OÜ Aktiva Finants hagi Dagnis Mitrauskis vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1307,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants; registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10151, Harjumaa. Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post [email protected] Kostja: Dagnis Mitrauskis; isikukood XXXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Dagnis Mitrauskis vastu Elisa Eesti AS ja Dagnis Mitrauskise vahel 29. oktoobril 2012. a sõlmitud liitumislepingute nr 2124010 ja 2124003 ning järelmaksuga vara müügilepingute nr 2124030 ja 2124018 alusel võla väljamõistmiseks.
2.Mõista Dagnis Mitrauskiselt (Mitrauskis) (ik XXXX) OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja 642 (kuussada nelikümmend kaks) eurot ja 21 senti (sealhulgas liitumistasu 7 eurot; telekommunikatsiooniteenuse tasu 278 eurot 99 senti, järelmaks 240 eurot ning viivis kuni 25. septembrini 2015 summas 116 eurot ja 22 senti).
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib leppetrahvi väljamõistmist, leppetrahvilt viivise väljamõistmist ning viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära ületavas osas.
5.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda.
7.Mõista Dagnis Mitrauskiselt (Mitrauskis) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 154 (ükssada viiskümmend neli) eurot 35 senti.
8.Mõista Dagnis Mitrauskiselt (Mitrauskis) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohtule ei ole teada kostja eluega viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades. Seetõttu on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kostjale avalikult kätte toimetatud Tartu Maakohtu 20. aprilli 2016. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 20. aprillil 2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kättetoimetatuks 5. mail 2016. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
4.Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja Dagnis Mitrauskise 29. oktoobril 2012. a liitumislepingud nr 2124010 ja 2124003 ning järelmaksuga vara müügilepingud nr 2124030 ja 2124018. Lepingute alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata. Elisa Eesti AS loovutas 2. detsembril 2014. a põhinõude summas 653,81 eurot hagejale. Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 653,81 eurot, sh liitumistasu 7 eurot, telekommunikatsiooniteenuse tasu 278,99 eurot, järelmaks 240 eurot ja käsitlustasu 127,82 eurot, ning sissenõutavaks muutunud viivise 653,76 eurot.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud.
6.Hagiavalduse kohaselt tulenes liitumis- ja telekommunikatsiooniteenuse tasu ning järelmaksu maksmise kohustus Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumis- ja järelmaksuga vara müügilepingutest. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Lepingud öeldi ülesse 28. jaanuaril 2013. Nõuded on loovutatud hagejale. Hageja võib seega liitumis- ja järelmaksuga vara müügilepingute ning VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda liitumis- ja telekommunikatsiooniteenuse tasu ning järelmaksu, kokku summas 525,99 eurot, tasumist. Selles osas tuleb hagi rahuldada.
7.Kohus leiab, et hageja käsitlustasu nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja viivisenõue.
8.Hagi materjalidest nähtub, et hageja käsitlustasu nõue tuleneb järelmaksuga vara müügilepingute lõikest 5. Hageja nõuab kostjalt nimetatud lepingute alusel käsitlustasu summas 63,91 eurot (tl 63). Järelmaksuga vara müügilepingute lõige 5 näeb ette, et kui klient peatab või lõpetab Elisaga sõlmitud liitumislepingu või liitumisleping lõpetatakse Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu või järelmaksuga vara müügilepingus märgitud mobiiltelefoninumbriga seotud SIM-kaart suletakse või klient muudab kasutatavat kõnepaketti väiksema miinimumtasuga kõnepaketi vastu kui seda on 4,8 eurot käesolevas järelmaksuga vara müügilepingus fikseeritud järelmaksu summade tasumise perioodi vältel, on Elisal õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemisega ja/või kõnepaketi vahetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu 63,91 eurot ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi järelmaksu summade korraga tasumist.
