada isa avalduse suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Linnaosa Valitsus ei võtnud seisukohta ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise kohta. Isa soov osaleda lapse igapäevaelus on mõistetav ning tema kindel soov, et laps saaks tema juures ööbida, on kookõlas lapse arengu ja võimetega. Ema teeb põhjendamatuid takistusi lapse ööbimisele isa juures. Lapsel on hea suhe mõlema vanemaga ning mõlemad tulevad lapse eest hoolitsemisega toime. Lapse põhiliseks elukohaks ema kodu ja laps käib isa juures vanemate vahel kokkulepitud suhtluskorra alusel, mille tulemusena on ka isa elukoht muutunud lapse jaoks juba tuttavaks keskkonnaks. Arvestades isa ja lapse lähedast suhet ning lapsele tuttavaks saanud uut keskkonda, ei ole põhjust, miks laps ei võiks isa juures ööbida. Ema on kinnitanud, et laps on vahva matkasell, st suudab võõra keskkonnaga kohaneda. Lapse kohanemisraskusi lasteaiaga ei saa võrrelda isa juures ööbimisega, sest see on lapsele võõras keskkond ning lapse ümber on tundmatud isikud. Mh on isa esitatud kompromissiettepanek on mõistlik ning lapse huve ja arengut arvestav, sisaldades ka lapse jaoks sobivat üleminekuperioodi. Isa soov, et laps saaks isa juures ööbida, on kooskõlas lapse arengu ja võimega iseseisvuda. Ema on teinud põhjendamatuid takistusi lapse ööbimistele isa juures. Lapsel on hea suhe mõlema vanemaga ning mõlemad lapsevanemad tulevad lapse eest hoolitsemisega toime. Kui kompromissi ei sõlmita, toetab eestkosteasutus lapse isa 05.10.2022 esitatud avaldust suhtluskorra osas. Linnaosavalitsus ei toetanud ema avaldust, kuna ei esine asjaolusid, mistõttu tuleks hooldusõigus reisimise osas ainuhooldusõigus tuleks lõpetada.
7.Vallavalitsus ei toetanud isa avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Suhtluskord ei vaja (menetluse ajal) muutmist. Vallavalitsus on peres toimuvaga kursis alates 2021 detsembrist, mil lastekaitsespetsialist külastas vanemaid pärast konflikti. Vestlusel selgus, et vanemate suhted olid enne lapse sündi väga head, kuid pärast lapse sündi on omavahelised pinged väga suured, sh on pidevad vaidlused lapse hooldamise küsimustes. Vanemad suunati ohvriabi spetsialisti nõustamisele, kus kumbki käis ühe korra eraldi ja vanemad käisid kaks korda koos. Lisaks suunati vanemad pereterapeudi vastuvõtule, kus vanemad käisid ühe korra ning misjärel soovitas terapeut pingete vähendamiseks võimaldada emal ja lapsel kodus olemist ilma isata. Vanemad tegid kokkuleppe, mille kohaselt viibis ema 16.12.2021–02.01.2022 lapsega kodust eemal. 2022 jaanuaris suunati vanemad pereteraapiasse, kus nad käisid koos kaks korda (kokku kasutati teenust 5 korda) ja kus oli püsivaks probleemiks mittetoimiv paarisuhe. 13.01.2022 toimus Vallavalitsuses kohtumine, kus arutati läbi isa ja lapse suhtlemise kord, mille vanemad allkirjastasid. Edaspidi tegid vanemad iga kuu kokkuleppeid Vallavalitsust kaasamata. 28.10.2022 ema kodukülastuse ajal oli laps rõõmsameelne, istus ema kõrval põrandal ja mängis. Ema on taganud lapsele väga head elamistingimused, kindla päevarutiini, lapse terve olemise ning eakohase arengu. Ema ei takista isal lapsega suhelda. Ema oli nõus, et laps kohtub isaga isa korteris, kuid kohtumisaja pikendamine peaks toimuma samm-sammult, et lapsel oleks aega kohaneda.
2-22-14922 31.10.2022 isa kodukülastuse ajal oli laps isaga, istus põrandal isa kõrval ja mängis. Laps oli rahulik, kuid proovis kogu aeg midagi uut teha. Isal on lapsega hea ja lähedane suhe. Isa soovis viibida lapsega oma korteris 50:50 põhimõttel. Vaheldumisi kummagi vanema juures elamine võib olla toimiv siis, kui vanemad on võimelised koostööks. Siiani on vanemate vaheline suhtlus kasvatusküsimustes raskendatud, tingituna isa nõudmistest, mis ei toeta lapse huve. Väikese lapse eluterve keskkonna toetamine eeldab kindlat rütmi, ühtset päevarežiimi ning stabiilset elukorraldust. Laps tunneb end isaga hästi ning kiindumussuhe on loodud. Ema on lapsele taganud turvalise ja stabiilse elukeskkonna, ema lähtub oma tegevustes ja elukorralduses lapse vajadustest, mistõttu lapse elukorraldus ei vaja muutmist. Laps peab saama elukorralduse muutmisel kohanemiseks aega. Arvestada tuleb vanust ja arenguvajadusi. Muudatusi lapse elukorralduses saab sisse viia samm sammult, jälgides kuidas muutused mõjuvad lapsele, sh kas tuleb võtta samm tagasi või saab edasi liikuda. Vallavalitsus toetas ema avaldust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks reisimise osas, kuna isa on takistanud emal lapsega reisida. Menetluse edasine käik
8.Harju Maakohus arutas mh suhtluskorra küsimusi 17.10.2023 kohtuistungil ning edastas 30.10.2023 menetlusosalistele järgmise isa ja lapse suhtluskorra projekti. 1) Alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel E kell 15.00–19.30, K kell 15.00–19.30 ja N kell 9.00–19.30 ning paaritutel nädalatel E kell 15.00–19.30, R kell 15.00–19.30 ning L kell 9.00-19.30. 2) Alates 01.07.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel T kell 15.00 kuni N kell 9.00 ning paaritutel nädalatel E kell 15.00–19.30 ja N kell 9.00 kuni P kell 19.30. 3) Suhtluskorraga kindlaksmääratud ajal võtab isa lapse ema elukohast või lasteaiast ning toob lapse suhtluskorraga kindlaksmääratud ajaks ema elukohta või tööpäeviti lasteaeda juhul, kui ema on eelnevalt teada andnud, et soovib, et isa viiks lapse lasteaeda; 4) Kui ema sünnipäev ei lange p-de 1–2 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps emaga ema sünnipäeva kell 15.00–19.30. Kui isa sünnipäev ei lange p-de 1–2 järgi ajale, mil laps on isaga, veedab laps isaga isa sünnipäeva kell 15.00–19.30. 5) Kui emadepäev ei lange p-de 1–2 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps emadepäeva emaga kell 9.00–19.30. Kui isadepäev ei lange p-de 1–2 järgi ajale, mil laps on isaga, veedab laps isadepäeva isaga kell 9.00–19.30. 6) Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta suhtluskorra alusel on. Vanemal, kelle juures laps enda sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema sünnipäeval kohtuda vähemalt kolm tundi. Täpse aja ja koha, kus eemal olev vanem lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku. 7) 23.12–24.12 veedab laps paaritutel kalendriaastatel emaga ja paaris kalendriaastatel isaga. 25.12–26.12 veedab laps paaris kalendriaastatel isaga ja paaritutel kalendriaastatel emaga. 8) Suvekuudel viibib laps isa puhkusel ajal kaks järjestikust nädalat isaga ning ema puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat emaga. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Kui vanemad ei jõua selleks ajaks kokkuleppele, veedab laps juuli esimese ja teise esmaspäevaga algava nädala isaga ning juuli kolmanda ja neljanda esmaspäevaga algava nädala emaga.
