Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-24-4341
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. juuli 2024. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
J M. hagi A. M. vastu elatise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
27. mai 2024.a.
Menetlusosalised
Hageja:
J M. (ik XXX, elukoht: XXX) O. L. (ik XXX, elukoht: XXX)
Hageja seaduslik esindaja: Hageja lepinguline esindaja: Kostja:
Advokaat Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo Narlex, e-post: [email protected]) A. M. (ik XXX, elukoht: XXX; epost: XXX) Vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev (OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo, Rakvere 5a, 41531 Jõhvi; e-post: [email protected])
Kostja lepinguline esindaja:
Rahuldada J M. hagi A. M. vastu elatise nõudes osaliselt.
Elatist tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette.
Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
järgmine: veebruar 2024: 260,33 eurot; märts 2024: 260,33/31 x 16 = 134.36 eurot 260,33 + 134,36 = 394,96 eurot. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 17.03.2023, igakuise elatusrahana PKS § 101 järgi arvestatud määras (hagi esitamise hetkel 260,33 eurot) ja mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause järgi). Hageja palub määrata, et igakuised elatise maksed O. L. arvelduskontole selgitusega "Elatise võlgnevus J M.le", samuti jooksvad elatise maksed hageja ema arvelduskontole selgitusega "Elatis J M.le Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kostja ei ole hagejale elatist tasunud ka pärast hagi esitamist tuginedes enamuses asjakohatutele, valedele ja tõendamata väidetele, millega on muutnud menetluse kulukamaks.
Kostja majanduslik seisund võimaldab tal maksta elatist PKS § 101 lg 1 alusel määratud summas. Kostjal on olemas ressursid, mis võimaldasid tal osta hiljuti auto (väidetavalt tema ema raha eest, kuid siiski auto omanik on kostja) ning elatise tasumiseks võiks kostja selle auto ära müüa. Kostja palkab advokaadi kahes kohtuasjas. Kostja kannab kulutusi kohustuse täitmiseks seoses majaga (millele viitab käesolevas asjas), mille osaliselt kavatseb pahauskselt nõuda hageja emalt teises asjas, kuid ei luba hageja emal isegi majja siseneda. Kostja ei anna lapsele korrapärast ülalpidamist ning ei toeta teda ka vahetult. Hageja ja hageja ema saavad praegu psühhoterapeudi juures traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi kuna nad on kostja ohvrid. Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga. Hageja ei eita, et kostja on 26.03.2024 tasunud 86,77 eurot + 86,77 eurot. Seoses sellega saab kostja esitada täitmise vastuväide, mis aga ei saa olla aluseks hagi vastavas osas rahuldamata jätmiseks.
A. M. ei ole nõus hageja seadusliku esindaja väidetega. Alates suvest 2022.a on kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel vaidlus hagejaga suhtluskorra osas. Viru Maakohtu 27.11.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 on kehtestanud hageja ja kostja suhtluskord, millest lähtuvalt viibib hageja kostja juures ca 10 ööpäevas kuus (sh koolivaheaegadel). Kuigi kohtumäärus ei ole veel jõustunud (hageja seadusliku esindaja määruskaebus on Tartu Ringkonnakohtu menetluses) viibib hageja kostja juures vastavalt Viru Maakohtu 27.11.2023 määrusega kehtestatud suhtluskorrale. Enne seda kehtis Viru Maakohtu 17.02.2023 ja 06.06.2023 määrustega esialgse õiguskaitse korras lapse ja kostja suhtluskord. Seega elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda PKS § 101 lg 6 ja Viru Maakohtu. 