Perekonnaõigus › Abielulahutus

Eestis registreeritud aadressi, kuid ta on alates 2017. aasta juulist faktiliselt elanud Eestis. Kostja elab praegu hagejaga koos aadressil xxx, kuid lahkumineku järgsete pingete tõttu on hagejal ebamugav elada samas korteris. Hageja on ainus üürnik üürilepingu alusel ja kostja ei ole üürilepingu osapool. Nende ühisel kokkuleppel elab kostja praegu jätkuvalt aadressil xxx, samas kui hageja otsib ajutiselt elamispinda oma sõprade juures. Hageja soovib oma abikaasast esimesel võimalusel lahutada, kuna soovib oma üürilepingut säilitada ja paluda abikaasal pärast lahutuse jõustumist ruumidest lahkuda. Üürileandja on sellest kokkuleppest teadlik. 26.09.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 07.10.2024 esitas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles märkis, et hageja on öelnud, et kavatseb kostja koheselt pärast lahutust nende üürilepingust eemaldada. See jätaks kostja ilma elukohata, mis on olukorda arvestades murettekitav. Hageja on valehäbiga väitnud, et kostja ei soovi lahutuspabereid allkirjastada ega kohtuistungil osaleda. See ei vasta tõele, kuna kostja on valmis küsimusi kohtus käsitlema. Kostja tunneb, et teda on selle suhte ajal ära kasutatud kostja elamisõiguse tõttu, eriti kuna hageja taotleb Eesti passi. Kostja oli täielikult šokeeritud, kui sai teada hageja truudusetusest hiljutise reisi ajal Itaalias, mis on veelgi keerulisemaks muutnud tema emotsionaalse seisundi. Kostja on alati olnud hagejale oluline toetus nii emotsionaalselt kui rahaliselt. Kostja oli valmis loobuma kõigest, mis tal oli oma riigis, et hagejaga koos olla ja nüüd tunneb kostja end ärakasutatuna ja halvasti kohelduna. Kostja usub, et hageja on manipuleerinud olukordadega, mis hõlmavad tema sõpru, kolleegi ja tema ülemust, et tekitada kostjale veelgi suuremat stressi. Ta on samuti ähvardanud politseisse helistada või teisi kutsuda, et kostja välja tõsta, mis suurendab tema ärevust ning süüdistused kahjustavad kostja mainet ja heaolu. Kuigi hageja väidab end olevat ebaturvaliselt, koges kostja tema tegude tõttu tõsist emotsionaalset distressi. Selle olukorra emotsionaalne ja psühholoogiline mõju on märkimisväärne ning kostja kardab oma tervise ja heaolu pärast selle protsessi ajal. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 30.10.2024. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Mis puudutas kostja väidet, et hageja kasutas kostjat tema elamisõiguse tõttu ära, kuna hageja taotleb Eesti passi, selgitas kohus kohtuistungil järgmist. Kui pool leiab, et abielu on fiktiivne, tuleb selleks esitada hagi abielu kehtetuks tunnistamiseks. Kostja ei ole sellist hagi kohtule esitanud. Lisaks kinnitas kostja, et temal olid hagejaga abielulised suhted. See tähendab, et abielu ei olnud kehtetu. Pooled said kohtuistungil eeltoodust aru. Üürilepinguga seoses pooltel täiendavaid nõudeid ei olnud. Samuti oli kostja nõus, et Eesti kohus lahendab abielu lahutamise hagi Eesti õiguse järgi. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei

soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 17.09.2024 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX. TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.