2-22-14922 9) Emal on õigus paariskuudel ning isal paaritutel kuudel käia lapsega kuni kahenädalastel välisreisidel Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. 10) Alates lapse 3-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal lahus oleval vanemal õigus lapsega suhelda sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel. 11) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega Messengeris ja e-kirja teel ning vastamine toimub kolme päeva jooksul. Kiireloomulistes küsimustes suhtlevad vanemad Messengeris või telefoni teel. 12) Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas, lapsega suhtlemise korras.
9.Ema leidis 10.11.2023 seisukohas, et sisuliselt on võimalik maakohtu ettepaneku järgi suhtluskord määrata, kuid selles on vaja teha muudatusi. Lapse üleandmine peaks toimuma kell 15.30 või 16.00 ning üleminek lõplikule suhtluskorrale võiks olla pikem ja väiksemate sammudega, et see oleks lapsele jõukohane. Lapsele tuleb tagada üleminekuperiood. Alates 01.10.2024 peaks laps viibima isaga paarisnädalal K kell 9.00 kuni N kell 9.00 ning paaritul nädalal R kell 16.00 kuni P kell 17.00. Mitmel päeval nädalas ja ööbimisega kohtumiste korral ei ole lisaks paaritu nädala esmaspäevane kohtumine lapsele jõukohane ja peaks ära jääma. Neljapäeva hommikust alates nelja täispika päeva ja kolme ööbimisega kohtumine liiga pikk, eriti kui ei eelne jõukohast üleminekuaega. Lapsele peab jääma mõistlik aeg viibida ka koos emaga. Ema pakutud suhtluskord tagab selle, et laps ei pea pidevalt pendeldama vanemate vahel, samas tagab isale ja lapsele piisava võimaluse suhelda. Isa ei pea saama last enda juurde üksnes selleks, et laps hommikul lasteaeda viia. Jõulupühadel (24.12. kell 9.00 kuni 25.12 kell 19.30) peaks laps olema paaritul aastal emaga ja paaris aastal isaga ning sel ajal ei ole tavapärast suhtlemiskorda. Suvepuhkuse ajal ei ole lapsele 2024 suvel jõukohane viibida isa juures järjest kaks nädalat, kuni üleminekuperioodi lõpuni peaks kehtima tavapärane suhtluskord. Lapsele ei ole ka 2025 suvel jõukohane viibida emast eemal kaks nädalat. Puhkuseajal peaks isa ja lapse koosviibimine alates 2025 olema jagatud kaheks nädalaseks perioodiks. Isa võiks viibida lapse juuli ja augusti esimese esmaspäevaga algava paaritu nädala ning emaga juuli ja augusti esimese esmaspäevaga algava paaris nädala, seejuures toimuks üleandmine E kell 9.00. Lapse välisreisidel käimine kuni kaks nädalat ei ole lapsele jõukohane. Alates 2025 võiks olla lapsele jõukohane nädalane reis. Vanemal võiks olla õigus käia lapsega välisreisidel Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta enda suhtlemiskorra ajal. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. Laps ei ole võimeline suhtlema sidevahendite teel ning mõnepäevaste eemalviibimiste korral ei ole see ka vajalik, mistõttu tuleks see punkt välja jätta.
10.Isa pidas maakohtu pakutud viisil suhtluskorra määramist võimalikuks, kuid juhtis tähelepanu sellele, et maakohus ei ole ette näinud üleminekuperioodi, lapse transport peaks
2-22-14922 olema vanemate vahel jagatud, sh tähtpäevadel, lapse sünnipäeva puhul tuleks määrata kindlaks ka kellaajad ning lapsega reisimise reguleerimine paaris- ja paaritute kuude kaupa ei ole õige. Lisaks tuleks reguleerida, et lapse haigestumise korral jääb laps selle vanema juurde, kus ta viibib. Ühtlasi taotles isa määruse viivitamata täidetavaks tunnistamist juhul, kui kohus ei pea seda seaduse järgi viivitamata täidetavaks.
11.Lapse esindaja leidis, et lapsele tuleks tagada üleminekuperiood, enne kui laps hakkab veetma isa juures 2–3 ööd, kuid see ei pea olema kuni 2024 oktoobrini. Lapsega reisimist puudutav punkt ei vasta lapse huvidele ning vanemate tähelepanekud on põhjendatud. Põhjendatud on reguleerida ka lapse haigestumisega seonduvat.
12.Linnaosa Valitsus tegi ettepaneku vähendada lapse liikumist vanemate kodude vahel ning määrata järgmine suhtlemise kord. 1) Alates 01.01.2024 kuni 30.06.2024 on laps isaga igal paaritul nädalal E kell 15.30– 20.00 ja R kell 15.30 või lasteaia päeva lõppedes kuni L kell 20.00 ning paaris nädalal K kell 15.30–20.00 ja N kell 15.30–20.00 (laps ööbib isa juures üle nädala ühel korral); 2) Alates 01.07.2024 on laps isaga igal paaritul nädalal R kell 15.30 või lasteaia päeva lõppedes kuni P kell 20.00 ja paaris nädalal K kell 15.30 kuni R kell 9.00 (iga nädal kaks ööbimist isa juures).