9.Nimetatud säte näeb sisuliselt ette võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu liitumislepingu ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib järelmaksuga vara müügilepingute lõike 5 alusel juhul, kui kostja rikub kohustust olla Elisa Eesti AS-i klient järelmaksu perioodi vältel, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamise tõttu tekkinud kahju, siis on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgniku olema Elisa klient järelmaksu perioodi vältel, st tegemist on olemuslikult leppetrahvi kokkuleppega.
10.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10613, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel
kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
11.Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus liitumislepingute lisaks olevatest järelmaksuga vara müügilepingutest ning lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p-st 7.8, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
12.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivisemäär oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
13.Liitumislepingute lisa järelmaksuga vara müügilepingute lõikest 5 tulenev leppetrahvi nõue on 63,91 eurot. Käesolevas asjas on leppetrahvi eesmärgina järelmaksuga vara müügilepingute lõikes 5 välja toodud katta Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamise, peatamise, SIM-kaardi sulgemise ja/või kõnepaketi vahetamisega tekkinud kulu. Kuivõrd praeguses asjas on hagiavalduse kohaselt liitumisleping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat leppetrahvi liitumislepingu lõpetamise kuluga. Elisa Eesti AS-i põhitegevusalaks on telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana Elisa Eesti AS või tema klient lõpetavad liitumislepinguid. Tasu telekommunikatsiooniteenuse osutamise eest tavaklientidele jääb tunduvalt alla 63,91 euro. Näiteks käsitletavate lepingute puhul oli fikseeritud kuutasu 5 eurot. Kohus järeldab sellest, et lepingu lõpetamise tegelikult tekkiv kulu peab jääma tunduvalt alla 63,91 euro. Ei ole mõeldav, et ainuüksi selleks, et katta teenuse osutajale võimaliku lepingu lõpetamisega kaasnev kulu, peaks lepinguline suhe kestma ca aasta, seejuures teenuse osutamiseks tehtud kulusid arvestamata. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, kui suur on lepingu lõpetamise kulu. Seega leiab kohus, et Elisa Eesti AS-le liitumislepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks
kohtu hinnangul ka tunduvalt väiksem leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades eriti eeltoodud teenuse osutamise tasu suurust. Liitumislepingute lisa järelmaksuga vara müügilepingute lõikes 5 sätestatud leppetrahvi kokkulepe on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine. Leppetrahvi kostjalt väljamõistmine sel alusel ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja käsitlustasu nõue tuleb jätta seega rahuldamata.
14.Liitumislepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Elisa Eesti AS-i ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Elisa Eesti AS oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa Elisa Eesti AS-i kahju olla suurem, kui kulu, mida Elisa Eesti AS peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et Elisa Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades väiksema aastaintressiga kui 54,75% aastas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes hageja viivise nõude suurusega.
15.Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud viivisemäär põhjendatud, arvestades viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud viivisemäär ületab enam kui kuus korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka kordades väiksema sanktsiooni ähvardus. Seega on hageja tüüptingimustes ette nähtud viivis ebavajalikult suur ka viivise teisese eesmärgi saavutamiseks.
16.Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ainuüksi viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra, on lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16). Hageja võib seega viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
17.Hageja saab viivist nõuda liitumis- ja telekommunikatsiooniteenuse tasu ning järelmaksu tasumisega viivitamise eest. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et hageja leppetrahvi nõue on põhjendamatu, ei saa hageja leppetrahvilt viivist nõuda. Hageja on arvestanud viivist alates kostjale esitatud arvete maksetähtpäevale järgnevast päevas kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 25. septembril 2015. Hageja viivisenõue on eeltoodust tulenevalt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi õiguslikult põhjendatud 116 euro ja 22 senti ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 49% ulatuses.
19.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas 615,43 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulu summas 415,43 eurot. Hagejale osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu, leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on põhjendatud 95 euro ulatuses.
21.Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 315 eurot (200 + 20 + 95). Kohus jätab hageja menetluskuludest 49% kostja kanda ja 51% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb seega välja mõista hageja menetluskulu 154 eurot 35 senti. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.