1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi S. Z. vastu võlgnevuse 4 063,83 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt S. Z.`ilt hageja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks võlgnevus summas 779 (seitsesada seitsekümmend üheksa) eurot 22 senti, so korteriomandi, asukohaga xxx, Kiviõli, majandamiskulude, sh halduskulude, üldelektri, prügiveo, heakorratööde, üldhoolduse võlgnevus perioodi 01.11.201231.03.2015 eest summas 745,27 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 33,95 eurot perioodi 26.04.2015-19.11.2015 eest.
3.TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra: Kostja S. Z. tasub võlgnevuse 779,22 eurot 1 (ühe) aasta jooksul, alates 01.07.2016 kuni 30.06.2017.
4.Välja mõista S. Z.`ilt Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ kasuks viivis protsendina põhivõlgnevuselt (745,27 eurolt) alates 20.11.2015 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta hageja menetluskulud 18% ulatuses kostja kanda. Muus osas, so 82% ulatuses jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
6.Välja mõista kostjalt S. Z.`ilt hageja Kiviõli Soojus AS kasuks menetluskulud summas 63 (kuuskümmend kolm) eurot.
7.Välja mõista S. Z.`ilt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis menetluskuludelt (63 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
9.Väljamõistetud summad kuuluvad tasumisele Condor Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE732200221056838021 AS-s Swedbank, selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ esitas 02.10.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. Z. vastu võlgnevuse 6400 euro nõudes. Kohus tegi 08.10.2015 võlgnikule maksettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 20.10.2015. Võlgnik esitas 26.10.2015 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 05.11.2015 kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtule. Viru Maakohtu 06. novembri 2015.a määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
2.Hageja kõrvaldas puudused 20.11.2015, esitades Viru Maakohtule hagi S. Z. vastu võlgnevuse 4 063,83 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja abielu koos A. Z. ́iga sõlmitud 03. märtsil 1990.a ja lahutatud 23. novembril 1998.a. 01.juuni 1995.a omandasid A. ja S. Z. korteri aadressil xxx, Kiviõli, ühisvarasse. Pärimismenetluse käigus kogutud andmetest lähtudes ei ole pärandaja ja kostja ühisvara jaganud. Seega kinnisvara asukohaga xxx, Kiviõli kuulub ühisvarasse. Hageja haldab korterelamut xxx ning esitab igakuiselt kostjale arveid. Kostja on jätnud arved täies ulatuses tasumata. 31.03.2015.a seisuga moodustab kostja võlg hageja ees kokku 3 877,14 eurot. Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.11.2005.a kuni 31.03.2015.a. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust. Kuna kostja ei ole täitnud pika aja jooksul endale võetud kohustust nõuetekohaselt, arvestab hageja viiviseid alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast 26.04.2015.a. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 19.11.2015.a on viiviste suurus 186,89 eurot. Hageja on seisukohal, et viiviste nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul oma kohustused hageja ees alusetult täitmata. Hageja palub kostjalt välja mõista koguvõlgnevuse 4 063,83 eurot, sh põhivõlgnevus 3 877,14 eurot ja viivised 186,89 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudelt (3 877,14 eurot) alates hagi esitamisele järgnevast päevast s.o. alates 21.11.2015.a kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud (riigilõiv) summas 350 eurot kostja kanda ja välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi sätestatud määras. Hageja palus tagaseljaotsuse tegemise korral anda eelnevalt hagejale võimalus menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl. 14-29).