13.Vallavalitsus tõi esile, et lapsele ei ole tagatud jõukohast üleminekuperioodi ning vaja on lisada alates 01.03.2024 täiendav periood. Alates 01.07.2024 peaks laps viibima isaga paarisnädalal K kell 15.30–19.30 ja N kell 9.00–19.30 ning paaritul nädalal R kell 15.30 kuni P kell 17.00. Alates oktoobrist on laps eeldatavasti valmis veetma kodust eemal juba kolm ööd, sh üks töö töönädala sees. Seega võiks alates 01.10.2024 viibida laps isaga paarisnädalal K kell 9.00 kuni N kell 9.00 ning paaritul nädalal R 15.30 kuni P kell 17.00. Selline suhtluskord on tuleviku vaates jätkusuutlikum ja konkreetsem ning seda on lihtsam jälgida. Seoses pakutud muudatusega tuleks muuta ka jõuluaegset suhtlemist selliselt, et laps on paaritutel aastatel 24.12. kell 9.00 kuni 25.12. kell 19.30 emaga ja paaris aastatel isaga. See võimaldab koosmõjus tavapärase suhtluskorraga lapsel tähistada jõule kahes kohas. Suvepuhkuse ajal ei ole lapsele jõukohane viibida kaks nädalat järjest koos isaga. Välisriikidesse reisimine teise vanema nõusolekuta peaks toimuma vanema suhtluskorra ajal ning see võiks toimuda kaks korda aastas kuni kaheksaks päevaks. Isal võiks see õigus olla alates 01.09.2025. Sidevahendite teel suhtlemiseks ei ole vajadust, v.a suvepuhkuse või reiside ajal. Maakohtu määrus ja põhjendused
14.Harju Maakohus jättis 22.01.2024 määrusega ema ja isa avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata ning rahuldas osaliselt isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Maakohus määras, et suhtlemiskorra kindlaksmääramine kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata alates määruse teatavaks tegemisest ning kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks viia läbi täitemenetluse. Maakohus jättis lapsele määratud esindaja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määras järgmise suhtluskorra. 1) Alates 23.01.2024 kuni 29.02.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel esmaspäeviti kell 15.30–19.30, kolmapäeviti kell 15.30–19.30 ja neljapäeviti kell 9.00–19.30 ning
2-22-14922 paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30–19.30, reedeti kell 15.30–19.30 ning laupäeviti kell 9.00–19.30. 2) Alates 01.03.2024 kuni 30.06.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeviti kell 15.30–19.30 ja neljapäeviti kell 9–19.30 ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30–19.00 ning alates reedest kella 15.30-st kuni laupäeva kella 19.30-ni. 3) Alates 01.07.2024 kuni 30.09.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel kolmapäeviti kella 15.30-st kuni neljapäeva kella 19.30-ni ning paaritutel nädalatel reedest kella 15.30-st kuni pühapäeva õhtul kella 19.30-ni. 4) Alates 01.10.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel teisipäevast kella 15.30-st kuni neljapäeva kella 9-ni ning paaritutel nädalatel esmaspäeviti kell 15.30–19.30 ja neljapäeviti kella 15.30-st kuni pühapäeva kella 19.30-ni. 5) Suhtluskorraga kindlaksmääratud ajal võtab isa lapse ema elukohast või lasteaiast ning viib enda suhtluskorra lõppedes lapse tööpäeva hommikul lapse lasteaeda juhul, kui ema on eelnevalt teada andnud, et soovib, et isa viiks lapse lasteaeda. Kui isa suhtluskord lõpeb õhtusel ajal, võtab ema lapse isa elukohast. 6) Kui ema sünnipäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps emaga ema sünnipäeva kell 15.30–19.30. Ema toob lapse isa elukohast ja viib lapse isa elukohta tagasi. Kui isa sünnipäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on isa juures, veedab laps isaga isa sünnipäeva kell 15.30–19.30. Isa toob lapse ema juurest ja viib lapse ema elukohta tagasi. 7) Kui emadepäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on ema juures, veedab laps emadepäeva emaga kell 9.00–19.30. Ema toob lapse isa elukohast ja viib lapse isa elukohta tagasi. Kui isadepäev ei lange p-de 1–4 järgi ajale, mil laps on isaga, veedab laps isadepäeva isaga kell 9.00–19.30. Isa toob lapse ema elukohast ja viib lapse ema elukohta tagasi. 8) Lapse sünnipäeva veedab laps selle vanema juures, kelle juures ta suhtluskorra alusel on. Vanemal, kelle juures laps enda sünnipäeval ei viibi, on õigus lapsega tema sünnipäeval kohtuda vähemalt kolm tundi. Täpse aja ja koha, kus eemal olev vanem lapsega kohtub, lepivad vanemad kokku. 9) 23.12 alates kella 9-st kuni 24.12 kella 19.30-ni veedab laps paaris kalendriaastatel emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. Lapse viimise ja toomise korraldab vanem, kelle juures laps eelmises lauses nimetatud aja veedab. 25.12 alates kella 9-st kuni 26.12 kella 19.30-ni veedab laps paaritutel kalendriaastatel emaga ja paaris kalendriaastatel isaga. Lapse viimise ja tagasi toomise korraldab vanem, kelle juures laps eelmises lauses nimetatud aja veedab. 10) Alates 2025. aastast viibib suvekuudel laps isa puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat isaga ning ema puhkuse ajal kaks järjestikust nädalat emaga. Vanemad kooskõlastavad puhkuste ajad hiljemalt iga aasta 1. märtsiks. Kui vanemad ei jõua selleks ajaks kokkuleppele, veedab laps juuli esimese ja teise esmaspäevaga algava nädala isaga ning juuli kolmanda ja neljanda esmaspäevaga algava nädala emaga. 11) Vanematel on enda suhtlemiskorra ajal õigus lapsega reisida ilma teise vanema nõusolekuta Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse ning väljaspool enda suhtlemiskorda reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek. 12) Alates 2026. aastast on mõlemal vanemal õigus käia lapsega kaks korda aastas kuni kahenädalasel välisreisil Euroopa Liidu piires, Türgis, Norras, Šveitsis ning Ühendkuningriigis ilma teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teist vanemat teavitada vähemalt seitse päeva ette. Ülejäänud riikidesse ning rohkem kui kahel korral reisimiseks on vajalik teise vanema nõusolek.
2-22-14922 13) Alates lapse nelja-aastaseks saamisest on suhtluskorra välisel ajal lahus oleval vanemal õigus lapsega suhelda sidevahendite (telefon, videokõne jms) teel. 14) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes üksteisega Messengeris ja e-kirja teel ning vastamine toimub kolme päeva jooksul. Kiireloomulistes küsimustes suhtlevad vanemad Messengeris või telefoni teel ning vanemad vastavad esimesel võimalusel. 15) Vanematel on alati õigus omavahel kokku leppida teistsuguses, määrusega sätestatust erinevas lapsega suhtlemise korras.
