Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

AS SEB Pank laenulepingust tulenev nõue 1 131,58 eurot; TF BANK AB väikelaenust tulenev nõue 1 277,71 eurot; 1Credit OÜ laenulepingust tulenev nõue 254,20 eurot; AS LHV Pank krediitkaardi võlgnevusest tulenev nõue 290,36 eurot; Express Credit AS laenulepingust tulenev nõue 329,55 eurot; Folkiafinans AS Eesti filiaal krediidiarvest tulenev nõue 300,43 eurot; Ferratum Estonia OÜ krediitkaardi lepingust tulenev nõue 115,36 eurot; IPF Digital Estonia OÜ krediidilepingust tulenev nõue 332,19 eurot;

• Krediidipank Finants AS laenulepingutest tulenevad nõuded kogusummas 4 234,94 eurot; • Omaraha OÜ ees võlgnevus 2 946,67 eurot; • Bondora AS laenulepingust tulenev nõue 2 093,37 eurot; • PC Finance OÜ väikelaenulepingust tulenev nõue 550 eurot; • Bigbank AS laenulepingutest tulenevad nõuded kogusummas 2 365,25 eurot; • Danske Bank A/S Eesti filiaal laenulepingust tulenev nõue 1 163,47 eurot; • Swedbank AB Eesti filiaal krediitkaardi võlgnevusest tulenev nõue 2 363,02 eurot; • AS LHV Pank krediitkaardi võlgnevusest tulenev nõue 295,18 eurot; • SNEL Grupp OÜ laenulepingust tulenev nõue 1 171,48 eurot; • OÜ Koduliising laenulepingust tulenev nõue 127,77 eurot; • OÜ Koduliising laenulepingust tulenev nõue 348,72 eurot; • Ziip OÜ laenulepingust tulenev nõue 468,40 eurot; • Raha24 OÜ võlatunnistusest tulenev nõue 11 722,21 eurot; • Kiirlaenud OÜ võlatunnistusest tulenev nõue 269,32 eurot; • Kataloog Cellbes järelmaksust tulenev nõue 1 145,65 eurot; • Era Liisingu Inkassoteenused AS laenulepingust tulenev nõue 1 371,80 eurot; • ITM Inkasso OÜ krediidilaenust tulenev nõue 368,81 eurot; • ITM Inkasso OÜ krediidilaenust tulenev nõue 361,22 eurot; • Placet Group OÜ krediidilaenust tulenev nõue 430,74 eurot. Kokku on võlgniku poolt esitatud võlanimekirja kohaselt võlgnikul kohustusi summas 37 829,40 eurot. XXXi pangakonto väljavõttest nähtuv kinnitab, et uute laenude võtmisel on tasutud vanadest laenudest tulenevaid kohustusi. XXXi pangakontost nähtub, et XXX on teinud 08.04.2016 võlgniku pangakontole ülekande 800 eurot selgitusega „laen korteri üürimiseks“. Võlgnik ei ole nimetatud summat võlanimekirjas kajastanud. Muud kohustused võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puuduvad. Võlgniku käesoleval ajal teadaolevad kohustused moodustavad kokku 37 829,40 eurot, millele võib lisanduda XXX nõue 800 eurot. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 37 829,40 eurot, millele võib lisanduda XXX nõue 800 eurot. Võlgniku töötasu uuel töökohal on 2,54 eurot tunnis. Võlgniku igakuine sissetulek ei kata igakuiseid laenukohustusi. Võlgniku ainukeseks varaks on sõidukid, mille koguväärtus on ligikaudu 250 eurot ning selle tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Tuginedes eelpoolnimetatule, hindab ajutine pankrotihaldur XXX’i maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik on pankrotiavalduses välja toonud, et on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetuse põhjuseks peamiselt 2008. aastal aset leidnud tolleaegses töökohas 32 %-line palgalangus ning samuti lahkuminek oma elukaaslasest, kellega ta omas ühist pikaaegset eluaset ning kellega ühtse leibkonnana tuli perekond jätkusuutlikult toime. Kõik eelnev viis võlgniku olukorrani, kus ta võttis mitmeid vastutustundetuid laenukohustusi, mille tegelikke tagajärgi võlgnik ei tajunud. Võlgniku pangakontost nähtub, et kuni viimase laekumiseni 18.02.2016.a. sai ta Siseministeeriumist arvestatavat palka, kuid sellest ei jätkunud kiirlaenude maksete tasumiseks, mille järel töötas XXX OÜ-s, töötasu suuruseks netotasuna oli 360 – 400 eurot. Alates 09.06.2016 töötab võlgnik tähtajalise töövõtulepingu alusel OÜ-s XXX klienditeenindaja/abikoka ametikohal, tema töötasu on 2,54 eurot tunnis, mis on ühtlasi ka alates 1. jaanuarist 2016 tunnitasu alammäär. Võlgnikul on alaealine laps XXX (isikukood XXX), kes elab oma isaga XXX. Võttes arvesse alaealise lapse olemasolu, ei saa pöörata sissenõuet võlgniku sissetulekule 573,33 euro ulatuses ühes kuus. Võlgniku sissetulek on pärast Siseministeeriumi teenistusest lahkumist väiksem kui mittearestitav palk täitemenetluse seadustiku § 132 kohaselt. Võlgniku ainukeseks varaks on 2 sõiduautot, mille väärtuseks kokku on ligikaudu 250 eurot. Võlgnik ja XXX on 30.12.2015.a. sõlminud Tallinna notar Tarvo Puri notaribüroos korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja

asjaõiguslepingu, millega XXX müüs endale kuuluva 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist asukohaga XXX, mille reaalosaks on eluruum nr 1, kinnistusraamatust nähtuva üldpinnaga 78,8 ruutmeetrit. XXX on XXX tütre isa. Notariaalse müügilepingu punktist 3.1. tuleneb, et võlgnik müüs lepingu eseme hinnaga 40 484,90 eurot. Punktist 3.2. tuleneb, et ostuhinnast 20 000 eurot on müüjale tasutud enne antud lepingu sõlmimist pangaülekandega ning nimetatud summa saamist tõendab Müüja oma allkirjaga käesoleval lepingul. Lepingu punktist 3.3. tuleneb, et ostuhinnast 20 484,90 eurot kohustus ostja kolme pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest tasuma Müüja palvel Swedbank AS kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „Laenulepingute nr XXX - XXXennetähtaegne tagastamine“. Antud asjaolu kohta esitas ajutine haldur võlgnikule järelepärimise, millele 13.06.2016.a. vastuses võlgnikku esindavast büroost Õigusbüroo Õigus ja Kord juristi assistent Marjel Mõis vastas, et tegelikkuses ei ole XXX ei ole seda 20 000 eurot kunagi saanud. Lepingu allakirjutamist põhjendab ta XXX poolse survestamisega. Kinnistusraamatust nähtub, et alates 08.01.2016 on kinnistu registriosa nr XXX ainuomanikuna kinnistusraamatusse kantud XXX . Ajutise pankrotihalduri hinnangul on eespoolkirjeldatud tehing tagasivõidetav, kuna see kahjustab võlausaldajate huve. Tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, seega eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarse põhjusena saab välja tuua võlgniku poolt kiirlaenude võtmise ning nende tagasimaksmiseks uute laenude võtmise, aga lisaks tuleb välja tuua 30.12.2015.a. sõlmitud müügileping, millega võlgnik võõrandas kogu vara. Sellist käitumist võib käesolevate andmete põhjal pidada tahtlikult või raske hooletusena võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks. Ajutine pankrotihaldur leiab, et XXX maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. XXX on maksejõuetu. XXXil ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik on esitanud kohustusest vabastamise avalduse. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku ja XXX vahel 30.12.2015.a. sõlmitud korteriomandi mõttelise osa müügilepingu ja asjaõiguslepinguga, milles XXX andis notarile ebaõiged andmed, nimelt kinnitas ta, et ostuhinnast 20 000 eurot on talle tasutud enne antud lepingu sõlmimist pangaülekandega, mida tegelikkuses tehtud ei olnud, kahjustas ta võlausaldajate huve. Karistusseadustiku § 281 kohaselt on ebaõigete andmete esitamine notarile karistatav. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Eve Selberg ́i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 37 829,40 eurot. Vara väärtuseks on 250 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgniku tuleb juhindudes PankrS § 85 kohustada esitama hiljemalt 10.08.2016 pankrotihaldurile enda täpsustatud vara ja võlgade nimekiri pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 702 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 702 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.