Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1 475 313,59 euro ulatuses. Võlgnikule kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr. XXX) on seatud kaks hüpoteeki AS-i Swedbank kasuks summas 237176,12 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik, olles AS-i EVRC tütarettevõtte juht, suunas nimetatud äriühingu raha summas üle 600 000 euro talle kuuluvale OÜ-le KAK(pankrotis) ning kuna viimatinimetatu raha tagastada ei suutnud, oli võlgnik sunnitud sõlmima AS-ga EVR C käenduslepingu, mida ta kohaselt täita ei suutnud. Võlgnik ei ole käendajana samuti kohaselt täitnud OÜ KAK(pankrotis) rahalist kohustust SRAS-i ees. Koos aruandega on ajutine haldur esitanud taotluse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvituse määramiseks. Kohtuistung Kohtuistungil 19.08.2013 jäi võlausaldaja esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja tasu vajalike kulude katteks. Võlausaldaja esindajal ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning ta on huvitatud pankrotimenetluse läbiviimisest. Võlausaldaja esindaja nõustus ajutise halduri tasu arvestuse ja suurusega. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele ning ajutise halduri tasu arvestusele ega suurusele. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlausaldaja KAKOÜ (pankrotis) pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja AK pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peeter Sepperi. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul reaalset väärtust omavat vara ca 335000 euro ulatuses ja kohustustusi 1 475 313,59 euro ulatuses. Kohus leiab, et kuna AK vara ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise halduriga, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks on eelkõige võlgniku omandis oleva äriühingu KAKOÜ (pankrotis) pankrotistumine ning põhjendamatult suurte rahaliste kohustuste võtmine, mille täitmiseks võlgnikul teadaolevad võimalused puudusid.

PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 alusel on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri tasuks 760 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 250,80 eurot ning tehtud vajalike kulutuste hüvitiseks 114,66 eurot, millele lisandub käibemaks 22,93 eurot. Tasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. PankrS § 23 lg 6 ja § 150 lg 2 alusel tuleb ajutise halduri tasu vajalike kulutuste katteks (114,66 eurot, millele lisandub käibemaks 22,93 eurot) välja mõista võlgniku pankrotivarast vastavalt ajutise halduri taotlusele OÜ Kelvingi Õigusbüroo kasuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.