Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 779,99 eurot, viivise ning menetluskulu. Hageja volitatud kasutaja sõitis 01.10.2015 hagejale kuuluva sõidukiga BMW (XXX) Tallinnas, Pirni tn 5 juures asuval sõiduteel läbi löökaugu. Kohapeal politsei fotografeeris sündmuskoha, tuvastas löökaugust läbisõidu ning sõiduki vigastused (juhipoolse esimese ja tagumise rehvi kahjustused). Hageja leiab, et täitis kõiki liiklusseaduse nõudeid. Sõidukiirus oli kohandatud, vastupidine on kostja poolt tõendamata. Ei saa eeldada, et liikluskahju vältimiseks oleks pidanud sõiduki täielikult peatama. Löökauk ei olnud märgistatud. Löökauk oli üle 5 cm sügav ning kuigi politsei jättis löökaugu läbimõõdu fikeerimata, on löökaugu läbimõõtu võimalik tuvastada fotode abil. Löökauk oleks pidanud olema märgistatud. Teele oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „ebatasane tee“. Kiirusepiirangu märk 30 km/h asus vahetult peale löökauku, kuid oleks pidanud olema asetatud ohuala ette sellisele kaugusele, et see oleks olnud piisav sujuvaks kiiruse vähendamiseks. Liiklusmärk ei vabasta kostjat vastutusest. Teeomanikul on kohustus hinnata sisuliselt, kas liikluskorraldusvahendi paigaldamine on piisav, et tagada harilikul kiirusel ohutu liiklemine. Kui tee olukord on selline, et sellel ei ole võimalik ohutult liigelda, on tee omaniku kohustus tee sulgeda. Ehitusseaduse (EhS) § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Sama kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsus korralduse seaduse § 6 lg 1. Hagejal tekkis varaline kahju 779,99 eurot. Hageja esitas kostjale 07.10.2015 avalduse ning 01.12.2015 korduva avalduse liikluskahju hüvitamiseks. Kostja nõuet ei tunnistanud.

Kostja vastus hagile Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kahjujuhtum toimus alal, kus lubatud kiirus oli 30 km/h. Märk osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgid võivad puududa. Samuti oli teelõik tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga „Mõjupiirkond 50 m“. Hoiatav liiklusmärk annab selget märku sellest, et tee on ebatasane, teel võib olla löökauke ning teekatte lõhenemisi. Märgi paigaldamisega on teeomaniku poolt tarvitusele võetud kõik abinõud liiklejatele kahju tekkimise vältimiseks.

Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt Eesti standardile EVS 613:2001 «Liiklusmärgid ja nende kasutamine», keelumärgid pannakse kohta, kus keeld või piirang algab. Politsei poolt tehtud fotodelt on selgelt näha, et keelumärk „Suurim kiirus 30 km/h“ asub vahetult augu kõrval, mis tähendab seda, et alates sellest kohast peab auto kiirus olema mitte rohkem, kui 30 km/h. Puuduvad tõendid, et löökaugu läbimõõt ületas 20 cm, kuigi vaatamata eeltoodule oli löökauk tähistatud hoiatava liiklusmärgiga nr 152 „Ebatasane tee“. Kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Kostja ei ole rikkunud kohustust hoida tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. XXXOÜ poolt esitatud arves kajastatud kulud ei oma põhjuslikku seost liiklusõnnetusega.

Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 01.10.2015 kella 14.31 ajal teavitas hageja sõiduki volitatud kasutaja politseid, et sõitis sõiduautoga BMW (XXX) Tallinnas, Pirni tn 5 juures asuval sõiduteel läbi löökaugu, mistõttu purunesid juhipoolne esimene ja tagumine rehv. Väljakutsele reageerinud patrullpolitseinikud teostasid sündmuskoha vaatluse ning tegid fotod (tl 24). Kostja keeldus oma 29.10.2015 ja 09.12.2015 kirjalikes vastustes hageja nõudele kahju hüvitamisest (tl 15-16; 25-26). Pooled vaidlevad selle üle, kas kahjujuhtum toimus alal, kus lubatud kiirus oli 30 km/h, millise suurusega oli löökauk, kas löökauk pidi olema märgistatud, kas kostja on tee omaniku kohustused nõuetekohaselt täinud (ohutu liiklemise tagamine) ning kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. Vastutuse eeldusena peab kohus tuvastama kostja õigusvastase tegevuse ning selle põhjusliku seose kahjuga. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on tuginenud kaitsenormi rikkumisele. EhS § 97 lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 vastu võetud määrusega nr 92 (seisundinõuete määrus). Seisundinõuete määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Tänava seisunditase peab § 9 järgi vastama lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib § 12, mis näeb ette, et üle 20cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga. EhS § 92 lg 7 kohaselt kohalik tee on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse tee korrahoiu kohustust reguleerib ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1. Tallinna tänavate liigitus on kinnitatud Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2012 määrusega nr 46 „Tallinna teede liigid“. Pirni tänav on liigitatud kooskõlas eeltoodud määruse lisaga tänavaks, millele on kehtestatud määruse lisaga 2 osaliselt seisunditase 1 ning osaliselt seisunditase 2. Seisundinõuete määruse lisa 3 kohaselt võib 1 seisunditasemega tänavatel esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval 15. novembrist kuni 01. juunini ning auke läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm tänaval 15. novembrist kuni 01. juulini. 2 seisunditasemega tänavatel võib esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm maanteel ja tänaval 15. novembrist kuni 15. maini ning auke läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm tänaval 15. novembrist kuni 15. juunini. Pooled ei vaidle selle üle, et löökaugu sügavus oli üle 5 cm. Poolte vahel on vaidlus selles, milline oli löökaugu läbimõõt. Löökaugu suuruse kindlakstegemiseks on hageja esitanud kohtule foto (tl 21), millelt on kohtu hinnangul võimalik saada kinnitust, et löökaugu sügavuseks on vähemalt 5,5 cm. Kohtu hinnangul on võimalik sama foto ja sellelt nähtuva mõõdiku põhjal ka järeldada (mõõta), et löökaugu läbimõõt oli üle 45 cm (tl 21). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et löökaugu läbimõõt oli üle 20 cm. Kahju tekkis löökaugust läbi sõites 01.10.2015, mil 1 ja 2 seisunditasemega tänavatel ei võinud esineda auke sügavusega üle 5 cm ning läbimõõduga üle 20 cm. Seisundinõuete määruse kohaselt pidi eeltoodud suurusega löökauk olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et auk, mida hageja sõiduk läbis, oli eraldi tähistamata, kuid teele oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“. Osutusmärk 152 (Majandus ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ (liiklusmärkide määrus) § 5 lg 17 kohaselt hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et teele oli paigaldatud liiklusmärk „suurim kiirus mitte üle 30 km/h“, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas kahjujuhtum leidis aset keelumärgi mõjupiirkonnas või mitte. Liiklusmärkide määruse § 9 lg 1 p 30 kohaselt märk 351 „Suurim kiirus” keelab sõita suurema sõidukiirusega (km/h), kui märgil näidatud. Märk, mis piirab sõidukiiruse 30 km/h või alla selle, osutab ohtlikule teelõigule, millel hoiatusmärgid või teemärgised võivad puududa. Liiklusmärkide määruse § 9 lg 2 p 2 kohaselt märgi 351

