Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 6. detsember 2024
Tsiviilasja number
2-24-4341
Tsiviilasi
Z.Q hagi S.U vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1380,96 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 24. juuli 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Z.Q apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): Z.Q (ik: XXX), seaduslik esindaja B.L, lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman Vastustaja (kostja): S.U (ik: XXX), lepinguline esindaja advokaat Irina Gromtsev
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 24. juuli 2024 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
3.Võtta asja materjalide juurde Z.Q poolt 15. novembril 2024 esitatud täiendavad tõendid: Tartu Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2024 määrus ja Viru Maakohtu 17. veebruari 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-22-19228. Jätta asja juurde võtmata Z.Q 8. oktoobri 2024 ärakuulamise protokoll. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Z.Q (hageja) esitas 17.03.2024 oma seadusliku esindaja (ema, B.L) kaudu maakohtule S.U (kostja/isa) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks elatisevõla 01.02.– 16.03.2024 eest 394,96 eurot ja alates 17.03.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXXXXXXXX) igakuise elatise perekonnaseaduses (PKS) sätestatud alammääras, hagi esitamise ajal 260,33 eurot. Hagiavalduse kohaselt elab kostja hagejast eraldi. Kostja ignoreerib hageja ema nõuet maksta elatist PKS järgses alammääras, tasudes oma äranägemisel kuus ca 60 eurot kulude hüvitamiseks. 2024. a veebruari ja märtsi eest ei ole kostjalt raha laekunud. Hageja märkis vastuseks kostja vastuväidetele, et elatise suuruse arvutamisel ei ole alust kohaldada PKS § 101 lg-t 6, kuna puudub jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskord. Hetkel suhtleb kostja hagejaga Viru Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-22-19228 määratud suhtluskorra alusel kuni 4 ööpäeva kuus. Kohtumäärus ei ole jõustunud, sest hageja ema on selle vaidlustanud. 2024. a suvevaheajal kostja hagejaga ei suhtle, sest hageja soovib veeta suve ema, õe ja sõpradega. Lõppseisukohas märkis hageja, et ema teeb hagejale kulutusi ka ajal, kui hageja suhtleb kostjaga – ostab hagejale riideid, tasub korteri majandamiskulud, kooli, huvitegevuse, vaba aja veetmise ja sidekulud, annab hagejale taskuraha. Kostja nimetatud kulusid ei kanna.
2.Kostja tunnistas elatisenõuet osaliselt, s.o alates hagi esitamisest summas 86,77 eurot kuus ja alates 01.04.2024. a 95,90 eurot kuus. Kuna kostja on 26.03.2024 tasunud elatise 2024. a veebruari ja märtsi eest (86,77 eurot + 86,77 eurot), siis selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Viru Maakohus määras 27.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 hageja ja kostja suhtlemise korra. Hageja viibib suhtluskorra alusel ajavahemikus veebruar 2024 kuni jaanuar 2025 kostja juures kooli ajal 62 ööpäeva ja vaheaegadel 58 ööpäeva, kokku 120 ööpäeva aastas, s.o 10 ööpäeva kuus. Seega PKS § 101 lg 6 arvestades peab kostja tasuma elatist kuni 31.03.2024. a 86,77 eurot kuus ja alates 01.04.2024. a 95,90 eurot kuus. Peale lahkuminekut 2022. a suvel toimus hageja ülalpidamine hageja ema seatud tingimustel, mille kohaselt hageja riided on dubleeritud (s.o ema juures käib hageja ema ostetud riietes ja jalatsites ning isa juures isa ostetud riietes ja jalatsites), huviringide, koolitoidu ja sidekulud kannavad vanemad võrdselt, hügieenitarvete ja ravimite kulud kannab see vanem, kelle juures hageja viibib. Hageja ema esitas kostjale kviitungid ning kostja hüvitas poole summast. Lisaks tasus kostja elatist algul 70 eurot, hiljem 60 eurot kuus (peale seda, kui hageja lõpetas programmeerimise ja ujumistreeningud). 2024. a märtsis avaldas hageja ema, et edaspidi hageja kostja ostetud asju ei kanna. Elatise suuruse määramisel tuleks arvestada, et kostja ostis hagejale riided ja jalatsid vähemalt aasta ette, nt 2024. a jaanuaris ostis kostja talvejope, mida hageja saab kanda ka järgmisel talvel.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 24.07.2024 otsusega hagi osaliselt ning mõistis S.U-lt välja elatise Z.Q kasuks perioodi 01.02.