14.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei nähtu kohtule esitatud asjaoludest, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 alusel oleks lapse huvide tagamiseks vajalik. Reisimist puudutav tuleb määrata suhtluskorras.
14.2.PKS § 143 alusel tuleb määrata kindlaks isa ja lapse suhtlemise kord. Ema ei ole vastu sellele, et isa ja laps suhtlevad, kuid vanemad vaidlevad selle üle, kui tihti ja pikalt on lapse huvides isaga koos viibida. Lapse huvides ei ole 50:50 suhtluskorra kehtestamine, kuna lapsel puuduks sellisel juhul stabiilne elukorraldus ning kindel elukoht. Õigus lapsega suhelda ei tähenda eelduslikult seda, et vanematel on lahuselu korral õigus suhelda lapsega võrdne aeg (RKTKm 15.02.2023, 2-215895, p 19). Suhtlemiskorra määramisel tuleb eelkõige lähtuda lapse huvidest. Samas ei ole lapse huvides piirata suhtlust isaga üksnes põhjusel, et laps soovib öösiti magada vaid ema kõrval ega ole isa juures ööbimisega harjunud. Väikesed lapsed on võimelised muudatustega kohanema. Siiski tuleb lasteaiaealise lapse rutiini suhtluskorra määramisel arvestada ning muudatused lapse senises elukorralduses peaksid tekkima järk-järgult. Sealjuures on ka emal kohustus toetada lapse ja isa kontakti ning aidata selle hoidmisele kaasa. Suhtluskorraga määratud kellaajad on arvestatud selliselt, et laps jõuaks ärgata lõunaunest ning laps jõuaks mõistlikul õhtusel kellaajal ema juurde tagasi. Transport on jagatud mõlema vanema vahel. Kuna lapse ja isa suhted ei ole vahepeal katkenud ning isa ja lapse vahel on usalduslik suhe, ei põhjust takistada isal veeta lapsega kahenädalasi perioode alates 2025 aasta suvest. Mõistlik on anda mõlemale vanemale võimalus lapsega välisriiki reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Esialgu, kuni laps harjub pikemalt emast eemal olemisega, võiksid reisid toimuda üksnes vanema suhtluskorra ajal. Alates 2026 võis alates 2026 anda isale võimaluse käia koos lapsega ka pikematel (kuni kahenädalastel) reisidel. Sel ajal saaks laps teise vanemaga ka juba sidevahendite teel suhelda. Suhtluskorraga ei tule reguleerida lapse haigestumisega seonduvat. Arvestades vanemate erimeelsusi lapse tervist puudutavates küsimustes, ei ole põhjendatud soodustada suhtluskorraga vaidlust selle üle, kas suhtluskord nt lapse nohu korral kehtib või mitte. Põhjendatud ei ole ka määrata, kuidas ja millist teavet lapse tervise ja ürituste kohta vanemad jagavad. Kuna kohus ei lõpeta vanemate ühist hooldusõigust, peavad vanemad otsustama last puudutavad olulised küsimused ühiselt, mis eeldab seda, et vanemad jagavad omavahel laste puudutavat teavet.
2-22-14922
14.3.Lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg 3 järgi kehtiv ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud.
14.4.Maakohus selgitas, et TsMS § 5621 lg 1 alusel võib kohtumääruse täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Määruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
15.Ema esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määratud suhtluskorra osas, millega maakohus määras isa ja lapse korralise suhtlemise alates 01.10.2023 (p 4.4), suhtlemise jõulupühade ajal (p 4.9), suhtlemise suvekuudel alates 2025 (p 4.10) ning teise vanema nõusolekuta reisimise (p-d 4.11–4.12). Samuti vaidlustas ema maakohtu määruses osas, milles maakohus märkis, et suhtluskorda puudutav määrus on viivitamata täidetav ning palus peatada määruse viivitamata täitmise.
15.1.Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus suhtluskorda määrates tähelepanuta ema seisukohad ning määruse põhjendamata.
15.1.1.Isa ja lapse suhtlemises kord alates 01.10.2023 (p 4.4) ei ole põhjendatud ega arvesta ema tehtud ettepanekuid. Paaris nädala kohtumine peaks algama teisipäeva asemel kolmapäeval kell 9.00 ja paaritul nädalal neljapäeva asemel reedel. Ebavajalik on paaritul nädalal esmaspäeval toimuv kohtumine. See tekitab lapsele ja vanematele täiendava üleandmise. Niivõrd tihe suhtluskord on lapsele koormav ega arvesta lapse ühe kodu põhimõttega. Samuti ei ole lapsele tagatud harjumispärane ja stabiilne elukorraldus. Selline suhtlemise kord tekitab ka olukorra, kus kahe nädala vältel on laps isaga nii palju päevi, mis vastab vahelduva elukohaga suhtluskorrale, kuid maakohus leidis, et lapse huvides ei ole vahelduva elukohaga suhtluskorra kehtestamine. Lapse huvidele vastaksid kohtumised isaga paaris nädalal kolmapäeval kuni neljapäevani ning paaritul nädalal reedest pühapäevani. Lisaks on isa töökoht võrreldes avalduse esitamise muutunud, mistõttu on ei ole isal ilmselt võimalik lapsega keset tööpäeva toimuvat suhtlemiskorda täita. Lapse huvides on aga isaga isiklikult aega veeta, mitte jätta teda kolmandate isikutega.
15.1.2.Maakohus jättis jõuluaegset suhtlust reguleerides (p 4.9) põhjendamatult arvestamata ema ettepanekud jõuluaegseks suhtlemiseks selliselt, et reguleeritud oleks üksnes 24.12–
25.12.Samuti ei ole põhjendatud lapse transportimise erinev kord jõuluajal.
15.1.3.Maakohus jättis suvepuhkuste aega reguleerides (p 4.10) tähelepanuta ema ettepanekud ja väiteid ning selle, et laps saab 2025 suvel alles nelja aastaseks. 2025 aasta suveks on pikim periood, mis laps isaga järjest veedab kolm ööd. Seega kolmelt öölt kahenädalasele perioodile liikumine ei ole lapsele jõukohane ning laps viibiks sel juhul ka emast liiga kaua eemal.
