Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Hagihind Kohtunik Hageja Hageja lepinguline esindaja Kostja
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10. märts 2025 2-24-124991 B2 Impact OÜ hagi A.S. vastu Multitude Bank p.l.c-ga 24.02.2020 sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva põhivõlgnevuse 4047,76 euro, intressi 597,73 euro, sissenõudmiskulu 35 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 249,56 euro väljamõistmiseks hagimenetlus 4930,05 eurot Kadi Karting B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, registrikood: 11542046; asukoht: XXX ) Marie Tsine (e-post: XXX) A.S. (isikukood: XXX; registrijärgne aadress: XXX, tegelik elukoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema tegeliku asukoha kohta. Edasikaebe kord ja selgitused Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 1
EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2). Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ (endine nimi OK Incure OÜ) esitas 02.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.S.-ilt 5129,56 euro saamiseks. Kuivõrd makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus nõude Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 12.09.2024 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 4930,05 eurot (s.o põhivõlg 4047,76 eurot, intress 597,73 eurot, viivis 249,56 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda (s.o riigilõiv 560 eurot kokku maksekäsumenetluses, kui hagimenetluses makstud riigilõivu summa).
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c, endine Ferratum Bank plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja 24.02.2020 tähtajatu tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 5000 eurot, intressimääraga 49,09% aastas, 0,1345% päevas, krediidikulukuse määraga 61,79%. Viivisemäär on võrdne intressimääraga (hagiavaldus, dtl 21-32).
4.Krediidi kulukuse määr on lepingus märgitud eelduslikest arvutustest lähtudes, kuna lepingu sõlmimise ajal ei ole teada, kui palju laenusaaja tegelikult krediiti kastab ja seetõttu ei ole täpselt teada, millised tasud kaasnevad. Krediidi kulukuse määra arvestus põhineb laenulimiidi summal 2000 ja aasta intressil 49,09% aastas) ning eeldustel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. 31.05.2021 Euroopa tarbijakrediidi teabelehe punkti 3 kohaselt kujunes krediidikulukuse määraks 61,79% aastas. Arvestus põhineb laenulimiidi summal 3300 ja aastaintressil 49,09% aastas) ning eeldustel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Eeltoodud lepingu sõlmimisega ei kaasnenud intressimäära muutmist.
5.Kostja esitas 24.02.2020 laenutaotluse esialgse võlausaldaja iseteeninduskeskkonnas (dtl 33). Samal päeval edastas esialgne võlausaldaja kostja esitatud e-posti aadressil teavituskirja, millega edastas kostjale lepingu eri- ja üldtingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehega (dtl 34-46). Laenu kinnitamiseks pidi kostja logima oma isikukoodi ja talle saadetud PIN koodi kasutades esialgse võlausaldaja iseteeninduskeskkonda ja sisestama
2
laenulimiidi kinnitamise lehel saadetud kinnituskoodi. Kinnituskoodi sisestamisega loeti leping sõlmituks.
6.Krediidiandja Multitude Bank teostas kostja krediidivõimelisuse kontrollimiseks mitmeid toiminguid, lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning seadusest tulenevatest nõuetest. Kostja isikusamasus kontrolliti Rahvastikuregistrist tuvastatud andmete põhjal ning maksehäire registrist saadud teabe alusel kinnitati, et lepingu sõlmimise ajal tal aktiivseid maksehäireid ei olnud. Samuti pidi kostja lepingu tingimuste kohaselt kinnitama, et tal ei ole maksehäireid ega pooleliolevaid vaidlusi, mis võiksid mõjutada tema võimet laenu tagasi maksta. Krediidiandja kogus ja hindas kostja esitatud finantsandmeid, sealhulgas tema sissetulekut, milleks kostja märkis 2000 eurot kuus, ning igakuiseid kulutusi, milleks ta märkis 200 eurot. Nende andmete põhjal jõuti järeldusele, et kostja on maksevõimeline ning suudab täita lepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks viidi läbi telefonivestlus, mille käigus kontrolliti kostja esitatud andmete õigsust.
7.Pooled muutsid lepingu tingimusi 31.05.2021, mille raames edastas laenusaaja kostjale lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 48-51). Selle kohaselt lepiti kokku laenulimiidi muutmises ning kehtestati uueks laenulimiidiks 3300 eurot. Samuti sõlmisid pooled 31.08.2023 laenulepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks, mille kohaselt lepiti kokku laenulimiidi suurendamises ning määrati uueks laenulimiidiks 4100 eurot (dtl 53).
8.Kostja on kasutanud laenulimiiti kokku 7823 eurot. Kostja on saanud krediidisummad enda käsutusse, mida hageja tõendab muu hulgas hagiavaldusele lisatud raamatupidamise väljavõttega (dtl 54-56) ja maksekorraldustega (dtl 58-68).
9.Kostja on teinud makseid kokku 7997,75 eurot, millest krediidisumma katteks arvestati 3775,24 eurot, kulude katteks 195,69 eurot ja intressi katteks 4026,82 eurot.
