Aktiva Finance Group OÜ hagi XX-i võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Hagihind
2891,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja EE Kostja XX (isikukood XXX)
vastu
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus Asja liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista XX-ilt (isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr X tulenevalt sissenõutavaks muutunud osamaksete summa (põhivõlg) 512 eurot (s.o osamaksed alates 25.11.2023 kuni 25.02.2025) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, mis tuleb XX-il tasuda alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes: 25.03.2025
Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr X tulenevalt viivis põhivõlalt (512 eurot) kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. 1(9)
4.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr T tulenevalt sissenõutavaks muutunud osamaksete summa (põhivõlg) 391,99 eurot (s.o osamaksed alates 20.05.2024 kuni makseni 20.02.2025) ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed, mis tuleb XX-il tasuda alljärgnevatel maksetähtpäevadel ja osamaksetes: 20.03.2025
46,38 €
20.04.2025
47,31 €
20.05.2025
48,25 €
20.06.2025
49,21 €
20.07.2025
50,19 €
20.08.2025
51,19 €
20.09.2025
52,21 €
20.10.2025
53,25 €
20.11.2025
54,31 €
20.12.2025
55,39 €
20.01.2026
56,50 €
20.02.2026
22,66 €
5.Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja lepingust nr T tulenevalt viivis põhivõlalt (391,99) eurot kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksetelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
6.Jätta rahuldamata hagi lepingu nr X osas punktis 2 välja mõistetud põhinõudeid ületavas osas ning intressi 46,60 euro, võla sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 84,46 euro nõudes.
7.Jätta rahuldamata hagi lepingu nr T osas punktis 4 välja mõistetud põhinõudeid ületavas osas ning intressi 100,97 euro, laenuhaldusega seotud kulude 6 euro, võla sissenõudmiskulude 40 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 178,24 euro nõudes.
8.Jätta maakohtu menetluskuludest 62,45% kostja kanda ja 37,55% hageja kanda.
9.Mõista välja XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhjendatud ja vajaliku maakohtu menetluskuluna 402,80 eurot.
10.Mõista välja XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
11.Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
12.Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Toimetada kostjale tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lõikele 1.
13.Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. 2(9)
EDASIKAEBAMISE KORD
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.14.06.2024 esitas Aktiva Finance Group OÜ (avaldaja, hageja) Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-ilt (võlgnik, kostja) 2444,02 euro saamiseks. Kohus tegi 17.06.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 28.08.2024 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Pärnu Maakohtule. Kohus kohustas Aktiva Finance Group OÜ-d esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma täiendavat riigilõivu.
2.Hageja esitas 03.10.2024 (täpsustatud 14.11.2024, 25.02.2025) Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu tarbijakrediidilepingutest tuleneva võla väljamõistmiseks. Nõude aluseks on kostja ja Coop Finants AS (esialgne võlausaldaja) vahel sõlmitud kaks tarbijakrediidilepingut: 24.05.2023 Säästukaart Pluss lepingu nr. X, millega võimaldati kostjale Säästukaart Pluss krediitkaardiga krediidilimiiti summas 800 eurot ja 18.02.2023 laenuleping nr T, milles alusel sai kostja laenu 1500 eurot. Lepingu nr X krediidi kulukuse määraks on 25.42%. Lepingu nr T krediidi kulukuse määraks on 31.27% aastas. Kostjal oli kohustus tasuda alates lepingute sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja rikkus. Kostja ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes viivitusse kolme järjestikuse osamakse tasumisega. Hageja ütles 27.02.2024 lepingud üles. Krediidiandaja loovutas nõuded hagejale, nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
3.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning andis hagejale 04.11.2024 võimaluse esitada nõude ümberarvestus, kuivõrd laenu väljastamisel võidi rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3(9)