–31.03.2024 eest 69,46 eurot ja alates 01.04.2024 igakuiselt 134,28 eurot (sh baassumma 272,76 eurot, lisandub 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja PKS § 101 lg 6 kohaselt viibib laps kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus) kuni Z.Q täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXXXXXX, või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt kohtumenetluse ajal tasutud makseid (aprilli, mai, juuni ja juuli 2024 eest). Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja elatist PKS § 101 kohases miinimummääras ja seega ei ole vaja tõendada hageja vajadusi. Maakohus on teinud kindlaks mõlema vanema varalise seisundi. Kostja töötasu on 1364,28 eurot kuus. Hageja ema sissetuleku moodustavad töötasu 1346,95 eurot, töövõimetoetus 328,66 eurot ja peretoetus 80 eurot kuus. Kostja ja hageja ema ühisomandis on kinnisasi X XXXXX, mida kostja kasutab elukohana, ning kostja on registreeritud sõiduautode Volkswagen Passat Universal (ehitusaasta 2004) ja KIA Sorento Universaal (ehitusaasta 2006) omanikuna. Kohtumenetluses on kostja hagi hageja ema vastu ühisvara jagamiseks. Kohus leidis, et kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda elatist PKS-s sätestatud miinimummääras. Kostja ei ole ka PKS § 102 lg-le 2 tuginenud. Kostja väited vanemate kokkuleppe kohta elatise maksmise ja hageja kulude kandmise osas on paljasõnalised ja tõendamata. Samas ei vaidle pooled selle üle, et hagejal on olemas dubleeritud garderoob mõlema vanema juures. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvad üksikute kulude hüvitamised, nt 23.06.2023 alimendid mai + laager 123,50 eurot; 31.08.2023 kantseleikaubad Z.Q-le 47,48 eurot, kuid regulaarsed maksed on 50–86,77 eurot, viimased maksed 95,90 eurot. Regulaarset hageja muude kulude kandmist (peale elatisemaksete) konto väljavõttest ei nähtu. Eeltoodu kinnitab pigem, et kostja osaleb hageja ülalpidamises oma äranägemise järgi. Viru Maakohus määras 27.11.2023 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 kindlaks kostja ja hageja suhtlemise korra. Lahend ei ole jõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et suhtlus toimub vastavalt 27.11.2023 määrusele, kuid hageja väitel ei ole ta suhtluskorraga nõus osas, mis puudutab suvevaheaega, ning suvevaheajal määrust ei täideta. TsMS § 5621 lg 3 järgi kuulub 27.11.2023 suhtluskorra lahend täitmisele sõltumata selle jõustumisest ja elatise suuruse arvutamisel on põhjendatud PKS § 101 lg 6 kohaldamisel lähtuda suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist. Kohus ei nõustunud hageja ja kostjaga selles, kui palju hageja keskmiselt kuus (aasta jooksul) kostja juures viibib. Kohus võttis arvestuse aluseks 27.11.2023 kohtumääruse resolutsiooni pd 2.1, 2.2 ja 2.5–2.7 ning ajavahemikus veebruar 2024 kuni jaanuar 2025 (k.a) hageja kostjaga veetmise kuupäevad (kostja arvestus dtl 255–258). Kohus lähtus reaalselt kostjaga viibitud tundide arvust ning seega viibib hageja aasta jooksul kooli ajal isa juures 41 ööpäeva ja koolivaheaegadel (sh suvevaheajal) 58 ööpäeva, kokku 99 ööpäeva, s.o keskmiselt 8 ööpäeva kuus. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et argipäevadel, kui hageja kostjaga kohtub, veedab hageja 4,5 tundi isaga ja 3 tundi emaga, kuna muul ajal on ta koolis või magab, ning sellest tulenevalt veedab hageja neil päevil kostjaga 0,5 ööpäeva. PKS § 101 järgse elatise suuruseks (arvestades, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus) on alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024. a 121,50 eurot ja alates 01.04.2024. a 134,28 eurot kuus (arvutuskäigud otsuse lisas).
01.02.–31.03.2024 pidi kostja tasuma elatist 2 × 121,50 = 243 eurot, tasutud on 2 × 86,77 = 173,54 eurot, tasumata 69,46 eurot. Seega tuleb kostjal tasuda PKS § 108 alusel tagasiulatuvalt 69,46 eurot. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kohtumenetluse kestel tehtud elatisemakseid (24.04.2024. a 95,90 eurot aprilli eest (selgituses ekslikult elatis märtsi eest), 19.05.2024. a 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024. a 95,90 eurot juuni eest, 19.07.2024. a 95,90 eurot juuli eest).