10.Kostja jättis tasumata novembrikuu 2023 osamakse summas 208,17 eurot (dtl 69), detsembrikuu 2023 makse summas 208,17 eurot (dtl 70), jaanuarikuu osamakse summas 225,29 eurot (dtl 71) ja veebruarikuu osamakse summas 233,17 eurot (dtl 72). Hageja ütles lepingu üles 28.02.2024 teatega, milles märkis, et juhul kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud talle antud 15-päevase tähtaja jooksul, siis luges esialgne võlausaldaja lepingu lõppenuks alates 14.03.2024.
11.Esialgne võlausaldaja loovutas tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 03.04.2024, millest teavitati kostjat samal päeval saadetud e-kirjaga (dtl 74).
12.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 02.10.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).
14.Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise
3
eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).
15.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20–23).
16.Kohtu hinnangul on esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t hagejaga sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastab, et krediidiandja ja kostja sõlmisid 24.02.2020 tarbijakrediidilepingu krediidilimiidiga 5000 eurot, seejärel 31.05.2021 suurendati krediidilimiiti 3300 euroni (dtl 48) ja 31.08.2023 suurendati krediidilimiiti 4100 euroni (dtl 53). Hagiavaldusele lisatud maksekorraldustest nähtub, et esialgne võlausaldaja on teinud kostjale 26.06.2020 makse 275 eurot (dtl 58), 16.12.2020 makse 700 eurot (dtl 59), 03.05.2020 makse 300 eurot (dtl 60), 17.11.2021 makse 887 eurot (dtl 61), 01.04.2023 makse 300 eurot (dtl 62), 13.04.2023 makse 1300 eurot (dtl 63), 30.04.2023 makse 300 eurot (dtl 64), 12.05.2023 makse 500 eurot (dtl 65), 19.05.2023 makse 900 eurot (dtl 66), 31.08.2023 makse 500 eurot (dtl 67), 30.09.2023 makse 361 eurot (dtl 68). Seega on esialgne võlausaldaja kostjale temaga sõlmitud lepingu alusel reaalselt laenu andnud. Tegemist on VÕS § 108 lg 1 tähenduses rahalise kohustuse täitmise nõudega. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.
17.VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja loovutas tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale 03.04.2024, millest teatati kostjale samal päeval (dtl 74). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.
18.VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Sealjuures tuleb krediidiandjal lähtuda ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 403 4 lõike 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Seega erineb tõendamiskoormus tarbijakrediidilepingutest tuleneva vaidluse puhul oluliselt TsMS § 230 lõikes 1 sätestatud üldisest tõendamiskoormusest. See tähendab, et tarbija ei pea esitama menetluses vastavat vastuväidet ega seda sisustama.
4
19.Riigikohus märkinud, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks (vt RKTKo nr 2-21-13098, p 18). Käesoleval juhul on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kuna kohtule ei ole esitatud pangakonto väljavõtet ega muid dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitaksid kostja tegelikku sissetulekut ja väljaminekuid või võimaldaksid kohtul tuvastada tema maksevõimelisust laenulepingu sõlmimise hetkel. Hageja on avaldanud, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust, tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele ning maksehäireregistri väljavõttele. Samas ei kinnita hageja ükski tõend, et krediidiandja oleks analüüsinud kostja reaalseid sissetulekuid ja vältimatuid kulutusi, sealhulgas eluaseme-, toidu-, transpordi-, side- ja tervishoiukulusid. Need kulutused mõjutavad otseselt laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta. Krediidiandja lähtus maksevõime hindamisel kostja esitatud andmetest, kus kostja märkis oma sissetulekuks 2000 eurot kuus ja igakuisteks kulutusteks 200 eurot (dtl 80). Kohus selgitab, et krediidiandja ülesanne ei piirdu üksnes taotleja esitatud andmete vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja kriitilist hindamist, sest kostja igapäevased kulutused mõjutavad otseselt laenuvõtja finantsseisundit ning tema võimet laenu lepingutingimuste kohaselt tagasi maksta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on selgelt välja toodud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks. Seetõttu võib järeldada, et hageja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ja on piirdunud vaid formaalse informatsiooni kogumisega.
20.Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p 14.1.4, RKTKm, 221-13098/50, p-d 25 ja 26). VÕS § 94 alusel kehtinud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal 24.02.2020 ning ka hilisemate laenulimiidi suurendamiste ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis jäi kokkulepitud intressimäärast madalamaks. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
21.Hagiavaldusele lisatud laekumiste arvestuse alusel on tuvastatav, et kostjale on krediiti väljastatud kokku 7823 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid kokku 7997,75 eurot (sh on põhivõla katteks arvestatud nendest 3775,24 eurot, muud kulud 195,69 eurot ja intressi katteks 4026,82 eurot) (dtl 54-56). Arvestades, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja on tasunud rohkem, kui krediiti on väljastatud, ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
22.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus hagi rahuldamata jätmise tõttu menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Karting kohtunik
5
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.