4.Vastuseks kohtunõudele esitas hageja 14.11.2024 selgituse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta ning nõude ümberarvestuse. Hageja on hagiavalduses mõlema lepingu osas esitanud krediidivõimelisuse hindamise dokumendid - kostja taotlus, Maksu-ja Tolliameti andmete põhjalt kinnitatud sissetulek 682 eurot ja kohustused 100 eurot. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esimesest lepingust tulenev igakuise osamakse summa 32 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 550 eurot (682-132). Samadele tõenditele viitab hageja ka oma 14.11.2024 vastuses mõlema lepingu osas. Hageja esitab 25.02.2025 korrigeeritud ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 kohustuste täitmiseks. Kostja sai lepingu alusel kasutada säästukaardi limiidi summas 800 eurot. Kostjalt toimus makseid summas 160 eurot. Esimese lepingu nr X osas oli ümberarvestuse kohaselt kostja 27.02.2024.a ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk ülesütlemine oli kehtiv. Alatest 6. osamaksest s.o 25.11.2023 kuni 17. osamakseni so 25.10.2024 summas 384 eurot on muutunud sissenõutavamaks. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, oli lepingu ülesütlemine kehtiv, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista käesoleva seisuga so 25.02.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 384 eurot, (s.o osamaksed 25.11.202315.10.2024) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 384 eurolt alates 28.02.2024 kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 3 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: 26.11.2024 32 eurot 25.12.2024 32 eurot 25.01.2025 32 eurot 25.02.2025 32 eurot 25.03.2025 32 eurot 25.04.2025 32 eurot 25.05.2025 32 eurot 25.06.2025 22,17 eurot Teise lepingu puhul oli samuti Maksu-ja Tolliameti andmete põhjalt kinnitatud kostja sissetulek 863 eurot ja kohustused 59 eurot. Lepingust tulenev igakuine osamakse 60,27 eurot. Peale nimetatud finantskohustuste tasumist jäi kostjale reservi 743,73 eurot (=863-119,27). Hageja esitab 25.02.2025 korrigeeritud ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 kohustuste täitmiseks. Kostja sai lepingu alusel laenu summas 1500 eurot vastavalt laenulepingu punktile 3.2 arvestas laenuandja laenu väljamaksmisel maha lepingutasu summas 35 eurot, seega kostja sai kontole väljamakse summas 1465 eurot. Kostja pidi tagastama igakuiselt 20. kuupäeval, 60,27 eurot kuus. Kostjalt toimus makseid summas 486,16 eurot. Ümberarvestuse kohaselt tasus täies mahus kostja alatest 1. osamaksest s.o 20.03.2023 kuni 14. osamakseni s.o 20.04.2024 summas 461,32 eurot ning osaliselt 15. osamakset s.o 20.05.2024 summas 24,84 eurot, kokku 486,16 eurot (461,32+24,84). Osaliselt tasumata 15. osamakse suurus on 14 eurot (38,08-24,84). Ümberarvestuse kohaselt ei 4(9)
olnud kostja 27.02.2024 ülesütlemise ajaks 3 järjestikuse osamaksega võlas ehk ülesütlemine ei olnud kehtiv. Alatest 15. osamaksest 20.05.2024 kuni 20.osamakseni s.o 20.10.2024 summas 215,33 eurot (13,24+202,09) eurot on muutunud sissenõutavamaks. Juhul kui kohus leiab et vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv, esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude ning palub hagi rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel ning välja mõista käesoleva seisuga s.o 25.02.2025 sissenõutavaks muutunud osamaksete summa 215,33 eurot, (s.o osamaksed 20.05.2024-20.10.2024) ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhiosalt 215,33 eurolt alates 21.11.2024.a kuni tasumiseni. Samuti hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni alljärgnevalt: 21.11.2024 20.12.2024 20.01.2025 20.02.2025 20.03.2025 20.04.2025 20.05.2025 20.06.2025 20.07.2025 20.08.2025 20.09.2025 20.10.2025 20.11.2025 20.12.2025 20.01.2026 20.02.2026
Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingute (mõlemad lepingud) alusel viimase makse 8.11.2023. Seega ei ole kostja lepingutest tulenevaid kohustusi täitnud enam kui aasta (ümberarvestuse esitamise kuupäeva seisuga). Ka kohtuvälises menetluses ei ole kostja teinud ühtegi makset näitamas üles soovi asi lahendada ka osade kaupa tasumisega. Seetõttu leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks teise lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne käitumine sellele, et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.
5.Maakohus võttis 18.12.2025 määrusega hagi menetlusse.
6.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 31. jaanuaril 2025. Kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud, mistõttu saab lugeda, et hagiavalduses esitatud faktilised väited on 5(9)
kostja poolt omaks võetud ning esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks (TsMS § 407 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.
9.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele õiguslikult põhjendatud haginõude ulatuses.