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Z.Q esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 24.07.2024 otsuse tühistamist osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ning uue otsusega hagi rahuldamist täies ulatuses, s.o mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatise perioodi 01.02.–31.03.2024 eest täiendavalt 277,66 eurot (260,33 eurot × 2 – kostja tasutud 173,54 eurot – maakohtu väljamõistetud 69,46 eurot) ja igakuise elatise alates 01.04.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Ringkonnakohtu menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus viinud läbi nõuetekohast eelmenetlust ega arutanud pooltega tõendamiskoormust ja PKS § 101 lg 6 kohaldamise eelduseid. Maakohus andis pooltele tähtaja kuni 19.07.2024 lõppseisukohtade esitamiseks, kuid ei andnud võimalust vastaspoole esitatule vastamiseks. Kohtuotsuses võttis maakohus arvesse kostja 19.07.2024 arvestusi, millele hageja ei olnud saanud vastata. Tuvastatud ei ole, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt vähemalt seitse ööpäeva kuus. Jõustumata kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-19228 ei ole olukorras, kus hageja vanemad vaidlevad ringkonnakohtus selle üle, kui palju hageja kostja juures viibib (eelkõige koolivaheajal), ja ka hageja ei ole rahul määratud suhtluskorraga, aluseks PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Elatise nõudmise perioodil, s.o alates 01.02.2024 kuni 31.07.2024 (6 kuud), viibis hageja kostja juures 31 päeva ehk 5 ööpäeva kuus, seejuures suhtleb kostja hagejaga tihedamalt koolivaheaegadel, muul ajal toimub suhtlemine tavaliselt 4 ööpäeva kuus. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, mis võiksid olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks. Kostja ei ole tõendanud peale elatisemaksete regulaarselt hageja kulude kandmist. Hageja märkis oma lõppseisukohas, et juhul kui kohus leiab, et hageja peab tõendama, et hageja emal olid hageja igapäevaste vajadustega seotud kulud ka ajal, kui hageja oli kostja juures, palub hageja kohtul seda pooltega arutada. Maakohus seda ei teinud. Kostja kulud hagejale nende suhtlemisel ei vähenda ema kulusid hagejale. Hageja kulud ema juures moodustavad keskmiselt 826,52 eurot kuus. Ka nimetatud kulusid arvestades ei ole hageja viibimine kostja juures mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda, kuna ei ole õiglane, et hageja peab kandma menetluskulusid, kui hagejal on palju kulusid, mille kandmises kostja ei osale.
5.S.U vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist.
Vastuväidete kohaselt arutati maakohtu 27.05.2024 istungil kõiki asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid. Maakohus selgitas pooltele, et 27.11.2023 suhtluskorra määrus kehtib sõltumata selle jõustumisest ja kohus arvutab ise hageja kostja juures viibimise ööpäevade arvu. Hageja seisukoht, et PKS § 101 lg 6 tuleb kohaldada vaid jõustunud suhtluskorra lahendi puhul, on TsMS § 5621 lg-st 3 tulenevalt ekslik. Maakohus on õigesti võtnud arvesse ka hageja viibimise kostja juures koolivaheaegadel. Väide, et hageja ei ole rahul suhtluskorraga ega ole nõus seda täitma, on vale. Hageja viibib kostja juures heameelega. Hageja ei ole tõendanud, et emal on hageja igapäevaste vajadustega seotud kulud ka ajal, mil hageja on kostja juures, ja et ema kannab hageja kulusid keskmiselt 826,52 eurot kuus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24.07.2024 otsus muutmata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust sisuliselt osas, kas maakohus kohaldas kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse arvutamisel õigesti PKS 101 lg 6, vähendades elatise summat proportsionaalselt kostjaga veedetava ajaga, arvestusega, et hageja veedab kostjaga aasta jooksul keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus.
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.1.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 6, mille kohaldamise üle asjas vaidlus on, näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p 14.7) selgitanud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle.
8.2.Ringkonnakohus võtab hageja 15.11.2024 esitatud täiendavatest tõenditest asja materjalide juurde Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-22-19228. Tegemist on asjakohase tõendiga, mis on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist. Samuti võtab ringkonnakohus asja juurde Viru Maakohtu 17.02.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-2219228, millele Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 määruses viidatakse. Asja juurde jääb võtmata hageja 08.10.2024 ärakuulamise protokoll, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul, arvestades mh Riigikohtu eespool viidatud seisukohta, elatisevaidluses asjakohane tõend TsMS § 238 lg 1 tähenduses.