15.1.4.Välisriiki reisimist puudutavalt jättis maakohus alusetult riikide nimekirjast välja Egiptuse (p-d 4.11 ja 4.12). Vanemad ei vaidle Egiptuse lisamise osas ja isa on sellega nõustunud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta määrab vanematele ühesugused reisimise tingimused, sh mis on vaja piirata lapse ja ema reisimist. Maakohus jättis arvestamata, et laps saab 2026 alles 5-aastaseks ning lapsele ei ole jõukohane viibida emast eemal kaks nädalat
2-22-14922 kaks korda aastas. Vanemate reisimine ei pea olema reguleeritud võrdsetel alustel. Vallavalitsus on samuti leidnud, et reisimine võiks toimuda maksimaalselt kaheksa päevasel perioodil.
15.2.Maakohus määras vääralt TsMS § 5621 lg-te 1 ja 3 alusel täitemenetluse korras viivitamata täidetavaks. Sätted asuvad TsMS osas, mis reguleerib lepitusmenetlust lapsega suhtlemise korraldamise asjas. Siinsel juhul ei ole tegemist lepitusmenetlusega. Perekonnaasjas tehtud määrus kuulub TsMS § 550 lg 3 järgi täitmisele alates jõustumisest. Enne lepitusmenetlust tehtud kohtumäärus, millega määratakse kindlaks lapse ja vanema suhtlemise kord, ei ole täitedokumendiks ja nimetatud kohtulahend ei ole sundtäidetav (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p-d 60–61). Maakohtu määrus on selles osas ka üllatuslik. Maakohus ei juhtinud menetluses kordagi viidatud sätetele tähelepanu ja jättis kõik asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata, leides et esialgse õiguskaitse vajadus puudub. Jõustumata määruse täitmiseks koheselt sundtäitmise läbiviimine ei ole lapse huvides. Esmajoones tuleb vanemaid lepitada. Lapsega suhtlemise asjades mõjutavad nii täitemenetlus kui ka sunniraha määramine lapse enda põhiõigust perekonnaelu puutumatusele ning selline riive lapse ja lapse ema õigustele saab tulla ainult jõustunud kohtulahendist.
16.Isa vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud ema kanda. Maakohtu määratud suhtluskord on lapse huvides ja selle muutmiseks puudub alus. Suhtluskorra punkt 4.4 tagab lapsele kindla elukorralduse ja rutiini, millal laps on ema juures ja millal isa juures. Maakohus on selle punkti määramisel arvestanud lapse huvidega ja see tuleb jätta muutmata. Tegu ei ole ka 50/50 suhtluskorraga. Ema soovib keelata lapsel isa juures ööbimisi. Lisaks ei ole isa töökoha vahetus põhjus suhtlusõiguse piiramiseks, isal on enda tööandjaga kokkuleppe, et suhtluskorra järgsetel päevadel saab ta veeta enda pojaga. Muutmist ei vaja ka jõuluaegne korraldus. Lapsel ei teki 2024 jõulude ajal liiga pikka perioodi emast eemal, kuna jõulud on käesoleval aastal paaris nädala teisipäev, kolmapäev ja neljapäev. Suhtluskorra p 4.4 kohaselt viibiks laps teisipäevast kuni neljapäevani isa juures, kuid jõulud teevad sellele erandi. Mh ei ole lapsel tekkinud ühtegi probleemi emast pikema eemaloleku korral. Põhjendatud ei ole muuta ka alates 2025. aastast toimuvat kahenädalast puhkuseperioodi. Laps on selleks ajaks isa juures ööbimistega harjunud. Maakohus on arvestanud, et lapsel võtab harjumine aega ja ei ole seetõttu nii pikka perioodi koheselt määranud. Isa ei nõustu Egiptuse lisamisega riikide loetellu, mille jaoks pole teiselt vanemalt luba vaja küsida. Isa on sellele vastu vaielnud ja see on kontrollitav maakohtus toimunud istungi helisalvestiselt. Seega palub isa jätta muutmata ka alates 2026. aastast toimuva reisimise lapsega kuni kahenädalasel perioodil. Asjakohatud on ema viited määruse viivitamata täidetavuse osas, määruse viivitamatu täidetavus tuleneb seadusest ning maakohus ei ole selle määramisel eksinud.
17.Lapse esindaja ei toetanud ema määruskaebust. Lapse esindaja leidis, et p 4.4 muutmiseks ei ole alust, isegi, kui kahenädalase perioodi vältel toimub suhtlemine 50/50 põhimõttel, on arvestusperioodiks ikkagi 30 päeva. Muutmist ei vaja ka jõulupühade periood. On mõistlik, et jõuluaegne suhtluskord algaks juba 23.12 kuna teatavasti on 23.12 lühendatud tööpäev, mil
2-22-14922 pered liiguvad teineteisele jõulude tähistamiseks külla. Ka suhtluskorra p-s 4.10 ettenähtud kahenädalane isa ja lapse puhkuse veetmise periood ei ole lapse huvide vastane. Selleks ajaks on laps isa juures veetnud järjest ka 3 ööd ja saanud sellega harjuda üle ühe aasta. Määravat tähtsust ei oma ööde arv. Suveperioodi puhkusteks on lapsel isaga saavutatud usalduslik suhe, mis võimaldab ka kahe nädala pikkust kohtumist. Juhul, kui lapsele peaks selline korraldus käima üle jõu, saavad vanemad suhtluskorra p 4.5 alusel teha muudatusi. Põhjust pole muuta ka p-s 4.12 nimetatud riikide loetelu, sest vanemad saavad Egiptuse osas eraldi kokku leppida. Muutmist ei vaja reisimise periood alates aastast 2026. Selleks ajaks on laps harjunud isa juures nii ööbima kui ka veetma pikemalt aega, kuna alates 2025. aasta suvest hakkab laps suvepuhkuse ajal viibima isaga kaks nädalat. 2026. aasta alguseks on kõikide eelduste kohaselt laps suhtlemise korraga kohanenud ja see on talle vanemate igakülgsel toel ka jõukohaseks tehtud ning seetõttu ei esine vastuolusid, miks ei saa isa lapsega ette võtta vajadusel ka kuni kahenädalaseid reise. Vanemad ei pea kasutama ära reisimiseks ettenähtud maksimaalset perioodi. Lähtuvalt lapse vajadustest saavad vanemad planeerida ka lühema reisi.
