Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 08.11.2024 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis 2-24-108514 A.D (A.D) hagi I.A (P.I) vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2342.97 eurot Hageja: A.D (isikukood: XXX, elukoht: xxx) Hageja seaduslik esindaja: R.L (isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-post xxx) Kostja: I.A (isikukood: XXX, elukoht: xxx, XXX-i, XXX, epost xxx) Kostja lepinguline esindaja: P.I (e-post xxx)
Menetluse viis kirjalik menetlus Resolutsioon
Eelnev menetluskäik 02.03.2024 esitas A.D Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 260.00 euro saamiseks I.A-lt . 07.03.2024 esitas I.A avaldusele vastuväite. 21.03.2024 määrusega andis Pärnu Maakohus nõude menetluse jätkamiseks üle Harju Maakohtule. 31.03.2024 esitas A.D Harju Maakohtule hagi I.A vastu elatise väljamõistmiseks. 08.04.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja hageja seadusliku esindaja laps, kes elab koos hageja seadusliku esindajaga sünnist saadik. Kostja ei ole hagejale elatist tasunud alates maist 2023. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt alates 01.05.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuine elatis 260.33 eurot (baassumma 249.78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 50.55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40.00 eurot), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palub määrata otsuse täitmise kord nii, et kostja tasub elatist iga kuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr XXX selgitusega „Alimendid“. Kostja vastuväited Kostja nõuet ei tunnista, sest tal ei ole võimalik tervisliku seisundi tõttu sissetulekut teenida. 10.08.2023 sattus kostja õnnetusse, misjärel on kostja kaelast allapoole halvatud. Kostja sõltub ise tervishoiuteenustest ja viibib ööpäevaringselt haiglas. Kohtuotsuse põhjendused I PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus märgib, et alates 01.04.2023 on baassummaks 249.78 eurot, alates 01.04.2024 on baassummaks 272.76 eurot.
PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Vaidlust ei ole selles, et hageja seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine 6-aastane poeg (dtl 70), kes elab ema juures ning vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Kostja nõuet ei tunnista. Sellest tulenevalt vaidlevad miinimumelatise suuruse üle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hageja on esitanud elatise nõude PKS §-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Kostja ei tugine asjaolule, et tal oleks lisaks hagejale ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi või esineks muid mõjuvaid põhjuseid elatise vähendamiseks. Hageja ja kostja ei suhtle. Küll aga on kostja tõendanud, et ta ei ole töövõimeline isik. Kostjal juhtus 10.08.2023 sukeldumisel õnnetus (vt dtl 83-89). Kostjal on seljaaju kaelaosa vigastus ja turse, mitmed kaelalülide murrud, määramata põie neuromuskulaarne häire. Ta vajab igapäevases tegevuses nagu riietumine, pesemine, söömine, hügieen ja wc-külastused täielikku abi (dtl 125-135). Kostja on toonud esile, et kostjal ei ole võimalik anda hagejale elatist miinimummääras ega teenida sissetulekut enda tervislikust seisundist tulenevalt. Kostja ainsaks sissetulekuks on haiguspäevaraha 31.99 eurot kuus 285 tööpäeva osas (dtl 117-122). Eelnenuga loeb kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära alates nõude esitamisest, s.o alates 02.03.2024. II Järgnevalt määrab kohus igakuise elatise suuruse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on menetluse kestel ajavahemikul 28.04.202409.09.2024 tasunud hagejale elatist 1326.00 eurot (vt dtl 116-117, dtl 137). Seega ei ole kostja majanduslik seisund nii halb, kui ta oma tervislikule seisundile tuginedes esile on soovinud tuua (vt nt dtl 90-94). Kohus peab põhjendatuks välja mõista kosjalt hageja kasuks igakuine elatis 200.00 eurot, kuna sellises mahus on kostja olnud võimeline hagejale elatist menetluse kestel tasuma. Küll aga tuleb arvestada kohustusest maha juba tasutud elatis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtumenetluse ajal on kostja kokku tasunud 1326.00 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale tasuda elatist alates 21.09.2024. Tasutud on ajavahemiku 02.03.2024-20.09.2024 eest 200.00 eurot kuus, s.o kuue kuu ja 19 päeva eest. III Järgnevalt hindab kohus, kas on põhjendatud mõista elatis kostjalt välja tagasiulatuvalt. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Selle, nn elatiskahju ulatuse tuvastamisel, tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest.
Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista ajavahemiku 01.05.2023-01.03.2024 eest miinimummääras. Kohus nõustub kostjaga selles, et temalt elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, s.o ajavahemiku eest 01.05.2023 kuni 01.03.2024 asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda ning seda otsust ei oleks kostjal võimalik mõistlikult täita. Hageja saanuks enda õigusi kaitsta õigeaegselt elatise nõude esitamisega, mitte aga kümme kuud sellest hiljem. Eelnenust tulenevalt jätab kohus hageja nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks ajavahemiku 01.05.2023-01.03.2024 eest rahuldamata. IV Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et A.D hagi I.A vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise 200.00 eurot alates 21.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 01.01.2036. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise iga kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja kontole nr XXX selgitusega „Alimendid“. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.