3.Viru Maakohtu 23.11.2015 määrusega andis kohus hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so haginõude põhjendamiseks. Kohtumääruses märkis kohus, et „Maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue puudutab võlgnevust korteri, asukohaga xxx, Kiviõli, eest; 20.11.2015 hagiavalduses esitatud nõue on seotud aga korteri, asukohaga xxx, Kiviõli seotud võlgnevusega. Kohus peab vajalikuks selgitada, et maksekäsust hagimenetlusse üleläinud nõude puhul saab antud menetluses hagi esitada ainult selle nõude osas, mida menetleti maksekäsu kiirmenetluses (nõudesumma suurendamise või vähendamise korral tuleb seda põhjendada). Antud juhul on kohtu arvamuse kohaselt tegemist aga täiesti teise nõudega, mida ei ole maksekäsu kiirmenetluses menetletud – seega jääb kohtule ebaselgeks, miks hageja praegu sellise nõude esitas. Ülaltoodust lähtuvalt palub kohus hagejal täpsustada, miks kohtule 20.11.2015 esitatud nõue erineb maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõudest, so on seotud teise korteriga, kui maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõue? Lisaks sellele palub kohus täpsustada, millest tulenevalt leiab hageja, et kostja on A. Z.i (korteri xxx, Kiviõli, endise omaniku) pärijaks on kostja? Kinnistusraamatu ja www.eesti.ee andmebaaside kohaselt on A. Z.i pärijaks Kiviõli linn.“ (tl. 33-34).
4.Hageja esindaja esitas 26.11.2015 täpsustuse, milles märkis, et võlgnevus tekkis korteri asukohaga xxx, Kiviõli, mitte aga korteri asukohaga xxx, Kiviõli, eest. Mis puudutab väidet, et hagi on esitatud vale isiku vastu, siis selles osas märkis hageja, et kinnisturaamatu andmete põhjal ei ole õige teha järeldusi abielus olevate isikute vara omandisuhete kohta. Hagiavalduses kirjutatu kohaselt oli kostja abielu A. Z. ́iga sõlmitud 03. märtsil 1990.a ja lahutatud 23. novembril 1998.a. 01.juuni 1995.a omandasid A. ja S. Z. korteri aadressil xxx, Kiviõli, ühisvarasse. 25.02.2015 pärimistunnistuse kohaselt ei ole pärandaja ja kostja ühisvara jaganud. Kostja ja A. Z. ei olnud esitanud ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühist notariaalselt tõestatud avaldust enne A. Z.`i surma. Notari Ülle Mesi kirjast tulenevalt on korteri asukohaga xxx, Kiviõli puhul tegemist ühisvaraga. Notari arvamuses osa, mis endiste abikaasade ühisomandis kuulus surnule, on pärimisseaduse kohaselt üle läinud pärijale, teine osa kuulub endiselt S. Z.`ile. Notar Ülle Mesi täiendas vastuse, et korteri võõrandamise
tehinguks on vaja kostja nõusolek, mis kinnitab väidet, et hetkel on kostja ja Kiviõli linn ühisomanikud ning solidaarvõlgnikud. Hageja esitab nõude käesolevas tsiviilasjas üksnes kostja vastu (tl. 40-46)
KOSTJA VASTUS
5.Kostja esitas 26. jaanuaril 2016 kohtule vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt, summas 563 eurot, mille tasumise palus ajatada 12 kuu peale. Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited: Kostja alates 27.01.1998 kuni 18.02.200 oli registreeritud ja elas aadressil Kiviõli, xxx, ning alates 19.02.2001 on ta registreeritud ja elab aadressil K i v i õ l i , xxx; 23.11.1998. aastal A. Z. ja S. Z.`i abielu lahutati. Sel ajal elasid nad eraldi; Kostja ei teadnud, et korter aadressil Ki v i õl i , xxx oli 01.06.1995.aastal erastatud A. Z.`i nimele. Ta sai sellest taktist teada alles siis, kui tütar keeldus selle korteri pärimisest; Kostja elas pidevalt K i v i õ l i linnas. Tema nimele ei ole kunagi laekunud arveid korteri aadressil K i v i õ l i , xxx teenindamise eest; A. Z. suri 16.10.2007. aastal, tema tütar keeldus pärandist. PärS § 18 alusel tunnistati 25.02.2015. aastal pärijaks K i v i õ l i Linnavalitsus. PärS § 130 lg 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused; Arvestades seda, et kostja sai teada, et tema omandis on pool korterit alles 2015. aastal ning korteri teise poole omanikuks sai Kiviõli Linnavalitsus, siis arvab kostja, et võlgnevuse korteri teise varem A. Z.ile kuulunud poole eest peab tasuma K i v i õ l i Linnavalitsus kui õigusjärgne pärija. Kostja taotleb TsÜS §-st i-43 juhindudes rakendada sissenõutava võlasumma määramisel TsÜS § 146 lg 1; Kostja arvestuse kohaselt moodustab sissenõutava võlgnevuse summa ajavahemiku 01.11.2012.a - 31.03.2015.a eest 1 126.01 eurot. Arvestades seda, et korteri omanikeks on kostja ja Kiviõli Linnavalitsus, siis on ülalnimetatud summa vaja jagada kahe omaniku vahel. Sel vi i si l moodustab kostja põhivõlgnevus korteriomandi eest 563.00 eurot. (tl. 53-57).
