lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-10870/9

Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus · 09.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Kohtuasja number
2-24-10870/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1301
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi õigeksvõtul põhinev osaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-10870

Tsiviilasi

Z.R hagiavaldus F.S vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

3500 eurot Hageja: Z.R, isikukood XXX, elukoht XXX, Seaduslik esindaja: U.M, isikukood XXX, elukoht XXX, epost: XXX Lepinguline esindaja: Y.D, e-post: XXX, Kostja: F.S, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Z.R hagiavaldus F.S vastu põlvnemise tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva osaotsusega. 2.Tuvastada, et alaealine laps Z.R (isikukood XXX) põlvneb F.S'st (isikukood XXX) ja kanda F.S isana lapse sünniakti. 3.Selgitada, et käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib F.S-il alaealise lapse Z.R suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus). 4.Jätta tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõudega seonduvad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

2-24-10870 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue

1.16.07.2024 esitas hageja Z.R (alaealine laps) Pärnu Maakohtule hagi F.S vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt vastavalt hageja sünni tõendile on tema vanemateks ema U.M, isa kohta sünni tõendil kanne puudub. Hageja sündis XXX. Hageja seaduslik esindaja elas kostjaga koos umbes kuni ajani kui hageja seaduslik esindaja oli kolmandat kuud rase. Peale seda kostja lahkus hageja seadusliku esindaja juurest. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa. Hageja palub tuvastada, et hageja Z.R põlvneb kostjast F.S-ist. Kostja seisukoht

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 31.08.20262-26-15375/15Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 31.08.20262-26-7715/14Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 31.08.20262-26-13185/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 28.08.20262-26-5145/10Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13404/14
2.Kostja teatas kohtule 26.09.2024, et pooled on pidanud kompromissiläbirääkimisi ning palus täiendavat tähtaega, et kompromissi sisu vormistada ning kohtule esitada. Edasine menetluse käik
3.09.10.2024 esitasid pooled kohtule kompromissi. Z.R, keda esindab seaduslik esindaja U.M, ühelt poolt ja F.S, keda esindab lepinguline esindaja vandeadvokaat X.X, teiselt poolt, arvestades, et Pärnu Maakohtu menetluses on Z.R hagi F.S vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise väljamõistmise nõudes, mida kohus vaatab läbi tsiviilasjas nr 2-2410870, võtab kostja hagi osaliselt õigeks ning ülejäänud osas on pooled sõlminud kompromissi ja paluvad kohtul kohtumäärusega kinnitada kompromiss alljärgnevas sõnastuses ja tingimustel: 1. Kostja, F.S, võtab hagi osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa ja on last alates tema sünnist ka üleval pidanud. Kostja ei ole oma isaduses kahelnud. Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti kandmist ning hageja suhtes hooldusõigust. 2. F.S kohustub tasuma alates oktoobrist 2024.a Z.R-ile elatist 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. 3. F.S tasub punktis 2 märgitud elatise U.M arvelduskontole iga kuu 11- ndaks kuupäevaks. 4. Poolte poolt tsiviilasjas nr 2-24-10870 seni kantud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 5. Pooled loobuvad TsMS § 661 lg 4 alusel kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. 6. Juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4 ja §-st 430 lg 1 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kompromiss kinnitada ilma kohtuistungit pidamata ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-24-10870 menetlus. 7. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §des 430-433 sätestatud põhimõtetest ja tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et kompromiss kehtib täitedokumendina; kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist; kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda. Kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Eelnevast tulenevalt paluvad pooled kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 4 ja § 430 lg-ga 1 kinnitada käesolev kompromiss, kajastades kohtumääruses eespool sisalduv poolte kokkulepe ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-8220.
4.Kohus kinnitab poolte esitatud kompromisslepingu elatise nõude osas kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja põlvnemise tuvastamise nõue tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva osaotsusega.

2-24-10870

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes TsMS § 440 lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1). TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
6.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on 09.10.2024 esitatud kirjalikus kompromissilepingus võtnud hagi põlvnemise tuvastamise osas õigeks, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt põlvnemise tuvastamise nõude käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva otsusega.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, seejuures loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus.
6.Hageja taotleb isaduse tuvastamist, kuna PKS § 84 lg 1 punktide 1 ja 2 eeldused ei ole käesoleval juhul täidetud. 27.10.2019 sündinud Z.R sünni tõendil ja Rahvastikuregistris andmed isa kohta puuduvad (dtl 10). Lapse ema U.M kinnitusel on Z.R isa F.S. Hageja seadusliku esindaja elas kostjaga koos umbes kuni ajani kui hageja seaduslik esindaja oli kolmandat kuud rase. Peale seda kostja lahkus hageja seadusliku esindaja juurest. Seega on hageja seaduslik esindaja ka kindel, et hageja bioloogiline isa on kostja, lisaks sellele on ka kostja teadlik sellest, et ta võib olla hageja bioloogiline isa.
7.PKS § 94 lg 1 kohaselt tuvastab kohus isaduse, kui PKS § 84 lg 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 94 lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
8.Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses esitanud, miks ta on veendunud, et F.S on hageja bioloogiline isa. Kostja F.S on kohtule 09.10.2024 esitatud kompromissi kohaselt võtnud hagi osaliselt õigeks põlvnemise tuvastamise nõudes. Kostja on teadlik, et ta on lapse isa ja on last alates tema sünnist ka üleval pidanud. Kostja ei ole oma isaduses kahelnud. Kostja avaldab, et soovib enda hageja isana hageja sünniakti kandmist ning hageja suhtes hooldusõigust. (dtl 41).
9.Antud juhul ei ole 27.10.2019.a. sündinud Z.R isana ühtegi meest kindlaks tehtud, tema sünni tõendis andmed isa kohta puuduvad (dtl 9). Lapse ema U.M kinnitusel on Z.R isa kostja F.S ning viimane on selle väite õigeks võtnud. Eeltoodud asjaolud võimaldavad kohtul tuvastada, et Z.R põlvneb F.S-ist.
8.Kohus selgitab, et PKS § 82 esimene lause kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Seega tuleneb ka hooldusõigus PKS § 84 ja PKS § 116 lg 2 alusel põlvnemisest. Kui kohus tuvastab põlvnemise vanemast PKS § 84 lg 1 p 3 järgi, kaasneb sellega ka täielik hooldusõigus PKS § 82 ja PKS § 116 lg 2 alusel (TrtRngO 15.02.2024, 222-11567, p 12). Kostja on avaldanud, et soovib hageja suhtes hooldusõigust. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel tekib hagejal kostja suhtes täielik hooldusõigus (isiku- ja varahooldusõigus).
9.TsMS § 468 lg 1 p 1 ja 2 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus

2-24-10870

10.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.
11.TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 27.08.20262-26-10823/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 26.08.20262-25-17685/12Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval