Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Kohtunik Hageja Hageja seaduslik esindaja Hageja lepinguline esindaja Kostja Kostja lepingulised esindajad
6.november 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja nr 2-24-9210; S.K. hagi S.K. vastu elatise väljamõistmiseks Kalev Kuningas S.K. (isikukood XXX; aadress xxx Ly L.K. (isikukood XXX; aadress xxx Angela Jürgenson S.K. (isikukood XXX; aadress XXX vandeadvokaat Keijo Lindeberg XXX advokaat Kristina Ivanova XXX
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1.S.K. kohustub tasuma igakuiselt 15.-ks kuupäevaks elatist kooskõlas PKS §101 lg-ga 6, lähtudes Elatisekalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) abil arvutatavast summast lapse S.K. kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.12.2024. a kuni lapse S.K. täisealiseks saamiseni. Elatise summa arvutatakse lähtudes elatise tasumise kuule eelneva kuu ööpäevade arvust, mil laps reaalselt isaga veetis. Kui laps veetis x juures rohkem kui 7 päeva, siis elatise kalkulaatorijärgseks arvutamisel loetakse, et laps oli xga 7 päeva. Elatis kuulub tasumisele Ly L.K. kontole nr xxx
1.2.Pooled on kokku leppinud, et Ly L.K.-l on ainuõigus alaealisele lapsele S.K.-le kokkulepitud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.
1.4.1.S.K. (edaspidi: laps) viibib S.K. (edaspidi: x) juures ühe nädala (laupäevast laupäevani) alates 02.12.2024. Seejärel viibib laps Ly L.K.-ga (edaspidi: x) kolm järjestikkust nädalat (laupäevast laupäevani), mis järel viibib laps x ühe nädala (laupäevast laupäevani) jne;
1.4.2.Pooled on kokku leppinud, et lapsele läheb x juurde kella 12.00-ks järgi x. Kui laps on xga 7 ööpäeva, siis sõidab x juurde kella 16.00 lapsele järgi x. Kui laps on xga muu päevade arvu, toob x lapse x juurde tagasi hiljemalt kella 18.00-ks.
1.4.3.lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus veeta aega lapsega. Kummalgi on õigus osaleda lapse sünnipäevapeol, olgu see siis korraldatud lapse ema või lapse isa poolt, või vanemate kokkuleppel nende poolt ühiselt;
isadepäeva veedab laps isaga ja emadepäeva veedab laps emaga;
1.4.5.jõulude ajal veedab laps 23.12-24.12 paaritutel aastatel isaga ja 25.12-26.12 emaga ning paarisaastatel viibib laps 23.12-24.12 emaga ja 25.12-26.12 isaga.
1.4.6.aastavahetuse (31.12-01.01) veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga;
1.4.7.suveperioodil (01.06-31.08) viibib laps vaheldumisi mõlema vanema juures kahe järjestikkuse nädala kaupa. Paaritutel aastatel veedab laps esimesed kaks suve nädalat isaga ja paarisaastatel emaga;
1.4.8.kui vanemal ei ole võimalik suhtluskorras sätestatud ajal lapsega koos aega veeta või ühel vanemal anda last graafikus määratletud ajal teisele vanemale, peab muutust sooviv pool sellest teisele vanemale ette teatama vähemalt 10 päeva. Pooled kohustavad tegema koostööd selleks, et ära jäänud suhtlemisaeg asendada samas mahus suhtlemisajaga;
1.4.9.juhul, kui laps haigestub enne teise vanemaga kohtumisaega viisil, mis takistab kodust väljumist, nt kõrge palavik (üle 38 kraadi), äge köha vms, informeerib vanem sellest teist vanemat viivitamatult telefoni teel ning haige laps jääb selle vanema hoole alla, kelle juures laps viibis. Haigestumise tõttu ära jäänud suhtluskord asendatakse lapse tervenedes viisil, kus järgmine suhtluskord pikeneb lapse haiguse perioodi võrra;
1.4.10.mõlemal vanemal on õigus viia laps välisriiki reisile kuni 10-ks päevaks. Reisile minekust tuleb lapse teist vanemat teavitada e-kirja teel ette vähemalt 30 päeva;
1.4.11.mõlemal vanemal on õigus osaleda kõikidel lapse esinemistel lasteaias, spordivõistlustel, huviringides jne;
1.4.12.vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures, arvestades lapse eakohast päevakava;
1.4.13.kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja teel.
1.4.14.käesolevas korras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad pooled mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve;
1.6.Hageja kinnitab, et temal ei ole Kompromissi kinnitamise järel kostja vastu mingeid varalisi ega mittevaralisi nõudeid, mis võivad tuleneda hagi aluseks olnud õigussuhtest.
1.7.Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (s.h. õigusabikulud) jäävad poolte endi kanda.
2.Seoses eelnevaga: 2.1 menetluskulud jätta poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte.
3.Selgitada: 3.1 TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; 3.2 kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
Asjaolud 1.Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused 2.TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. 3.Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). 4.Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3). 5.Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu
või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). 6.TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada. 7.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. 8.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). 9.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.