8.3.Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuivõrd ei ole hageja arvates viinud läbi nõuetekohast eelmenetlust ega arutanud pooltega tõendamiskoormust ja PKS § 101 lg 6 kohaldamise eelduseid ning ei võimaldanud hagejal vastata kostja 19.07.2024 lõppseisukohtadele. Hagejale oli juba kostja esimesest vastusest hagile teada, et kostja tugineb PKS § 101 lg-le 6 ja leiab seejuures, et hageja viibib kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus (arvestades ka koolivaheaegu). Kostja on seda selgelt väljendanud ka 27.05.2024 kohtuistungil, kus kohtuistungi protokollist nähtuvalt ongi vaidlus toimunud põhiliselt selle üle, kui palju hageja kostja juures viibib. Seejuures on maakohus kohtuistungil pooltele korduvalt selgitanud, et
määruskaebuse esitamine suhtluskorra määruse täitmist ei peata, suhtluskorra määrus ei ole jõustunud, kuid see kehtib (dtl 92, 93). Kostja lõppseisukohas on küll toodud kostja konkreetsed arvutused, kuid maakohus ei ole kostja arvutustega täiel määral nõustunud ning hageja on saanud oma arvestuse esitada apellatsioonkaebuses.
8.4.Hageja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et jõustumata kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-22-19228 ei ole olukorras, kus hageja vanemad vaidlevad selle üle, kui palju hageja kostja juures viibib (eelkõige koolivaheajal), aluseks PKS § 101 lg 6 kohaldamisele. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. TsMS § 5621 lg 3 kohaselt lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Maakohus ei ole tsiviilasjas nr 2-22-19228 27.11.2023 tehtud määruses täpsustanud, mis ajast alates kohtumäärus täitmisele kuulub. Seega kuulus määrus TsMS § 5621 lg 3 alusel täitmisele alates hageja seaduslikule esindajale ja kostjale teatavaks tegemisest. Hageja ema on 27.05.2024 kohtuistungil kinnitanud, et suhtluskorra määrust täidetakse (dtl 90). Hageja ema arvamus, et suvevaheaja osas ei ole määratud suhtluskord põhjendatud, ja asjaolu, et ta esitas seetõttu maakohtu määruse peale määruskaebuse, ei peatanud suhtluskorra määruse täitmist. Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohus on määruskaebuse lahendamisel oma 30.10.2024 määruses, mis on tehtud kaks kuud peale suvevaheaja lõppu, märkinud, et jätta lõpplahendi jõustumiseni, s.o ajutiselt, kehtima Viru Maakohtu 17.02.2023 määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud hageja ja kostja suhtluskord (millega on määratud hageja ja kostja suhtlemine sarnaselt lõppmääruse p-des 2.1 ja 2.2 määratud suhtluskorrale), ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust.
8.5.Ringkonnakohus kontrollis maakohtu hageja kostja juures viibimise päevade arvestust lähtudes tsiviilasjas nr 2-22-19228 tehtud Viru Maakohtu 27.11.2023 määruse ja Tartu Ringkonnakohtu 30.10.2024 määrusega kehtestatud suhtluskorrast, arvestades seejuures ka poolte väiteid, ning leiab sarnaselt maakohtuga, et suhtluskorra alusel viibib hageja kostja juures aasta jooksul keskmiselt ca kaheksa ööpäeva kuus. Seejuures ringkonnakohus ei arvestanud hageja lühiajalist kostja juures viibimist (teisipäevased ja neljapäevased 4,5-tunnised kohtumised – suhtluskorra p 2.2). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lg 3 kohaselt on õppeveerandites kokku vähemalt 175 õppepäeva ja lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva. Seega on aastas keskmiselt 35 koolinädalat ja viis koolivaheaega kestavad kokku keskmiselt 17 nädalat (119 päeva). Suhtluskorra p-de 2.5, 2.6 ja 2.7 järgi veedab hageja koolivaheaegadel poole ajast kostjaga ning ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostja seisukohaga, et see on vähemalt 58 ööpäeva aastas. Suhtluskorra p 2.1 järgi viibib hageja kostja juures iga kuu esimesel ja kolmandal nädalavahetusel reede kella 17.30-st pühapäeva kella 18.00-ni, mis teeb aastas ca 35 ööpäeva. Seega viibib hageja suhtluskorra järgi kostja juures aasta jooksul koolivaheaegadel vähemalt 58 ööpäeva ja kooli ajal ca 35 ööpäeva, kokku vähemalt 93 ööpäeva, s.o keskmiselt 8 ööpäeva kuus.