27.11.2023.a kohtumäärusest. Kostja arvates viibib hageja kostja juures keskmiselt 10 ööpäeva kuus (k.a. koolivaheajad). PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja arvutas elatise suuruse elatiskalkulaatori abil (elatiskalkulaator (just.ee)). Sellest lähtuvalt peab kostja tasuma kuni 31.03.2024.a elatist hageja ülalpidamiseks 86,77 eurot kuus, alates 01.04.2024.a summas 95,90 eurot kuus. Selles ulatuses kostja tunnistab hagi. Kostja märgib veebruari ja märtsi elatise kohta järgmist. Poolte vahel eksisteeris olukord, millega hageja seaduslik esindaja oli nõus (kunagi ei palunud tasuda elatist kalendrikuu eest ette), et kostja kannab elatise eelmise kuu eest üle kuu lõpus. Seoses sellega pidi kostja tasuma elatise veebruari eest märtsi lõpus ja märtsi eest aprilli lõpus. Kuna kostjale on hagiavalduses esitatud selles osas etteheide, siis kohustub kostja edaspidi maksma elatist PKS § 100 lg 4 ettenähtud viisil. Käesolevaks ajaks ta kandis hageja ema pangakontole elatise summas 86,77 eurot veebruari eest ja 86,77 eurot märtsi eest. A. M. ei ole nõus väidetega, et ta kannab üle oma äranägemisel hageja emale kuus ca 60 eurot kulude hüvitamiseks. Peale lahkuminekut (suvi 2022) püüdsid lapse vanemad kokku leppida kostja ja poja suhtluskorras ja elatise maksmises. Hageja seaduslik esindaja seadis tingimused, mille kohaselt lapse riided on täielikult dubleeritud (so ema juures käib laps ema poolt ostetud riietes ja jalatsites, isa juures isa poolt ostetud riietes ja jalatsites), lapse huviringide ja kooli toidukulud ning lapse sidekulud kannavad vanemad võrdselt. Hügieenitarvete ja ravimite kulud kannab see vanem, kelle juures laps viibib. Sellisel tingimustel toimisidki vanemate vahelised suhted seoses poja ülalpidamisega. Hageja seaduslik esindaja esitas kostjale kviitungid, kostja hüvitas lapse emale pool kviitungite summast. Kostja tasus lisaks elatisele algul 70 eurot kuus, pärast 60 eurot kuus (peale seda, kui poeg lõpetas programmeerimise ja ujumistrennide külastamise). Elatise suuruse tasumisel arvestas kostja ka asjaolu, et poeg viibib määratud aja jooksul tema juures ja kostja peab poega üleval vahetult. Kostja soovib juhtida kohtu tähelepanu asjaolule, et kuni 2024.a märtsini hageja seaduslik esindaja, andes lapse üle kostjale, sundis last ümber riietuma isa poolt ostetud asjadesse. Kui laps tuli ema juurde tagasi, siis laps riietus ümber ema poolt ostetud asjadesse. St nii ema kui isa kandsid võrdselt kulutusi lapse riietele ja jalatsitele. 2024.a. märtsis lapse ema avaldas, et laps ei hakka rohkem kandma kostja poolt ostetud asju ja tagastas need demonstratiivselt, avaldades, et ta hakkab ise ostma asju lapsele, et laps kannaks sobivaid riideid. Suhtlemiskorra vaidlusest alates väitis lapse ema, et kostja ostetud riided ei ole sobivad, ehkki kostja näitas riideid ka lastekaitse spetsialistile ja lastele määratud advokaadile tsiviilasja nr 2-22-19228 raames. Mitte kellelgi ei olnud riietele etteheiteid, ainult lapse emal. Samuti meeldisid riided ka lapsele endale. Kostja ostis pojale riided ja jalatsid vähemalt aasta ette. 2024.a jaanuarikuus ostis kostja hagejale talvejope, mis on suurema suurusega ja seda hageja võib kanda ka järgmisel talvel. Kostja leiab, et seda asjaolu tuleks ka arvestada elatise suuruse määramisel.
