2-24-6722
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja 20.november 2024.a, Tallinna kohtumaja koht Tsiviilasja number
2-24-6722
Tsiviilasi
S Sa hagi A S vastu ühisvara jagamiseks
Hagihind
3500 eurot
Menetlustoiming
Kaja lahendamine, menetluse taastamine ja hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende Hageja: S Sa (isikukood xxx) esindajad Hageja lepinguline esindaja: I P (e-post xxx) Kostja: A S (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
2-24-6722 Kohus tegi 19.11.2024 asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja talle antud tähtaja jooksul ei esitanud vastust hagile. Peale tagaseljaotsue kätte saamist saatis kostja kohtule elektronkirja, milles teavitas kohut, et hagi on esitatud vale isiku vastu ja tema ei ole olnud abielus hagejaga. Kohus käsitleb kostja elektronkirja kajana Harju Maakohtu 19.11.2024 tagaseljaotsusele. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 p 3 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Rahvastikuregistrist nähtuvate andmete põhjal oli hageja abielus A Siga, kelle isikukood on xxx. Seega on hagi esitatud ja tagaseljaotsus tehtud vale isiku suhtes. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja kaja ja taastab tsiviilasja menetluse. TsMS § 418 lg 1 teise lause kohaselt jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Kohus leiab, et esineb alus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuivõrd hagi on esitatud vale kostja vastu, ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. Seetõttu jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulude jaotust hagi läbi vaatamata jätmise korral reguleerivad TsMS § 168 lg-d 2, 4 ja 5. Märgitud sätte lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kostja oleks käesolevas asjas kandnud menetluskulusid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata ning kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.