5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohus kuulutas 26.08.2013 määrusega välja AK pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Peeter Sepperi.
2.18.11.2015 esitas pankrotihaldur kohtule lõpparuande (täpsustatud 04.12.2015), mille palub kinnitada, määrata pankrotihaldur tasuks 16 305,25 eurot, millele lisandub käibemaks 3 261,05 eurot ning mõista see OÜ Capitalist, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, kasuks välja, mitte vabastada Peeter Sepperit pankrotihalduri kohustustest kuni lahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-13-61827 ning otsustada AK kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
3.02.12.2015 e-kirjas selgitas pankrotihaldur maakohtule, et palub otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kuid palub mitte tõlgendada seda taotlusena algatada menetlus. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus tegi 07.12.2015 määruse, millega kinnitas AK pankrotimenetluse lõpparuande halduri poolt esitatud kujul, lõpetas AK (pankrotis) pankrotimenetluse, jättis pankrotihaldur Peeter Sepperi pankrotihalduri kohustustest vabastamata, määras pankrotihaldur Peeter Sepperi töötasuks 16 305,25 eurot, millele lisandub käibemaks 3 261,05 eurot, pankrotihalduri tasu maksta välja OÜ-le Capitalist.
5.Määruse põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur lõpparuandes palunud kohtul ka otsustada AK kohustustest vabastamise menetluse algatamine ning lõpparuandele on lisatud AK avaldus, mille kohaselt soovib ta olla iseenda usaldusisik. 02.12.2015 ekirjas selgitas haldur, et palub otsustada kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kuid palub mitte tõlgendada seda taotlusena algatada menetlus.
6.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist vaid võlgniku vastava avalduse alusel. Käesolevas menetluses võlgnik enda kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotlust kohtule esitanud ei ole. Määruskaebus
7.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse võlgnik, kes palub jätta kinnitamata 07.12.2015 kohtumäärusega kinnitatud AK (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuanne ja teha uus lõpparuande kinnitamise kohtumäärus uue resolutsiooniga, kus võlgnik AK on esitanud kohustustest vabastamise avalduse.
8.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt digiallkirjastas võlgnik AK 21.08.2013 kohustustest vabastamise avalduse (lisatud määruskaebusele) ning edastas digiallkirjastatud avalduse e-posti aadressi XXX kaudu kohtu e-posti aadressile [email protected] 21.08.2013 kell 22.19 (väljavõte e-post kataloogist lisatud määruskaebusele) st enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut, mille toimumise aeg oli määratud 10.09.2013 kella 14.00.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-23728
9.Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks 21.08.2013 kohustustest vabastamise avalduse ennistamist, palub võlgnik AK luba esitada uus kohustustest vabastamise avaldus koos uue pankrotimenetluse lõpparuande esitamisega. Menetluse edasine käik
10.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus pankrotihalduril esitada kohtule enda ja pankrotitoimkonna seisukohad.
11.Pankrotihalduri seisukoha kohaselt on halduril võlgniku määruskaebuses esitatud taotluse põhjendatuse tõendamiseks esitada kaudsed tõendid. Nimelt pidas haldur võlgnikuga 21.08.2013 kirjavahetust seoses viimase huviga esitada kohustustest vabastamise avaldus ning soovitas tutvumiseks saadetud avalduse esitada kohtule. Kohtu IT-teenistuse teade ei tõenda ega lükka ümber võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitamise väidet. Võlgniku pankrotimenetluses on saavutatud pankrotimenetluse eesmärk, kuigi osaliselt: realiseeritud on talle kuulunud kinnistu ning täies ulatuse rahuldatud hüpoteegipidaja nõue. Muude võlausaldajate nõuded jäävad siiski rahuldamata. Arvestades eeltoodud asjaolusid ning võlgniku esitatud tõendit elektronkirja saatmise kohta 21.08.2013 kohtu kantseleisse, mida kaudselt tõendab allakirjutanuga peetud kirjavahetus, leiab haldur, et kohtul on seaduslik alus rahuldada võlgniku määruskaebus ning lugeda kohustustest vabastamise avaldus esitatuks tähtaegselt ning see sisuliselt läbi vaadata.
12.Kohtule esitatud pankrotitoimkonna liikmete ühine arvamus oli, et juhul, kui võlgnikul ei ole esitada otseseid tõendeid selle kohta, et ta avalduse tähtaegselt esitas (kohtu poolt saadud kinnitus avalduse kättesaamise kohta), siis määruskaebust rahuldada ei tule. Kohtu menetlusaadressile edastatud avaldused saavad alati vastuvõtukinnituse, kohane tõend oleks vastav kinnitus maakohtult.
13.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
14.Tallinna Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada menetluskulude nimekirjad. Nimekirja esitas võlgnik, millele vastuväiteid ei esitatud. Määruse põhjendused
15.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
17.Käesoleval juhul nähtub tsiviilasja materjalidest järgnev: võlgniku pankrotimenetluse algatas võlausaldaja Konsult A & K OÜ (pankrotis) 16.05.2013 Harju Maakohtule esitatud avaldusega (I kd, tlk 1), võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 26.08.2013 kohtumäärusega ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku tähtajaks määras kohus 10.09.2013 (I kd, tlk 100). Kuni selle ajani ei nähtu toimikust võlgniku
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-23728 poolse avalduse esitamist kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihaldur esitas maakohtule lõpparuande kinnitamiseks 18.11.2015 (I kd, tlk 166-178) ning palus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Maakohus palus pankrotihaldurilt 02.12.2015 e-kirjaga selgitust, kas haldur jääb esitatud taotluse juurde seoses võlgniku kohustustest vabastamisega, kuna tsiviilasja toimiku materjalides ei sisaldu võlgniku enda taotlust kohustustest vabastamiseks (I kd, tlk 181).
18.Seega tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise avaldust maakohtule tähtaegset esitanud, mistõttu on õige vaidlustatud maakohtu määruses sisalduv selgitus, et kohtul puudub alus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuna puudub võlgniku vastav avaldus.
20.TsMS § 66 lg 1 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati.
21.Ringkonnakohtu hinnangul on PankrS § 170 lõikes 1 sätestatud tähtaeg seadusest tulenev menetlustähtaeg, mis näitab, millise aja jooksul tuleb võlgnikul kohtule esitada kohustustest vabastamise avaldus (menetlustoiming teha), kui võlgnik soovib vastava menetluse algatamist.
22.Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist reguleerib TsMS § 67, mille lõike 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja ning kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
23.Sealjuures seab TsMS § 67 lg 2 avalduste esitamisele olulise ajalise piirangu, sätestades, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
24.Praegusel juhul sai võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks esitada pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist so alates 16.05.2013, kuid pidi seda tegema hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks so 10.09.2013. Tähtaja möödalaskmisel oleks võlgnik TsMS § 67 lg 2 tulenevalt selle ennistamist saanud taotleda hiljemalt kuue kuu jooksul arvates võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumisest, so kuni 10.03.2014. Tähtaja ennistamist on võlgnik taotlenud 22.12.2015 esitatud määruskaebusega, so üle 2 aasta hiljem.
25.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et TsMS § 67 lõikes 2 märgitud kuue kuuline tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Tegemist on nn lõpptähtajaga, pärast mida ei ole võimalik enam möödalastud menetlustähtaja ennistamist taotleda. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-44-12 selgitanud järgnevat: .../“Menetlustähtaja ennistamise taotluse korral tuleb arvestada TsMS § 67 lg-ga 2, mille kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil menetlustoimingu tegemise takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest (praegusel juhul viie kuu möödumisel otsuse tegemisest). Nimetatud kuue kuu
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-23728 pikkune tähtaeg ei ole ennistatav tähtaeg. Kostja esitas taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 17. juunil 2011, s.o kuue kuu sees.“/ (p 7).
26.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et võlgniku poolt esitatud taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata.
27.Seoses võlgniku poolt määruskaebuses esitatud seisukohaga, et kohustustest vabastamise avaldus on maakohtule edastatud õigeaegselt, märgib ringkonnakohus järgnevat.
28.TsMS § 336 lg 2 kohaselt loetakse elektrooniline dokument kohtule esitatuks, kui see on salvestatud kohtudokumentide vastuvõtmiseks ettenähtud andmebaasi. Dokumendi saatjale edastatakse selle kohta elektrooniline kinnitus. Kui kohus ei saa dokumenti välja trükkida või sellest koopiaid teha, teatatakse sellest viivitamata saatjale.
29.Kohtule dokumentide esitamise korra § 7 kohaselt saab esitaja e-kirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti. Automaatne vastuvõtukinnitus ei ole esitatud dokumendi tehnilise ja õigusliku korrektsuse tunnustamise alus.
30.Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-15 selgitanud järgnevat: .../“Riigikohus on TsMS § 336 lg 2 esimese ja teise lause ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra (kord) § 7 lg 1 (ekirjaga dokumendi esitamisel selleks ettenähtud e-posti aadressile saab esitaja automaatse vastuvõtukinnituse dokumendi laekumise kohta kohtu e-postkasti) tõlgendamisel väljendanud seisukohta, et dokumendi salvestamine kohtudokumentide andmebaasi on seotud saajale sellekohase automaatse elektroonilise kinnituse saatmisega ning seega ei saa saatja eeldada e-kirja jõudmist saajani kuni hetkeni, mil ta on saanud sellekohase elektroonilise kinnituse (vt nt Riigikohtu 10. detsembri 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-08, p 9). Seda õiguslikku seisukohta menetlusdokumendi esitamisel e-kirjaga on korratud nt Riigikohtu 11. juunil 2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-63-14 tehtud määruse p-s 10 ja Riigikohtu 30. septembril 2015 tsiviilasjas nr 3-2-1-96-15 tehtud määruse p-s 17. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.“/ (p 9).