6.Kohus teatas 06.05.2016 menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 27. maini 2016.a. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 20. juunil 2016 kohtu kantselei kaudu (tl. 61).
7.Pooled kohtule vastuväiteid, taotlusi, avaldusi ei esitanud. Hageja vastuväiteid kostja vastuse suhtes ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Põhinõue
9.Vaidlust ei ole selles, et kostjale, kui A. Z.`i endisele abikaasale kuulub 1⁄2 korteriomandist Kiviõlis, xxx (registriosa xxx, korteri ostu A. Z.`i poolt tõendab 01.06.1995 ostu-müügileping, mis on sõlmitud pooltevahelise abielu kestel), seega oli tegemist abikaasade ühisvaraga, ning et elamut xxx, sh korteriomandit xxx, hooldab hageja. (tl. 17-20).
10.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt, leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
11.Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt moodustab kostja võlgnevus ajavahemiku 01.11.2005 kuni 31.03.2015 eest 3877,14 eurot. Hageja palub kogu võlgnevuse välja mõista kostjalt kui Kiviõli linna, so pärija solidaarvõlgnikult.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
13.Kostja tunnistas võlgnevust osaliselt, summas 563 eurot, so 1⁄2 võlgnevusest ajavahemiku 01.11.2012-31.03.2015 eest. 01.11.2012 eelneva perioodi suhtes palus kostja kohaldada aegumist TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat.
14.Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud arvelduse seisuga, tuvastas, et korteriomandiga xxx, Kiviõli, seotud võlgnevus algab alates 1999. aastast, ainus makse summas 16,62 eurot on teostatud 2003. aasta suvel. Täpne võlgnevuse tekkimise aeg on teadmata. Hageja palub TsÜS § 149 aluse mõista võlgnevuse välja alates 01.11.2005. Kohtule jääb ebaselgeks, miks juhul, kui võlgnevus oli juba 1999. aastal ja kõikidel sellele järgnevatel aastatel, viivitas hageja nõude esitamisega üle 10 aasta ning esitas hagi kohtusse alles 2015. aastal. Miks ei olnud hagi esitatud õigeaegselt A. Z.`i kui korteriomaniku ning antud korteris ka reaalselt elanud isiku vastu? A. Z. suri 2007. aastal, seega oli hagejal piisavalt võimalusi oma õiguste kaitseks esitada hagi veel A. Z.`i elu ajal. Hageja neid võimalusi ei kasutanud. Kostja märkis, et ei olnud teadlik sellest, et A. Z. on nimetatud korteriomandi omandanud, ta sai sellest teada alles, siis kui tütar keeldus pärandi vastuvõtmisest. Sellest, et korter, asukohaga xxx, Kiviõli, on tema ja A. Z.`i ühisvaraks, sai kostja teada alles 2015. aastal. Kohus, arvestades sellega, et hageja on väga oluliselt viivitanud oma õiguste kaitsega, rahuldab kostja taotluse ja kohaldab aegumist ajavahemikul 01.11.2005-01.11.2012 tekkinud nõude suhtes. Ülaltoodust lähtuvalt kontrollis kohus hageja poolt ajavahemiku 01.11.2012-31.03.2015 eest esitatud võlgnevuse arveldust. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule arveid võlgnevuse kohta (esitatud on ainult 1 arve – 31.03.2015, arve nr. 519822, tl. 22), siis on kohtul raske hinnata