18.Linnaosa Valitsus ei toetanud ema määruskaebust. Lapse ja isa suhtlus on hea ja lapsele tuleb anda võimalus isa juures ööbimiseks, kelle kodu on lapse jaoks juba tuttav keskkond ning kus laps magab ka lõunaund. Samuti ei ole lapse viimise ja tagasi toomise korraldamine ühe vanema poolt jõulude ajal vanemale liialt koormav. 4-aastasele lapsele, kellel on isaga usalduslik suhe ja kes on isaga harjunud olema, ning millele on eelnenud ühe aasta pikkune isa juures ööbimistega üleminekuperiood, on kahenädalane periood suvel isaga veetmiseks isa puhkuse ajal lapsele igati jõukohane ja toetab lapse sotsiaalset arengut. Lapse õigus käia alates 2026 mõlema vanemaga kaks korda aastas kuni kahenädalasel reisil, ei ole kuidagi lapse huvidega vastuolus või lapse heaolu riivav. Egiptusesse reisimise küsimused saavad lapsevanemad lahendada omavahelise kokkuleppena. Kohtumääruse p-d suhtlemise korra viivitamata täidetavuse ja kohtumääruse rikkumise korral täitemenetluse läbiviimise kohta on seadusega kooskõlas.
19.Vallavalitsus toetas osaliselt ema määruskaebust. Põhjendatud on muuta suhtluskorra p 4.4, kuna selline kord muudab lapse liikumise liiga tihedaks ja ei lähtuks enam ühe kodu põhimõttest. Tuleb arvestada ka seda, et kui isa töökoht on muutunud ja tal ei ole võimalik lapsega enam nii tihti aega isiklikult veeta, peab suhtluskorda selles osas muutma. P 4.9 tuleb muuta selliselt, et 24.12 kella 9-st kuni 25.12 kella 15.30-ni veedab laps paaris kalendriaastatel emaga ja paaritutel kalendriaastatel isaga. Selline korraldus annab lapsele võimaluse veeta jõululaupäev, mida reeglina peetakse Eestis tähtsaimaks pühaks tervikuna ühe vanema juures, eriti kui on tegemist väljasõiduga vanavanemate juurde. Samas jätaks see siiski võimaluse pühi mõlema vanema juures tähistada. P 4.10 muutmine on põhjendatud, et laps ei peaks emast nii pikka aega eemal viibima, eelduslikult ei ole kahenädala pikkune eemalviibimine väiksele lapsele jõukohane. Mõistlik oleks ühenädalane periood. P-de 4.11 ja 4.12 muutmine on põhjendatud osas, milles vanemad saaksid lapsega reisida 8-päevase perioodi vältel ja emal tuleks lubada lapsega reisida alates määruse jõustumisest. Egiptuse lisamine nimekirja on ka põhjendatud, sest isa ei ole seda riiki vaidlustanud. Menetluse edasine käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
2-22-14922
21.Ema esitas 22.09.2024 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu määruse viivitamatu täidetavuse ja täitmiseks täitemenetluse läbiviimise. Isa, lapse esindaja ja Linnaosa Valitsus ei toetanud ema taotlust. Vallavalitsus toetas taotlust. Ringkonnakohus jättis ema taotluse 30.09.2024 määrusega rahuldamata.
22.Isa teavitas 02.10.2024, et ema rikub maakohtu määratud suhtlemise korra p 4.4 ja ei täida seda vabatahtlikult.
23.Isa esitas 03.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda isale lapse igakordse viibimiskoha otsustusõiguse kuni tsiviilasjas lahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus jättis 04.10.2024 määrusega isa taotluse rahuldamata.
24.Ema esitas 09.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu määruse p-de 4.4, 4.9 ja 4.10–4.12 viivitamatu täidetavus, kohtumääruse täitmiseks täitemenetluse läbiviimine ja kohtutäitur Risto Sepa algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 027/2024/3786. Ringkonnakohus jättis 10.10.2024 määrusega ema taotluse rahuldamata.
25.Vallavalitsus esitas 29.10.2024 ringkonnakohtule seisukoha, milles tõi esile, et lapsel on emaga hea suhe ja et lapsel on uue suhtluskorra üleminekuperioodi jooksul esinenud raskuseid. Laps igatseb ema ja on lasteaias ärev, ei saa hästi lõunaund magada. Vald suunab lapse mänguteraapiasse. Seetõttu on oluline, et lapsele jääks ikkagi üks kodu ning isaga suhtlemine ei oleks nii tihe, kui maakohtu määratud suhtluskord seda ette näeb.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määruse resolutsiooni p 4.4 osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab alates 16.12.2024 osaliselt muudetud suhtlemise korra. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada, kuid täiendada tuleb kohtumääruse põhjendusi.
27.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema on määruskaebuse esitanud maakohtu määruse resolutsiooni p-des 4.4, 4.9, 4.10–4.12 määratud suhtlemise korra ning määruse viivitamata täidetavuse osas. Teised menetlusosalised ei ole maakohtu määrust vaidlustanud. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ülejäänud osas.
28.Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtmata isa 04.06.2024 esitatud tõendid (vanemate kirjavahetus), sest sellel, milliseid ettepanekuid on vanemad vahepeal suhtluskorra muutmiseks teinud, ei ole asjas tähtsust.
