Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
kohtunik Merit Helm
Määruse tegemise aeg ja koht
21. juuni 2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-169
Tsiviilasi
XXXXOÜ sundlõpetamine
Menetlustoiming
määruskaebuse rahuldamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik: XXXXOÜ (registrikood XXXX), registrijärgne aadress XXXX, e-post XXXX Seaduslik esindaja: juhatuse liige XXXX
(registrikood
sundlõpetamise
15.01.2016.a edastas Tartu Maakohtu registriosakond kohtule XXXXOÜ registridokumendid TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) §-s 136 sätestatud nõuetele. 15.04.2016.a määrusega leidis maakohus, et äriühing tuleb sundlõpetada ning kustutada registrist.
10.05.2016.a esitas
Harju Maakohtule määruskaebuse Harju Maakohtu 15.04.2016.a kohtumääruse peale. Nimetatud määruskaebuses põhjendab puudutatud isik, et ei soovi sundlõpetada osaühingut ning kohtumääruses esitatud puudused on XXXXOÜ osaniku poolt likvideeritud ja osaühingu netovara on viidud vastavusse ÄS nõuetega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, leidis, et määruskaebuse esitamine on lubatud ja et määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ning tähtajast kinni pidades. TsMS § 663 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. Vaatamata asjaolule, et XXXXOÜ on kõrvaldanud sundlõpetamise aluseks olevad puudused pärast 15.04.2016.a kohtumääruse tegemist, kuulub määruskaebus rahuldamisele järgmisel põhjustel. Kohus on seisukohal, et äriühingu sundlõpetamine ei saa olla vaid formaalsus ning sõltuda sellest, kas kohtule vastatakse nõutud tähtpäevaks. Kui sundlõpetamist võimaldavad puudused on kõrvaldatud, ei saa puuduste kõrvaldamisega viivitamine olla käesoleval juhul aluseks äriühingu sundlõpetamisele. Määruskaebuses on asutud seisukohale, et osanik on huvitatud äriühingu tegevuse jätkamisest, äriühingu sundlõpetamise aluseks olnud asjaolud on nüüdseks kõrvaldatud, äriühingul on vara, majandustegevus ning ka lepingulised suhted teiste ettevõttetega, kellele tekiks äriühingu tegevuse lõpetamisest kahju. Seega tuleb äriühingu sundlõpetamist sisuliselt kaaluda. Määruskaebuse esitaja on esitanud maakohtule koos määruskaebusega uusi asjaolusid, millest muuhulgas nähtub, et osakapitali taastamiseks on osanik vastu võtnud osakapitali suurendamise otsuse, millega on osanik taastanud osaühingu netovara. Eeltoodust tulenevalt äriühingu sundlõpetamiseks enam aluseid ei esine. Kuivõrd sundlõpetamise aluseks olevad asjaolud on tõepoolest kõrvaldatud ning äriühingu osanik soovib ühingu tegevuse jätkumist, tuleb kohtul jätta äriühing sundlõpetamata. Kohus tühistab 15.04.2016.a kohtumääruse, millega otsustati XXXXOÜ sundlõpetamine, ja lõpetab käesoleva tsiviilasja menetluse. Tulenevalt TsMS § 172 lg 6 jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.