10.TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud osaliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1, §164 jj, § 401 lg 1, § 4034lg 7, TsMS § 367; § 369. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
11.Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Kohus on seisukohal, et pelgalt maksehäireregistri väljavõtte tegemine ja ka MTA-st pärigute tegemine ei ole piisav et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause välistab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus viitab ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 kohtuotsusele nr 2-20-106661, mille p-s 55 rõhutati üle varasem kohtupraktika, mille kohaselt tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul (nt on eeltoodud põhimõtet 6(9)
korratud ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.04.2023 otsuses nr 2-22-116291, p-s 12, kusjuures nimetatud tsiviilasja asjaoludest nähtub, et laenuleping oli sõlmitud 998,70 euro suuruse laenu saamiseks). Käesoleval juhul laenuandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda piisavalt teinud ei ole. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes lepingujärgse intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne). Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist ja viivist sissenõutavaks muutunud summadelt seaduse alusel seaduslikus määras.
12.Kuivõrd ülesütlemisavaldused tehti 27.02.2024 (k/otsuse punktid 2-4) ning arvestades kõik kostja maksed põhinõuete katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda vaidlusaluseid lepinguid 27.02.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses. Seega on teise lepingu ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.
13.Hageja on esitanud alternatiivselt mõlema lepingu täitmise nõude ning taotleb tulevikus sissenõutavaks muutuva võlgnevuse väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei ole ca ühe aasta vältel täitnud tarbijakrediidilepingust tulenevaid kohustusi ega osale kohtumenetluses, võib eeldada, et ta ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid ei tähtaegselt ei tasu.
14.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed esimese lepingu nr X osas, s.o osamaksed alates 25.11.2023 kuni makseni 25.02.2025 summas 512 eurot. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni makseni 25.02.2025 summas 512 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse alates 25.03.2025 kuni 25.06.2025, igakuised maksed summas 32 eurot kuus, viimane makse summas 22,17 eurot kuus, osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt maksegraafikutes toodule (dtl 167).
15.Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud osamaksed teise leping nr T osas, s.o osamaksed 7(9)
alates 15. osamaksest 20.05.2024 kuni makseni 20.02.2025 summas 391,99 eurot. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Kohus leiab, et kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks, tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see kohustus täita tuleb. Kohtuotsuses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445. Eelviidatud sätetest tulenevalt mõistab kohus kohtuotsusega kostjalt välja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni makseni 20.02.2025 summas 391,99 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse alates 20.03.2025 kuni 20.02.2026, vastavalt poolte vahel sõlmitud maksegraafikule, mille osamaksete tasumise tähtajad on vastavalt poolte vahel sõlmitud laenu tagastamise graafikutes toodule (dtl 119-120).
16.Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, sissenõutavaks muutunud viivisenõue ja teise lepingu osas laenuhaldusega seotud kulude nõue jäävad rahuldamata.
17.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlalt (sissenõutavaks muutunud osamaksetelt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt summadelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Viivisenõue on kohtu hinnangul VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel (koosmõjus TsMS §-ga 367) edasiulatuvalt põhinõudelt kohtuotsuse jõustumisest ja tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt põhjendatud.
18.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
19.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 62,45%. Seega jäävad menetluskulud 62,45% ulatuses kostja kanda ning 37,55% ulatuses hageja kanda.
20.Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud 1081,00 eurot (riigilõiv 385,00 eurot, esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja esindaja kulud 676.00 eurot kokku 4 tunni eest tunnihinnaga 169,00 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja kulu toimingud on järgmised: Täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Riigilõiv vältimatu ja põhjendatud kulu. Samuti on põhjendatud ja vajalik menetluskulu maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mis on seadusega ettenähtud suuruses. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal 8(9)
õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. Hageja on esitanud veel 20.12.2024 esindustasu arve 4 tunni eest (täpsustatud hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine) tunnihinnaga 169 eurot summas 676 eurot, lisaks käibemaks. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2 tunni ulatuses (s.o hagi koostamiseks ja selle täpsustamiseks kulunud aeg) tunnihinnaga 120 eurot, s.o kokku summas 240 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks arvestab kohus ajakulu kindlaksmääramisel seda, et osad hagi koostamiseks ja esitamiseks vajalikud toimingud tehti ilmselt maksekäsu kiirmenetluses, mille eest on hageja lepingulisele esindajale seaduse kohaselt ette nähtud maksimaalne tasu 20 eurot ja mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Seega on hageja hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 645 eurot (=385 riigilõiv + esindajatasu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses + 240 õigusabikulud). Kohus jättis menetluskuludest 62.45% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,6245 * 645 = 402,80 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
21.Hageja taotlus kostja kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Addis Tammiku kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.