29.Kolleegium märgib, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda,
2-22-14922 samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga (vt RKTKm, 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21 ja 22; RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-13-07, p 33). Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
30.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt kõik asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad kaalumata, kui määras kohtumääruse resolutsiooni p-s 4.4 isa ja lapse lõpliku suhtlemise korra. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks tuleb pärast üleminekuperioodi määrata isa ja lapse suhtlemise kord selliselt, et laps viibib alates 01.10.2024 koos isaga paarisnädalatel T kell 15.30 kuni N kell 9 ning paaritutel nädalatel E kell 15.30–19.30 ja N kell 15.30 kuni pühapäev kell 19.30, ning kuidas vastab see lapse huvidele. Sellise korraga nõustus küll isa, kuid ema, Linnaosa Valitsus ja Vallavalitsus leidsid, et lapse huvides oleks vaja kehtestada maakohtu pakutust erinev lõplik suhtlemise kord. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks ei tule nendega arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus arvestamata, et lapse huvides tuleks pikemas perspektiivis kehtestada selline suhtluskord, mille kohaselt on lapsele tagatud stabiilne elukorraldus, sh minimaalne arv lapse üleandmisi ühelt vanemalt teisele, et tagada lapse heaolu. Samuti on siinses asjas oluline tagada, et väikelapsel säiliks põhiline kodu ema juures. Kuigi lapsel on mõlema vanemaga väga head ja lähedased suhted kohalike omavalitsuste kinnitusel, on lapsel lähedasem suhe emaga, mida kinnitab mh ka Vallavalitsuse laste heaolu spetsialisti 29.10.2024 e-kiri (dtl 1104–1105). Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus laps ei ööbinud veel isa juures, oli isa ja lapse suhte tugevdamiseks oluline näha üleminekuperioodil nädala jooksul ette rohkem kui üks kohtumine, kuid olukorras, kus laps on isa ja tema uue koduga harjunud ning ööbib isa juures suhtluskorra järgi 2–3 järjestikust ööd, on isa ja lapse tugeva suhte hoidmiseks ja arendamiseks piisav, kui laps viibib nädalas korra isaga. Seda arvestades on paaritute nädalate suhtluskord last ülemäära koormav, kuna näeb lisaks isa ja lapse kolmepäevasele kohtumisele (N kell 15.30 kuni P kell 19.30) ette täiendava kohtumise esmaspäeva õhtuti. Sedavõrd sage lapse viimiskoha vaheldumine ei ole lapsele mõistlikult etteaimatav ning koormab teda ülemäära. Seda, et lapsele ei ole praegune suhtluskord mõistetav ja põhjustab ärevust, kinnitab ka Vallavalitsuse 29.10.2024 e-kiri. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul vaja lapse huve arvestades jätta paaritul nädalal esmaspäevaõhtune isa ja lapse kohtumine ära. Ühtlasi on põhjendatud ema arusaam, et paaritu nädala suhtluskord, mis lõppeb pühapäeva õhtul ja paarisnädala suhtluskord, mis algab teisipäeva pärastlõunal, jätab lapsele vahepeal liiga vähe aega emaga koos viibimiseks. Seetõttu tuleb lapse huvides tagada talle emaga koosviibimiseks järjestikustel päevadel enam aega ning alustada isa ja lapse koosviibimise aega kolmapäevast. Samas seisukohal olid maakohtu menetluses ka Vallavalitsus ja Linnaosa Valitsus ning sama kinnitas Vallavalitsus ka 29.10.2024. Põhjendatud ei ole aga ema taotlus vähendada seeläbi isa ja lapse koosviibimise aega. Arvestades seda, et isa kinnitusel saab ta
2-22-14922 tööandjaga paindlikult kokku leppida lapsega suhtlemise korraldamises, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nihutada ühe päeva võrra isa ja lapse suhtlemise aega ning määrata, et paarisnädalal viibib laps isaga K kell 15.30 kuni R kell 9.00. Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited isa ja lapse lõplikku suhtluskorda muuta. Ringkonnakohtu hinnangul on sellise suhtluskorraga tagatud see, et lapse põhiline elukoht jääb ema juurde ning isa saab lapsega piisaval määral suhelda. Kahe nädala lõikes viibib laps 14-st päevast ligi 5,5 ööpäeva isaga ning 8,5 päeva emaga. Selline suhtluskord on lähedane isa taotletud lapse vahelduvale elukohale, kuid tagab lapsele siiski põhilise elukoha ema juures. Arvestades seda, et maakohtu määratud suhtluskord on viivitamata täidetav, määrab ringkonnakohus muudetud suhtluskorra edasiulatuvalt määruse tegemisele järgmisest nädalast, s.o alates 16.12.2024. Seega tuleb maakohtu määruse resolutsiooni p 4.4 tühistada osas, milles see reguleerib suhtlemise korda alates 16.12.2024, ning määrata, et alates 16.12.2024 viibib laps koos isaga paarisnädalatel K kell 15.30 kuni R kell 9.00 ning paaritutel nädalatel N kell 15.30 kuni P kell 19.30.
31.Ülejäänud osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.
31.1.Jõuluaega puudutavas osas vastab suhtluskord (p 4.9) lapse huvidele, sest tagab lapsele võimaluse viibida pühade ajal nii ema kui ka isaga, mistõttu ei ole alust selles osas maakohtu määrust muuta. Maakohtu määratud suhtluskorra järgi viibib laps igal aastal jõululaupäeva ühe vanemaga ning esimese ja teise jõulupüha teise vanemaga. Selliselt saab laps osa mõlema vanema perekonnas pühade tähistamisest. Ema taotluse kohaselt võib aga laps, sõltuvalt sellest, millistele päevadele langeb isa ja lapse tavapärane suhtluskord, jääda mõnel aastal ilma isa perekonnas pühade tähistamisest. See ei vastaks aga lapse huvidele. Maakohtu määratud korra järgi ei teki ka 2024 jõuluajal olukorda, kus laps peaks viibima liiga pikka aega emast eemal, olemata sellega veel harjunud. Jõulupühad langevad paarisnädalale, mil laps viibiks isaga ringkonnakohtu määratud korra järgi K 25.12.2024 kell 15.30 kuni R 27.12.2024 kell 9.00. Määruse p 4.9 järgi viibib laps E 23.12.2024 kell 9.00 kuni K 25.12.2024 emaga ning K 25.12 kell 9.00 kuni N 26.12.2024 kell 19.30 isaga. Seega saab laps viibida isaga kokku sama palju aega nagu korralise suhtluskorra järgi (kolm ööd). Kuigi jõulude ajaks nägi maakohus ette tavapärasest erineva lapse üleandmise (toomise ja viimise) korra, ei pea pühadeaegne kord olema samasugune nagu tavakord. Seejuures saavad vanemad maakohtu määruse resolutsiooni p 4.15 järgi vajadusel teisiti kokku leppida.
31.2.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka alates 2025 suvest rakenduva suviste puhkuste aegse suhtluskorra osas (p 4.10). Kuigi ema hinnangul ei ole laps 2025 suvel veel võimeline viibima emast eemal korraga kaks nädalat ning nii ema kui ka Haabresti Linnaosa Valitsuse hinnangul tuleks võimaldada isal suvise puhkuse ajal viibida lapsega koos maksimaalselt nädala kaupa, ei ole ema toonud asjas esile selliseid asjaolusid, mille alusel võiks järeldada, et lapse huvides ei ole alates 2025 suvest viibida isaga koos järjest kaks nädalat. Ainuüksi sellest, et laps saab 26.06.2025 alles 4-aastaseks, ei saa järeldada, et talle oleks ülemäära koormav viibida 2025 suvel emast kaks nädalat eemal. Ringkonnakohus arvestab mh seda, et Harju Vallavalitsuse ja Linnaosa Valitsuse kinnitusel on isal ja lapsel hea ja lähedane suhe ning selleks ajaks peaks laps olema suhtluskorra järgi viibinud regulaarselt iga nädal isa juures 2–3 ööd, st harjunud viibima
2-22-14922 emast eemal. Samuti arvestab ringkonnakohus seda, et laps saab maakohtu määruse resolutsiooni p 4.13 järgi isaga koos viibides sidevahendite teel vajadusel emaga suhelda. Seega ei ole ringkonnakohtul hetkel põhjust arvata, et lapsele käiks kahenädalane isa juures viibimine 4-aastasena üle jõu. See, et laps igatseb eemal viibides teist vanemat, on loomulik, kuid tavapäraselt ei ole see lapsele ülemäära koormav.