8.6.19.07.2024 maakohtule esitatud lõppseisukohas on hageja esitanud väite, et ema teeb hagejale kulutusi ka ajal, kui hageja suhtleb kostjaga – ostab hagejale riideid, tasub korteri majandamiskulud, kooli, huvitegevuse, vaba aja veetmise ja sidekulud, annab hagejale taskuraha, milliseid kulusid kostja ei kanna, ning et juhul kui kohus leiab, et hageja peab tõendama, et hageja emal olid hageja igapäevaste vajadustega seotud kulud ka ajal, kui hageja oli kostja juures, palub hageja kohtul seda pooltega arutada. Apellatsioonkaebuses väidab
hageja, et kostja kulud hagejale nende suhtlemisel ei vähenda ema kulusid hagejale, hageja kulud ema juures moodustavad keskmiselt 826,52 eurot kuus ja ka nimetatud kulusid arvestades ei ole hageja viibimine kostja juures hageja arvates mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. PKS § 102 lg 3 näeb ette, et kohus võib elatise välja mõista PKS 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-19160 (p-d 14.8, 15.6) selgitanud, et tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures, ning see tähendab, et kui kohustatud vanem on tõendanud, et laps viibib osa aega tema juures, on teisel vanemal (last esindades) võimalik kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib kohustatud vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Kohtule jääb muu hulgas PKS § 102 lg 3 kohaselt võimalus arvestada elatise suuruse juures konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või sellega, milline on lapsega seotud kulutuste jaotus vanemate vahel. Ringkonnakohus märgib ka siinkohal, et hagejale oli juba menetluse algusest teada, et kostja arvates kuulub elatise suuruse määramisel arvestamisele PKS § 101 lg 6. Samas jäi hageja maakohtus miinimumelatise nõude juurde. Hagejat esindas maakohtus lisaks seaduslikule esindajale ka lepinguline esindaja (advokaat). Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, märgib lühidalt, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja ei maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses toonud esile asjaolusid, mis tingiksid kostjalt väljamõistetava elatise suurendamise PKS § 102 lg 3 alusel. Ainuüksi apellatsioonkaebusele lisatud hageja vajaduste nimekiri, mille kohaselt moodustavad hageja kulud ema juures keskmiselt 826,52 eurot kuus, selleks alust ei anna. Riigikohus on rõhutanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Maakohus on selgitanud välja hageja vanemate varalise seisundi. Hageja mõlema vanema sissetulek jääb alla Eesti keskmist töötasu ning puudub ka muu märkimisväärne vara lisaks ühisvaraks olevale kinnistule ja sõidukitele, mille osas on kohtus pooleli ühisvara jagamise vaidlus. Seega hageja vanemate varaline seisund ei ole selline, millega saaks põhjendada lapse ülalpidamiseks keskmisest suuremate kulutuste tegemist. Hageja ema ei ole kohtuistungil vaielnud vastu kostja väitele, et hageja asjad on vanemate juures dubleeritud, st ema juures kannab laps ema ostetud riideid-jalatseid ning isa juures isa ostetuid, hagejal on kaks jalgratast jne. Lapse vajaduste rahuldamiseks ebamõistlike kulutuste tegemisega (mida vajalike asjade topelt ostmine samas linnas elades ilmselt on) ei saa ringkonnakohtu arvates põhistada PKS § 101 järgsest elatisest suurema elatise nõuet. Puudub alus asuda seisukohale, et hageja vanemad ei suuda hagejale vajalike esemete ostmises ja võimalike suuremate kulude kandmises hageja huvides omavahel kokkulepet saavutada. Nii hageja ema kui ka kostja väidetest nähtub, et varasemalt on hageja kulusid, millised on kandnud ainuüksi ema kui vanem, kelle juures on hageja põhielukoht, vanemate vahel jagatud hageja ema esitatud tšekkide põhjal.
8.7.Ülaltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti mõistnud kostjalt välja PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsuuruses elatise, arvestades, et hageja viibib kostja juures aasta jooksul keskmiselt kaheksa ööpäeva kuus.
9.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 järgi kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.