A. M. materiaalne seisund on järgmine: kostja töötab X OÜ-s kullerina, tema neto sissetulek on ca 1290 eurot kuus. Teisi sissetulekuid kostjal ei ole. Kinnisasi asukohaga XXX on tema ja hageja seadusliku esindaja ühisvara ning A. M. kasutab kinnistut elukohana. Kostjal on kaks sõiduautot; sõiduauto VW Passat, 2004. väljalaske aasta, maksumusega 500 euro (kostja ja hageja seadusliku esindaja ühisvara); sõiduauto Kia Sorento, väljalaske aasta 2006, on ostetud hiljuti, kuna ühisvarana olev auto VW Passat ei ole kasutuskõlblik. Raha sõiduauto ostmiseks andis kostjale tema ema. A. M. ja O. L. vahel on kohtus vaidlus ühisvara jagamise osas ja kostja tegelik materiaalne olukord selgub peale ühisvara jagamist. A. M. märgib, et käesoleval ajal kannab kostja üksi igakuiselt kulusid, mis on seotud tema ja hageja seadusliku esindaja ühise kohustusega (pangalaenu tagasimaksed, 341,60 eurot kuus), kinnistu kindlustusmaksed 19 eurot kuus, millest pool nõuab ta hageja seaduslikult esindajalt ühisvara jagamise vaidluses. Samuti kannab kostja üksi ühisvarana oleva kinnistu hooldamise kulusid, mis moodustavad ca 90 eurot kuus. Kostja teeb hageja kompromissettepaneku, mille kohaselt nõustub tasuma poja ülalpidamiseks alates hagiavalduse kohtule esitamisest elatist 100 eurot kuus. Kui hageja seaduslik esindaja ei nõustu kostja kompromissiga, palub kostja lahendada hagi sisuliselt ja võtab hagi õigeks summas 86,77 eurot kuus ja edasi (alates hagi esitamisest) summas 96,50 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud 26.03.2024.a elatist veebruari ja märtsi kuu eest, siis selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja arvab, et menetluskulud tuleb jagada vastavalt PKS § 164 lg 1, st jätta poolte endi kanda.
õhtusööki. Kell 20.30 läheb laps magama (ema kehtestatud režiim, mida ei rikuta isegi nädalavahetusel ja koolivaheajal). Seega argipäevadel (vastavalt suhtluskorrale) veedab laps 4,5 tundi kostjaga ja 3 tundi emaga. Ülejäänud aja laps viibib koolis või magab. St nendel päevadel veedab laps suurema osa ajast isaga, kui emaga. Seega kannab kostja nendel päevadel lapse peale suuremaid kulutusi kui ema. Sellest tulenevalt leiab kostja, et neil päevil veedab laps pool ajast koos ema ja poole isaga (st koos isaga veedab laps 0,5 ööpäeva). Kostja arvestuse kohaselt viibib laps kostja juures suhtluskorra järgi kooli ajal 62 ööpäeva, vaheaegadel 58 ööpäeva, mis teeb kokku 120 ööpäeva aastas. 120 päeva: 12 kuud = 10 päeva kuus Kostja arvutas elatise suurust elatiskalkulaatori abil, sellest lähtuvalt peab kostja tasuma kuni 31.03.2024.a elatist hageja ülalpidamiseks 86,77 eurot kuus, alates 01.04.2024.a summas 95,90 eurot kuus. Selles ulatuses kostja tunnistab hagi. Kostja maksis elatist hageja ülalpidamiseks 26.03.2024 - 86,77 eurot 2024.a veebruari eest, 26.03.2024 - 86.77 eurot märtsi eest, 24.04.2024 - 95,90 eurot aprilli eest (makse selgituses oli ekslikult märgitud – elatis märtsi eest), 19.05.2024 - 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024 95,90 eurot juuni eest ja 19.07.2024.a - 95,90 eurot juuli eest. Kostja leiab, et täidab poja ülalpidamiskohustust korralikult ja seadusega kooskõlas. Kokkuvõtvalt tunnistab kostja hagi osaliselt, st alates hagi esitamisest summas 86,77 eurot kuus, alates 01.04.2024 summas 95,90 eurot kuus. Kuna kostja on tasunud 26.03.2024.a elatist veebruari ja märtsi kuu eest, siis selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-165-13 p 12). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-1515909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (PKS § 101 järgselt arvestatud määras), ei ole nende vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kostja menetluses PKS § 102 lg 2 asjaoludele tuginenud.
alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.
Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 lg 4) . Vastavalt PKS § 101 lg 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu 22.06.2022.a. otsus tsiviilasjas 2-1919160 p 14.7). Viru Maakohtu 27.11.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-22-19228 (dtl 29-33) määrati kindlaks A. M. ja J M. suhtluskord. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole maakohtu 27.11.2023.a. lahend jõustunud. Pooled ei vaidle selle üle, et A. ja J M. suhtlus toimub vastavalt 27.11.2023.a. suhtluskorra määrusele (dtl 72 II lõik), kuid hageja väitel ei ole ta määratud suhtluskorraga nõus osas, mis puudutab suvist vaheaega (vt määruskaebus dtl 83-86) ning suvevaheajal määrust ei täideta kuna ka hageja seaduslikul esindajal on plaanid. TsMS § 562 1 lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Seega kuulub 27.11.2023.a suhtluskorra lahend täitmisele sõltumata selle jõustumisest ning elatise suuruse arvestamisel on põhjendatud lähtuda PKS § 101 lg 6 kohaldamisel suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist.
- tagasiulatuvalt ajavahemikul alates 01.02.2024 kuni 16.03.2024 ülalpidamise andmise kohustuse rikkumise eest tekkinud kahjuna 394,96 eurot (veebruar 2024: 260,33 eurot; märts 2024: 260,33/31 x 16 = 134.36 eurot 260,33 + 134,36 = 394,96 eurot) ja - alates 17.03.2024.a. PKS § 101 järgi arvestatud määras (hagi esitamise hetkel 260,33 eurot) mis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust). Alates 01.02.2024 kuni 31.03.2024 kujuneb PKS § 101 järgne elatis suurus järgmine: - baassumma 249,78 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); Keskmine brutopalk 2022. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. 249,78 +50,55= 300,33 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust kujuneb elatise suurus 300,33-40= 260,33 eurot - PKS § 101 lg 6 – laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus, elatise suurus kujuneb 121,50 eurot (vt arvutuskäik otsuse lisa) Alates 01.04.2024.a. kujuneb PKS § 101 järgi arvestatud elatise suurus järgmine: - baassumma 272,76 eurot (PKS § 101 lg 3): - baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4); Keskmine brutopalk 2023. aastal oli 1 832 eurot ja 3% sellest on 54,96 eurot. 272,76 +54,96= 327,72 - PKS § 101 lg 5 alusel arvestades maha pool lapsetoetust kujuneb elatise suurus 327,72 – 40 = 287,72 eurot - PKS § 101 lg 6 – laps viibib kohustatud vanema juures keskmiselt 8 ööpäeva kuus, elatise suurus kujuneb 134,28 eurot (vt arvutuskäik otsuse lisa) Veebruari ja märtsi 2024.a. (01.02.2024-31.03.2024) eest pidi kostja tasuma elatist seega 2 x 121,50 = 243 eurot, sellest on tasunud 2 x 86,77 = 173,54 eurot; tasumata 243 -173,54 = 69,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostal tasuda PKS § 108 alusel hagejale tagasiulatuvalt 69,46 eurot. Alates 01.04.2024.a. tuleb A. M.l tasuda igakuiselt poja ülalpidamiseks 134,28 eurot. Vastavalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada A. M. kohtumenetluse kestel teostatud elatise makseid (24.04.2024 - 95,90 eurot aprilli eest (makse selgituses oli ekslikult märgitud – elatis märtsi eest), 19.05.2024 - 95,90 eurot mai eest, 16.06.2024 - 95,90 eurot juuni eest ja 19.07.2024.a 95,90 eurot juuli eest; dtl 259)
Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei
suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus
/allkirjastatud digitaalselt/
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.