31.3.Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu määrust ka osas, millega maakohus andis vanematele võimaluse reisida (p-d 4.11–4.12). Esmalt märgib ringkonnakohus, et vanema nõusoleku osas puudutavad vaidlustatud punktid vanema hooldusõiguse teostamist, mitte suhtluskorra määramist. Sisuliselt tähendab teise vanema nõusolekuta reisimine seda, et kummalgi vanemal on õigus igakordselt üksi otsustada lapsega määruses nimetatud välisriiki reisimise üle. Alternatiivselt saab seda käsitada teise vanema poolt etteulatuvalt antud nõusolekuna. Kuna siinsel juhul ei ole maakohus teinud muudatusi vanemate hooldusõiguses, siis järeldab kolleegium, et määruse p-dega 4.11 ja 4.12 saab lugeda, et kumbki vanem on andnud teisele vanemale etteulatuvalt nõusoleku nimetatud riikidesse lühiajaliselt reisimiseks. Edasi märgib kolleegium, et ilma teise vanema nõusolekuta Egiptusesse reisimine ei ole põhjendatud. Iseenesest on õige ema väide, et ta taotles ka Egiptuse lisamist riikide loetelu hulka. Maakohtu 17.10.1023 istungi protokolli (dtl 680) kohaselt soovis ema lisada riikide loetellu ka Egiptuse, st reisile minekust võiks teada anda, kuid nõusolekut ei ole vaja, ning selle peale vastas avaldaja, et oleme nõus. Kohtuistungi helisalvestiselt (algusajaga 2:13:00) saab järeldada, et päris üheselt avaldaja esindaja sellega nõus ei olnud. Pärast kohtuistungit saatis maakohus 30.10.2023 menetlusosalistele suhtluskorra projekti, milles ei olnud märgitud Egiptust. Kuigi ema tõi 10.11.2023 seisukohas esile mitmeid muudatusettepanekuid, ei toonud ema esile, et lisada tuleks ka Egiptus. Sellest saab järeldada, et ema ei pidanud seda oluliseks. Samas, sõltumata sellest, kas vanemad olid nõus lisama Egiptuse riikide loetelusse või mitte, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud lubada vanemal reisida lapsega ilma teise vanema nõusolekuta täiendavalt Egiptusesse, sest tegemist ei ole Euroopa Liidu liikmesriigiga ega turvalise lähiriigiga. Vanemale ei ole ebamõistlikult koormav saada lapsega Egiptusesse reisimiseks teise vanema nõusolek sarnaselt muude kolmandate riikidega. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohus kohtles reisimise kontekstis vanemaid võrdselt. Ringkonnakohus ei näe põhjuseid, miks tuleks emal võimaldada lapsega rohkem reisida kui isal. Ainuüksi see, et laps on alates vanemate lahkuminekust viibinud isaga vähem aega koos kui emaga, ei anna selleks alust. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta ka isa ja lapse reisimise maksimaalset kestust. Maakohtu määruse p 4.11 järgi on isal kuni 2026 õigus reisida lapsega ajal, mil on tema ja lapse koos viibimise aeg ning väljaspool seda aega on vaja ema nõusolekut. Seega ei saa sel ajal isaga koos viibimine olla lapsele koormavam kui isaga Eestis koosviibimine, st see on ajaliselt tavapärase suhtluskorraga piiratud. Alates 2026 on mõlemal vanemal õigus käia lapsega kaks korda aastas kuni kahenädalasel reisil ning sellest enamaks on vaja teise vanema nõusolekut. Nagu kolleegium ülal märkis, ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et lapsele oleks emast kuni kaks nädalat eemal viibimine ülemäära koormav. Laps saab 26.06.2026 5-aastaseks ning sellises vanuses lapsed suudavad tavapäraselt teisest vanemast eemal viibida ilma ülemääraste raskusteta.
32.Viimaks märgib ringkonnakohus, et maakohus märkis määruses õigesti, et suhtlust korraldav määrus on viivitamata täidetav.
2-22-14922 Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab hagita menetluses tehtud määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hagita perekonnaasjas tehtud määrus kuulub TsMS § 550 lg 3 järgi täitmisele alates jõustumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse kohta on sätestatud teisiti ning see kuulub TsMS § 5621 lg 3 järgi täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud, seejuures võib kohus määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Seega, kui maakohus ei ole määranud teisiti, on suhtluskorra määrus viivitamata täidetav. Siinses asjas ei määranud maakohus teisiti. Õige ei ole määruskaebuses väljendatud arusaam, et TsMS § 5621 ei kohaldu, sest see säte paikneb lepitus menetlust reguleerivas seadustiku osas. Nimetatud säte asub TsMS 56. peatüki
3.jaos, mis käsitleb vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist laiemalt ning konkreetne paragrahv lepitusmenetlust üheski oma lõikes ei puuduta. Asjakohane ei ole ka määruskaebuse viide Riigikohtu üldkogu lahendile, sest selles sisalduvad järeldused on tehtud varem kehtinud regulatsiooni pinnalt ja puudutavad TsMS § 563, mis on tänaseks kehtetuks tunnistatud. Alates 01.09.2022 on regulatsioon muutunud. Muudatuse eesmärgiks oli mh anda kohtule võimalus teha kohe sundtäidetav suhtluskorra lahend, andes vajadusel vanematele vabatahtlikuks täitmiseks aja (Riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 SE seletuskiri, lk 1 ja 25). Määruse viivitamata täidetavus ei saanud olla emale ka üllatuslik, sest see tulenev kehtivast õigusest. Ühtlasi esitas isa 13.11.2023 seisukohas (dtl 709–717) taotluse tunnistada määrus viivitamata täidetavaks.
33.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus osaliselt määruskaebuse, tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja määrab alates 16.12.2024 muudetud suhtlemiskorra. Ringkonnakohus määrab TsMS § 5621 lg 3 alusel, et muudetud osas on määrus täidetav alates 16.12.2024.
34.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu ei ole siinses asjas alust muuta TsMS § 173 lg 3 I lause järgi maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu hinnangul on jätkuvalt põhjendatud jätta lapsele määratud esindaja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Arvestades määruskaebemenetluse käiku, sh vanemate esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata, on ka määruskaebemenetluse kulud õiglane jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele määratud esindaja kulud, mis tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda. Arvestades menetluskulude jaotust, ei ole vaja hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks määrata.
35.Määruse peale võib TsMS § 696 lg 3 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.