mõjupiirkond väljaspool asulat algab märgist. Kohtule esitatud fotodest (tl 17 ja 19) on võimalik kohtu hinnangul järeldada, et liiklusmärk „suurim kiirus mitte üle 30 km/h“ asus vahetult peale löökauku, mistõttu kohtu hinnangul ei leidnud kahjujuhtum aset keelumärgi mõjupiirkonnas. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et mõistlikult saab järeldada, et kõnealusel juhul liiklusmärgi „suurim kiirus mitte üle 30 km/h“ asukoht on selline, et see võimaldab liiklejal piisavalt kiirust alandada selleks, et oleks võimalik ohutult ületada üle ristimiku asuv teekünnis (tl 17). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt Tallinnas, Pirni tn 5 juures asuval sõiduteel hagejale kuuluva sõidukiga sõitmine läbi löökaugu tõi kaasa juhipoolse esimese ja tagumise rehvi purunemise (tl 24). Eelviidatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et kahju tekkimise koha näol Tallinnas, Pirni tn 5 juures asuval sõiduteel on tegemist alaga, kus ei olnud kahjujuhtumi toimumise ajal 01.10.2015 nõutav tee seisunditase, mistõttu oli seal ohutu liiklemine raskendatud. Seisundinõuete määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Seisundinõuete määruse kohaselt peab auk läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Osutusmärk 152 hoiatab küll lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele, kuid sellise osutusmärgiga ei ole täidetud üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavuse augu eraldi tähistamise kohustus. Kuivõrd kahjujuhtum toimus kohas, mis ei asunud liiklusmärgi „suurim kiirus mitte üle 30 km/h“ mõjualas, ei võinud sellel teelõigul hoiatusmärgid või teemärgised puududa. VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kui hageja ei oleks teel olnud märgistamata löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehvid purunenud. Kostja on seisukohal, et toimunud kahjujuhtum sai toimuda ainult liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt. Vastavalt liiklusseaduse § 50 lõikele 3 peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees, samuti vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad. Hageja on kohtule selgitanud, et hageja sõidukit juhtinud isik käitus märki “ebatasane tee” märgates sama hoolikalt nagu iga teinegi isik oleks sellises olukorras toiminud, alandades sõidukiirust. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kuivõrd tee seisundinõuded olid täitmata, oleks kostja saanud vastutusest (osaliselt) vabanemiseks esitada tõendeid, et hageja ei valinud antud teelõigul õiget sõidukiirust, mis oleks võimaldanud õnnetuse toimumist vältida või tõendamise võimatuse korral vähemalt põhistama sellesisulist vastuväidet. TsMS § 235 järgi on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et teele oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „ebatasane tee“, mistõttu sõidukiirus pidi olema ka vastavalt kohandatud. Kohtu hinnangul, kuivõrd löökaugust läbisõitmise tulemusena said kahjustatud nii juhipoolne esimene kui ka tagumine rehv, on eluliselt usutavalt võimalik kahelda, kas hageja sõiduki kiirus oli enne õnnetuse toimumist vaidlusalusele teelõigule kohane, kuid kuivõrd kostja ei ole oma vastuses hagile hageja poolt liikluseeskirja rikkumist kohtule tõendanud või vähemalt põhistanud, ei saa kohus asuda seisukohale, et käesoleval juhul tekkis kahju osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest EhS § 97 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel. Käesoleval juhul rikkus tee omanik oma kohustust hoida tee seisund nõuetele vastav tagamaks ohutut liiklemist ning hagejale on tekkinud kahju tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. Kostja on seisukohal, et XXXOÜ poolt väljastatud arve nr 201523 ei ole kahjujuhtumiga seotud, kuivõrd arve on väljastatud 2,5 kuud peale kahjujuhtumit, mil rehvid olid juba vahetatud. Hageja selgitas, et ei saa eeldada, et rehvid oleks tulnud vahetada velgedel õnnetuskohal. XXXOÜ arvel märgitud kulutused 02.10.2015 on seotud hageja sõiduki talviste rehvide ja velgede vahetamisega, mis olid ladustatud XXX laos. XXX tõi need laost sündmuskohale, mille järel tõi auto enda juurde ning tasakaalustas rattad. Hageja ei omandanud koheselt purunenud rehvide asemel uusi, kuni lootis, et selle kulu hüvitab kostja. Purunenud rehvide asemel osteti uued rehvid ning teostati valuvelje sirgestamise ja värvimise tööd alles pärast kostja keeldumist kahju hüvitamisest. XXXOÜ’lt ostetud rehvid asuvad õnnetusest osavõtnud velgedel XXX laos. Kohtule on hageja väidete tõendamiseks esitatud XXX töötaja XXX kinnitus (tl 89) ning XXXtöötaja XXX kinnitus (tl 86). Kohus asub seisukohale, et XXX OÜ arves kajastatud kulude seotus kahjujuhtumiga on tõendatud. Politsei- ja Piirivalveameti teatega (tl 24) on tõendatud, et hageja volitatud kasutaja poolt juhitud sõiduautol purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel kaks rehvi. XXXOÜ arve nr 2681 kohaselt läks rehvide transport õnnetuskohale maksma 41,67 eurot, rehvide tasakaalustamine 20,83 eurot ning rehvide vahetus 20,83 eurot (tl 22). XXX OÜ arve nr 201523 kohaselt läksid rehvide ja velgedega seotud tööd maksma 1 240 eurot, millest hageja palub hüvitada 566,66 eurot. Kokku palub hageja hüvitada koos käibemaksuga 779,99 eurot. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui hageja ei oleks teel olnud löökauku sõitnud, ei oleks hageja sõidukil rehvid purunenud. Kui hagejal ei oleks sõiduki rehvid purunenud, ei oleks arvetel märgitud kulusid tekkinud. Seega on kahju tekkimine põhjuslikus seoses tee omaniku seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ja võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise löökaugust läbisõidu tagajärjel. Kostja on rikkunud kohustust tagada Tallinnas, Pirni tn 5 juures asuva sõidutee nõutav seisunditase ning kohalikul omavalitsusüksusel tuleb hüvitada oma

kohustuste rikkumisest tulenev kahju. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahjuhüvitis summas 779, 99 eurot. Hageja on palunud kohtul välja mõista ka viivis võlaõigusseaduse paragrahv 113 lõikes 1 ette nähtud seadusjärgses määras põhinõudelt alates 07.10.2015 kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja on esitanud kostjale esmakordselt nõude 07.10.2015 (tl 15). Refinantseerimismäär 07.10.2015 kuni 21.06.2016 oli Eesti Panga teatel 0,05% aastas. Seega oli kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,05 + 8 = 8,05% aastas. Ajavahemikul 07.10.2015-21.06.2016, so 258 päeva eest on 779,99 euro suurust põhivõlga ja 365-päevast aastat arvestades viivis 44,38 eurot (779,99 × 0,0805 / 365 × 258). Kohus rahuldab hageja taotluse viivise väljamõistmiseks paragrahv 113 lõike 1 teises lauses ette nähtud seadusjärgses määras põhinõudelt (779,99 eurot) alates 07.10.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 44,38 eurot ning viivise väljamõistmiseks paragrahv 113 lõike 1 teises lauses ette nähtud seadusjärgses määras põhinõudelt (779,99 eurot) alates 22.06.2016 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult, seega on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuluks on vastavalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ning hageja lepingulise esindaja kulu summas 349 eurot (tl 94-96). Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 7 tunni ulatuses ning õigusabi tunnitasuks on 50 eurot tunnis. Kohtu hinnangul on riigilõivu puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja kulutused esindajale, esinduse raames tehtud toimingud ning esindustasu suurus (tl 94-95). Esindustasu kulu kandmine on tõendatud (tl 98-100). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku summas 524 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.