võlgnevuse tekkimise ja suuruse põhjendatust. Antud juhul lähtub kohus sellest, et kostja tunnistab võlgnevust ajavahemiku 01.11.2012-31.03.2015 eest summas 563 eurot, so 1⁄2 summast 1126,01 eurot. Kuna kostja ei toonud välja võlgnevuse, millega ta nõustub, arvestust, siis lähtub kohus hageja poolt esitatud andmetest. Ajavahemiku 01.11.2012-31.03.2015 eest esitatud nõue moodustab kokku 1 490,54 eurot (35,59+35,59+29,71+30,11+29,62+35,67+35,23+33,65+33,04+33,16+33,16+34,32+36,41+ 36,31+37,26+36,61+36,53+37,55+37,33+36,37+36,05+36,43+36,43+38,46+37,38+37,39+ 38,92+38,32+38,32+38,81+38,50+37,97+37,39+37,14+37,50+37,31+38,33+38,60+38,75+ 39,66+39,66), millest 1⁄2 moodustab 745,27 eurot. Kohus ei nõustu hageja väitega, et antud võlgnevuse puhul on tegemist kostja ja Kiviõli linna solidaarvõlgnevusega, mille hageja nõuab välja ainult kostjalt. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kuna pärijale, so Kiviõli linnale läksid üle kõik pärandaja kohustused, siis läks üle ka võlgnevuse tasumise kohustus. Hageja arvamus selle kohta, et võlgnevus on solidaarne, on ekslik, kuna tegemist ei ole enam abikaasade ühisvarast tuleneva solidaarvõlgnevusega, vaid kostja ja Kiviõli linna vahelisest kaasomandist tuleneva võlgnevusega, seega vastutab kostja ainult temale kuuluva kaasomandi mõttelise osa võlgnevuse eest, so 1⁄2 ulatuses. 15.. Antud andmetest tulenevalt moodustab kostja poolt tasumata põhivõlgnevus 31.03.2015 seisuga ajavahemiku 01.11.2012-31.03.2015 eest 745,27 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Viivis
16.VÕS § 113 lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
17.Hageja on arvestanud viivist ajavahemiku 26.04.2015 – 19.11.2015 eest summas 186,89 eurot, so 8,05% aastas 207 päeva eest põhivõlgnevuselt 3 877,14 eurot. Kohus leiab, et viiviste nõue on rahuldatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, moodustab kostja põhivõlgnevus 31.03.2015 seisuga mitte 3877,14 eurot, vaid 745,27 eurot. Seega moodustab viivis ajavahemiku 26.04.2015 – 19.11.2015 (207 päeva) eest mitte 186,89 eurot, vaid 33,95 eurot (8,05% aastas viivist tasumata põhinõudelt 745,27 eurolt, so 0,164 eurot x 207 päeva), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 779,22 eurot, sh põhivõlgnevus 745,27 eurot ja viivised 33,95 eurot.
19.Kostja esitas taotluse võimaldada võlgnevuse tasumist 12 kuu jooksul. Kohus kohaldab seda kui taotlust TsMS § 445 lg 1 mõttes. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
Kohus määrab, et kostja tasub võlgnevuse 779,22 eurot 1 aasta jooksul, alates 01.07.2016 kuni 30.06.2017. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg1, § 94. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1, kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Seoses sellega, et kohus rahuldas hagi osaliselt (ca 18% ulatuses), siis jätab kohus hageja menetluskulud 18% ulatuses kostja kanda. Muus osas, so 82% ulatuses jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
22.Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Õigusabikulude nimekirja ei ole hageja ei hagiavalduses ega kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud. Kostja kanda tuleb jätta 18% hageja menetluskuludest ehk 63 eurot. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, seega jätab kohus kostja menetluskulud (kui nad olid tekkinud) kostja enda kanda.
23.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 163 lg 1, § 434, § 438, § 442, § 445 lg 1, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.