31.Võlgnik on asja materjalide kohaselt üritanud ka uurida, kas Elion AS server on tema poolt kohtule saadetud e-kirja edasi saatnud, kuid tulemusega, et üle 2 aasta vanuseid logifaile ei säilitata (II kd, tlk 14). Lisaks on asja materjalidest nähtuvalt võlgnikule Justiitsministeeriumi IT-osakonnast vastatud, et meiliserveri logi säilitatakse 1 aasta, mistõttu ei ole võimalik välja selgitada, kas võlgniku meiliaadressilt on kohtu meiliserveri poole pöördutud (II kd, tlk 13).
32.Eelviidatud lahendis nr 3-2-1-148-15 on Riigikohus täiendavalt märkinud, et: .../“Riigikohus on olnud seisukohal, et isegi menetlusosalise enda arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks; küll peab tõrge olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu (vt Riigikohtu 16. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11, p 18). (p 10).
33.Lahendis nr 3-2-1-40-11 on Riigikohus selgitanud, et: .../“Arvutisüsteemi ei saa pidada selliseks, milles ette tulevad tõrked ei võiks üldse olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja järgimata jätmisel ja seega tähtaja ennistamise aluseks. Arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema aga selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu. Eelkõige tuleb siin kõne alla ootamatu 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-23728 elektrikatkestus või küberrünnak. Kolleegium ei välista, et hageja kirjeldatud olukord, st faili salvestamise tõrge, võib põhimõtteliselt olla hinnatav mõjuva põhjusena, kui see on tõepoolest erakordne ja ettenähtamatu. Samas ei ole hageja oma väiteid kolleegiumi arvates piisavalt usutavaks teinud, st põhistanud“./ (p 18).
34.Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saanud võlgnik ilma kohtult vastuvõtukinnitust saamata eeldada, et maakohus on tema poolt 21.08.2013 e-kirja teel saadetud kohustustes vabastamise avalduse kätte saanud. Sellest, et vastuvõtukinnitust esitatud avaldusele ei järgnenud, pidi võlgnikul ringkonnakohtu hinnangul tekkima vähemalt põhjendatud kahtlus, kas menetlusdokument on maakohtusse jõudnud. Sealjuures nähtub asja materjalidest, et võlgnikul oli selleks ka piisavalt aega. Kohtule väidetavalt 21.08.2013 edastatud avalduse ja 10.09.2013 võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja vahele jäi 20 päeva. Võlgnik ei ole ka tuginenud enda arvutisüsteemi rikke esinemisele ega seda tõendanud. Asjas ei ole tuvastatud ka seda, et kohtusüsteemis oleks esinenud takistus menetlusdokumendi vastuvõtmisel.
35.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lahendis 3-2-1-96-15 on Riigikohus selgitanud menetlusdokumendi e-kirjaga kaotsimineku riisikot järgnevalt: .../“E-kirjaga menetlusdokumendi esitamisel kannab e-kirja saatja e-kirja kaotsimineku riisikot kuni kinnituse saamiseni, sest kohtusüsteem ei saa tehniliselt vastutada e-kirja saatja arvuti või tarkvara rikke või puudujäägi eest või e-kirja saatmisel enne kirja kohtuserverisse jõudmist kasutatud serveri võimaliku rikke eest. Sama kehtib dokumendi tavapostiga saatmise korral, mil nn postiriski kannab dokumendi saatja/“ (p 18).
36.Lahendis 3-2-1-115-08 on Riigikohus seoses e-kirja väljatrükiga selgitanud, et: .../“Elektrooniliselt saadetud apellatsioonkaebuse kohtusse jõudmist ei tõenda üksnes e-kirja väljatrükk. Vajalik on esitada ka tõendid, mis kinnitaksid e-kirja automaatset vastuvõtmist justiitsministri 28. detsembri 2005. a määrusega nr 59 kehtestatud kohtule dokumentide esitamise korra § 7 lg 1 järgi.“/ (p 9).
37.Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et võlgniku poolt esitatud avaldus on maakohtule edastatud õigeaegselt. Ringkonnakohtul puudub ka pädevus omal algatusel anda võlgnikule uue avalduse esitamiseks täiendav tähtaeg, kuivõrd kohustustest vabastamise avalduse esitamiseks ette nähtud tähtaeg on seadusest tulenev, mitte kohtu enda määratav tähtaeg. Määruskaebus jääb rahuldamata.
38.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1).
39.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt PankrS § 164 lg 1.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.